Investeerimisega on nüüdsel kriisbuumi (lühendatult kribu) ajastul läinud sedasi, et enamus turuosalistest ei tegele enam ammu investeerimise, vaid spekuleerimisega. See trend on muidugi aina süvenenud, sest olukorras, kus tänu keskpankade ja valitsuste mõõdutundetule laamendamisele kaotajaid praktiliselt ei eksisteeri, oleks eriti loll rongist maha jääda. Teised pärast juuksuris ja taksos naeravad. Seega on iga traktorist, poliitik ja jõusaalilõvi “investor”, kes sõltumata spekuleerimiseks kasutatavatest instrumentidest teeb muudkui aga häid valikuid täpselt sama teadlikult nagu… keskmine treenitud ahv. Ehk mina.
Ja kuna pärdik oli täna heas tujus, palus ta kirja panna, mida alanud aastaks ennustab. Mu koolivennad ja -õed oskavad neid asju palju paremini, aga see loeng jäi mul vahele ja seega ma tõesti ei kujuta ette, kuidas sellises maailmas pärisprognoose enam üldse teha õnnestub.
Ja seega on mu puusalt tulistatud ennustused 2022 aastaks järgmised:
Ennustus 1: Maailmamajandus ei kuku ikka veel kokku
Ausalt öeldes oleks see juba peaaegu ime. Aga no võibolla venitab veel aastakese ära kui Ukrainas ja Euroopas suuremaks madinaks ei lähe ja ma arvan, et tegelikult ei lähe. Kui kiibikriis natukenegi järele annab, tekib illusioon, et ohoo – tööstus müttab täiega uusi rekordeid teha ja kodanikud muudkui tarbivad kõik ära, majandused kasvavad näiliselt jõudsalt ning see võib aastale piisavalt kütet jagada, et kuidagi õnnestub intresside ja rahatrüki piiramisega inflatsioon enamvähem mingites peaaegu aktsepteeritavates raamides hoida ning kaardimaja ei varisegi veel kokku.
Ja kuna kõik mu teised ennustused põhinevad suures osas just sellel eeldusel, on ta käesoleval aastal ka nimekirjas esimene.
Ennustus 2: Baltika tõuseb või langeb 50%
Mulle lihtsalt juba väga meeldib Baltikaga narrida. Ega neil ju kulusid enam väga palju jäänud ole, saneerimiskava on mööndustega mingis graafikus, abikaasa ostis Ivo käest just mingi koti ka ja seega on kuu käive jälle tehtudki. See ettevõte on müsteerium ja mu ennustus põhineb tegelikult juba teist (või viiendat või kümnendat) aastat loogikal, et kui ta just pankrotti ei lähe, peaks tõusma. Ja kui ei tõuse, peaks lõpuks ometi pankrotti minema. Sellest ka suur prognoositav aktsiahinnamuutus.
Ennustus 3: Etherum teeb parema tulemuse kui Bitcoin
Ma ei tea, miks nii peaks olema, sest võta üks ja viska teist, aga mingil arusaamatul põhjusel on ETH kuidagi minusuguste pärdikute alateadvuses hõbeda ja BTC kulla staatusega seotud ja kuna kõike juhib mõistuse hääle asemel suur ja vägev haip ja spekulatsioon, võib sel aastal esimene neist lihtsalt kas vähem langeda või rohkem tõusta. Ja siinjuures ma ei hakka üldse üritamagi ennustada, et kas nad langevad või tõusevad, sest see mäng on 50:60 tõenäosusega. Aga nad liiguvad laias laastus koos ja eks see rebimine saab tihe olema.
Ennustus 4: Keskmine elektri börsihind jääb vähemalt 1,3 x 2021 aasta tasemele
Ma küll nii julge mees ei oleks, et öelda, et elekter peabki nii odav olema nagu ta viimasel ajal olnud on. Jah, ta ei ole luksuskaup, aga ta on ikka tõesti väga odav olnud ja arvestades seda, et ühest küljest võiks tööstus aasta jooksul taas veidi tuure üles saada ehk tarbimist mõjutada ning teisest küljest tõika, et ma ei komistanud hommikujooksu tehes tuumajaama vundamendi otsa, muutub energia kallimaks. Kõik muu kallineb selle tõttu muidugi samuti, aga see ongi üsna möödapääsmatu ja oleksin siiralt imestunud kui elektribörsihind 2022 aastal kujuneb väiksemaks kui 1,3 korda eelmise aasta oma. Pigem usun nägevat sellest märksa suuremat stabiilset hinda.
Ennustus 5: BMW, Daimler-Benz ja VW atksiahind tõuseb vähemalt 10%
Kui turud alla ei käi ja torudest natukenegi kiipe peale pudiseb, võib arvata, et nii BMW, Daimler-Benz’i kui Volkswagen’i (ehk vanade Saksa autotootjate) aktsiahinnad kasvavad üle 10%, sest nad on ikka nii veidralt uude maailma sukeldunud kui vähegi olla saab. Sõber ütles just eile, et ID.3 on küll tõesti erakordselt õudne pann, aga grotesksele teostusele vaatamata sõidab isegi boldiautona paremini kui kõik diislid. BMW pole palju peale suurte neerude ja heade tulemuste näidanud, aga selle eest avaldas Daimler juba ka universaalkerega EQE fotosid ning kuna edukalt on saavutatud tase, millest hirmsamaks on peaaegu võimatu minna, saab ta täpselt sama ilus nagu sedaan ja peaks seetõttu veel eriti hästi müüma. Tuleb lihtsalt harjuda, et tooted, mis maksavad sama klassi autodest paar korda rohkem, võib kogemata segi ajada toodetega, millesse valatakse jäätmed. Seega elektrivallas ollakse tublid!
Ja kuna ükski neist vanadest tootjatest ei ole ka diisleid ega teisi sisepõlemismootoriga sõidukeid ikka veel päriselt maha kandnud ning oskavad neid üsna hästi sepistada ja neile boonusena kalleid varuosi müüa, ei ole põhjust, miks nende ettevõtete väärtuski kasvama ei peaks. Seda enam, et kuidagi peab ju suurematele markidele, nagu Rivian ja Lucid järele jõudma. 😀
Ennustus 6. Tesla langeb vähemalt 10%
Lihtsalt jonni pärast. Ja tegelikult natuke selle pärast ka, et võiks ju olla nii, et kui Rivian’i, Lucid’i ja sarnaste veidrate “elektristartuppide” mull peaks aasta jooksul plaksu tegema, ei jää ka teiste elektrimasinate tootmisele keskendunud ettevõtete aktsiahinnad sellest puutumata. Kui selline plaks käib ning kõik kukub, võib Hiina oma poliitikale veelgi protekstionismivinti peale keerata, sest neil on samuti tootmist ja müümist vajavaid elektriautosid päris palju. Harilik konkurents.
Samas tuleb tunnistada, et Tesla on tänaseks juba nii heas positsioonis, et vist jääbki elama ja pauguga lõhki ei lähe. Aga kui maailma viimane mees on lõpuks shortimisega kõik raha kaotanud ja rongi ette hüpanud, peab sellest asjast omajagu õhku välja visisema.
Pealegi, võttes ühest küljest arvesse Saksamaa suurobjektide valmimiskiirust ning “sõbralike” konkurentide lähedust, aga teisest küljest ka Tesla omatavate mõjutusvahendite rohkust, võib oletada, et eelmisel aastal käivituma pidanud Grünheide tehas saab tootmiseks heakskiidu juba aastal 2025, kuigi ametnikud ise oma kontorites ja kohvinurkades usuvad kindlasti siiralt, et enne 2030 ei juhtu midagi. 😀
Ennustus 7. Microsoft kasvab vähemalt 10%
Selle ettevõtte puhul on juba keeruline ette kujutada, mis peale üldise turuolukorra saaks valesti minna. Ta on igav, suur ja vastikult hästi juhitud monstrum, mis võib milleski kaotada või võita, aga mis igal juhul piisavalt raha teenib. Sisuliselt on maailm ju Apple, Microsofti ja Google vahel üsna ära jagatud ja protsent siia-sinna, aga kõigil on kõiki nende seadmeid ja tarkvara hädasti tarvis. Kui hinnad tõusevad, ei lase ka gigandid ennast sellest segada ning tõstavad neid samuti vabalt nii palju, et aastaaruandesse taas “analüütikute ootustele vastavaid” numbreid kirjutada.
Ennustus 8. Nokia kasvab vähemalt 10%
Näib, et hiinlastel ei lubata ikka kohe üldse 5G osas USA-s või Euroopas rahulikult toimetada ja kuna Nokia äri on võrgud, siis vahet pole, milliseid retro- või lutstelefone ta lisaks toodab, head või veel paremad tulemused luuakse just valdkonnas, mida me ei näe, aga mida kõik tunneme. Inimesed on suures osas juba ära ühendatud ja neid ei tehta piisava kiirusega juurde ka, aga asju – vaat neid saab uusi toota ja internetiga varustatutega asendada veel päris palju ja kaua. “Connecting People” (ühendades inimesi) tasemelt on inimkond edukalt jõudmas “Connecting Things” (ühendades asju) tasemele ja Nokia peaks selle hiljuti lahti kougitud meepoti juures päris heal positsioonil olema.
Kokkuvõte on seega lihtne. Mingi imevalemiga peaks 2022 aasta jälle piisavalt hea tulema ja kui ei tule, ei ole süüdi ei mina ega ahvid ning aidaku meid siis valitsus, sest oma vigu ise kinni maksma pole ammu enam keegi harjunud.
Võitleme edasi!
Ivan Orava isal on eilsest saati kõik aasta tööd tehtud ja isegi uus kuusk juba tuppa toodud, aga mul endiselt aasta kokku võtmata. Kinnisvara ja muude füüsiliste varade hinnamuutuse mõõtmine on natuke keeruline ja subjektiivne ja seetõttu vaatan mingisugusegi tunnetuse saamiseks kiirelt üle, millised aktsiad ja ainus pikemalt omatav krüptoraha eelmisel aastal mu portfellis enim positiivset ja negatiivset teoreetilist tootlust tõid.
“On Sul midagi, oled Sa keegi,” tavatsenud Saksamaa esimene liidukantsler Konrad Adenauer öelda. Ja õige ka!
Viimase kümnendi üheks häirivaimaks trendimõtteks on olnud, et kõige parem on ilmas elada nii, et kõik, mis sul on, on sinuga kaasas. Olevat kerge, hea ja turvaline. 
Võid olla tõsine spetsialist ja honoraridest elada, kuid kui oled aasta jagu töövõimetu ja “oma asja ajada” ei suuda, võib juhtuda, et metsa veeres lagunevas talus elav mutike on ühtäkki sinust paremas olukorras. Tema maja on tal alles ka siis kui kõik arved on maksmata, aga sul ei ole maja olnudki. Võibolla maksad oma korteri või toa üüri vana rasva pealt, kuid liiga kindel selles olla ei saa. Tekib stress ja mure ja järelikult ei ole sa sellest mutikesest üldse vabam.
Kaugel sellest! Avaldan võibolla julma saladuse, aga tegelikult ei ole kellelgi kedagi teist eriti tarvis. Kui sind, su asju või abi ei ole su sõpradele ja lähedastele tarvis, ei ole sa keegi, isegi kui tead palju plokiahelast ja osakestefüüsikast või räägid üldiselt juubelilauas maru häid nalju. Inimeste sotsiaalse suhtluse liimiks on vajadused ja kui sinu järele puudub igasugune vajadus… No vaata kui suur sõpradering sulle siis pikaajaliselt alles jääb ja kui palju rohkem pead siplema, et see ring ikka rohkem kui sinust ja su rendipinna peeglist vastu vaatavast inimesest koosneks. 
Kuni nad su padjapüüri punutud ei ole, on need kõik käega mittekatsutavad ehk täiesti virtuaalsed varad. Ilmselgelt ei lähe sa ju oma naftavagunisse nisu nosima kui kalamarja alla panemiseks saia ei jätku ja ilgelt külm on, aga Toompeale on vahepeal uus lipp tõmmatud, pangaarved külmutatud, börsid suletud ja nett rubilnikust välja tõmmanud. Mis teed siis? Pakud oma virtuaalset kulda piirivalvurile, et oma virtuaalset naftat täis tangitud rendidiisliga Lätti põgeneda? Ma arvan, et tal on endal suuremaid muresid sellega, kuhu kõik need kuldhambad, briljantidega kaelakeed ja kõrvarõngad peita, et ülemus ei näeks ja endale ei kahmaks.
Ja kui sul on edukas ettevõte või mitu… Mõtle korraks kui palju eksperte, spetsialiste, juhte, end elukestvalt arendavaid ja kuldsete käte ning mõtetega lüpsilehmi töötab just praegu omanike heaks tehasesaalides, korterihoonetes, rongides, laevades või oma elutoas. Seesama kauplus ja kassatöötaja, kes sulle viimati piima müüs, võib vabalt kogu täiega ühele Eesti mehele kuuluda ja tänu sellele on just tema, mitte selle kaupluse juhataja auga ära teeninud kutse Presidendi vastuvõtule ja ühiskonna lugupidamise. Või vähemalt võimaluse Eesti parimale õigusabile, kui tal seda vaja peaks olema.
Mu oma vanaisale öeldi 1945-ndal aastal Tartus ülekuulamist oodates, et “üks siga ja kõik on unustatud”. Paraku läks sõit Siberi suunas, aga tal oli nii palju õnne, et sai seda lugu oma lastele ja lastelastele veel üle 60 aasta uuesti ja uuesti rääkida. Kuid üks siga võinuks temast riigireeturi asemel korraliku Nõukogude kodaniku teha.
Aastalõpud on alati head kolmeks asjaks:
Kuid erinevalt ennustajaervinitest ei kavatse ma rääkida ebamäärast häma, kuidas 2021 saab olema sulle ja sinu perele küll üllatusterohke, kuid ka suurte muutuste aasta ja kuidas su armuasjad kõik paika loksuvad, kuid ka ootamatusi ette tulla võib. Sellise vahu kontrollimine on tagantjärele pigem filosoofide või kunstikriitikute teema. Olen hoopis julgem hunt ja annan puusalt tulistades igasuguse süvaanalüüsita välja konkreetsed nimed ja numbrid ning hiljem saame koos vaadata kui lolliks need osutusid ja kahjurõõmsalt parastada, et nägin asju ja muutusi tulemas sama kehvasti kui pime Bulgaaria rets Vanka.
Ma tean, et see on maru kasulik ennustus küll, aga vähemalt liikumine peaks tulema suur. See ettevõte on elus mingist arusaamatust tahtejõust ja börsil hulpimas sisuliselt prügiaktsiana. Kui uus juht oma uue strateegiaga selgelt mingis suunas ei liigu, kukub kaardimaja loodetavasti lõpuks kokku. Kui ei kuku, liigutakse õiges suunas ja seega muutub oluliselt ka aktsiahind. Midagi igal juhul peaks aasta jooksul juhtuma. Kasiino!
Endiselt saetakse igal võimalusel seda “dieselgate” teemat ja ta on alati hea malakas, millega optimistidele piki piilumist virutada, aga inimesed – see skandaal oli juba mitu aastat tagasi ära. Tegelikult on VW vahepeal asju teinud. Neil on ID.3 ja ID.4, mida juba toodetakse ja mis on elektriautode mõistes äärmiselt edukad vaatamata tõsiasjale, et materjalide kvaliteet ei olevatki imekombel kordades parem kui Teslal. Lisaks on Volkswagen sisuliselt Porsche ja Porschel on Taycan, mis on ilmselt parim turul leiduv elektriauto üldse. Seega elektriautokogemust koguneb kuhjaga.
See on hästi tagasihoidlik ennustus ja mul ei olegi siin eriti muud põhjust kui lootus, et just sakslased koostöös hiinlaste ja eestlastega tulevad lagedale eriti ägeda akutehnoloogiaga ning sellest võidavad kõik. Daimler-Benz’il on mitmed elektriMercedesed torus ja järgmisel aastal peaks tootmisse jõudma EQS, mis sisuliselt kuulutab käesoleval aastal välja tulnud uue “vana kooli” S-klassi Mercedese viimaseks sisepõlemismootoriga esindussedaaniks. Elekter on täna veel lapsekingades, aga on ilmselge, et elektri pealt lendavad lähiajal kõik autotootjad, kes sellesse piisavalt panustavad.
Mitte, et ta seal kogu aeg olnud ei oleks, aga Tesla on praegu suhteliselt keerulises olukorras. Ühest küljest on ta saavutanud pioneeri ja kooreriisujana uudsuse eelise, sest jõudis esimesena elektriautodega massidesse ja tal on ususekti meenutav lojaalne järgijaskond, kuid teisest küljest on ta nüüd ikkagi autotootja, kellel on paar tehast ja kelle vastu on jonniga konsolideerunud kõik vanad autotootjad. 
Tesla tegelik väärtus ei ole tema aktsiahinna tasemel ja konkurents muutub iga kuuga karmimaks, sest olgem ausad – lõpuks tahavad ka hipsterid ikkagi Porschet. Või vähemalt autot, mille värv, katusedetailid või rool küljest ei kuku ja kui Tesla peab lisaks uudsusele ja ägedusele hakkama konkureerima ka kvaliteedis, ei saa tal olema lihtsam kui Model 3 tootmist käivitades, sest head seeriatootmise kvaliteeti tagama õpitakse aastaid, et mitte öelda aastakümneid.
Ma ei tea, kas vandenõuteoreetikud on seda juba taibanud, aga kui mitte, siis avaldan saladuse. Nimelt on Microsoft viimastel aastatel muu tark- ja riistvara kõrval keskendunud väga suures osas justnimelt pilveteenuste arendamisele. Ja mis võidab enim maailma tabanud pandeemiaga jäädavalt muutunud töö- ja suhtlusharjumustest? Loomulikult pilveteenused! Seega võib Bill Gates selle kõigega kuidagi seotud olla küll. 😀
Selge on see, et aktsiahindade taastumist ja isegi periooditi kullaga paralleelselt liikumist on soosinud keskpankade mõõdutundetu rahatrükk. Me ei tea veel, kuhu see välja jõuab, aga kui raha odavneb ja ülemaailmne finantssüsteem ei tekita usaldust, otsib tohutu hulk pappi kohta, kus olla või vähemalt investeeringute hajutamisvõimalusi. 
Võib vist öelda, et turumajandus ja täna toimiv või vägisi toimimas hoitav finantssüsteem on liiga suur, et ebaõnnestuda. Vahet pole, kas keegi usub protsesse juhtivat nähtamatut kätt, Hiinat, annunakisid või Bilderbergi gruppi, on siililegi selge, et väga palju võita ei oleks totaalsest kaosest kellelgi ja seetõttu on nii suured kui väikesed huvigrupid kogu maailmas pigem praegust süsteemi ja suhtelist stabiilsust toetamas. 
Ja kui kaardimaja veel kokku ei varise ning raha üha odavamaks muutub, tõuseb kahtlemata kõik alates kullast ja aktsiatest kuni kunsti ja veinideni välja, sest asjade väärtus laias laastus ei muutu ning kui kaks õuna maksab täna ühe pirni, on proportsioonid enamvähem samad ka 2021 aasta lõpus hoolimata sellest, et vahepeal võib õunte hind 50% tõusta.
Pidage mind kiuslikuks, aga saa öelda, et ma seda hetke oodanud ei oleks! Võrdlemisi puhtas keskkonnas kasvanud ning toiduhügieeni üsna kõrgelt hindava kodanikuna on pealkirjas leiduv “vanarahvatarkus”, mida nurkade lõikamiseks või ebakvaliteetse toidu tarbimise ja/või valmistamise puhul argumentatsioonis sageli mainitakse, alati täiesti jaburana näinud. Ja just praegu on saabunud kurb, aga sobiv hetk jõuliseks vastuväiteks, sest inimesi on läbi aegade surnud ja sureb maailmas ka edaspidi solgisurma massiliselt, olgu see solk kuitahes “puhas” (mida ka mõnikord väita üritatakse).
Ebapuhastes toorainetes, aga ka ebapuhastel pindadel (sh pakendid, töötasapinnad, köögitarvikud või Su enese käed) levivad edukalt bakterid ehk silmaga nähtamatud elusolendid, kellest osad on sedasorti sellid, kes jogurti sees Su enesetunde kuidagi paremaks tegema peaksid ning teine osa on sellised jõmmid, kes Su tahtlikult või tahtmatult haigeks teevad ja ära tapavad. Olen kindel, et isegi kui ta ei olnud selles kuidagi süüdi, on ühe Eesti kalatootja jaoks hiljuti valusalt selgeks saanud, et solgisurm ka olukorras, kus solki näha ei ole, on võimalik reaalsus, mille vastu peab iga päev esmapilgul ebamõistlikuna näivalt palju ressursse panustades võitlema. Ja ma ei usu, et keegi meist sooviks selle lapsiku vanarahvaväljendiga esineda inimese ees, kes on äsja kaotanud oma lähedase sedasorti bakteri tõttu, olgu see siis koolerast räsitud Londonis aastal 1854 või listeeriast võibolla esmakordselt laialdasemalt kuulnud Skandinaavias aastal 2019.
Lisaks elusolenditele saab solk sisaldada viiruseid, mis keskkoolis õpitut korrates on DNA või RNA jupid, mis pole teatavasti elusorganismid ja mille vastu sel põhjusel antibiootikumidega võidelda ei saa. On tõesti paremaid näiteid (noro- ja rotaviirused), sest käesoleval ajal pandeemiaks kujunenud ja maailmamajanduse halvanud koroonaviirus ei pruugi toidu abil edukalt edasi kanduda, kuid kindlasti on ta võimeline levima kõigega, mis on toiduga seotud. Lükates ostukäru, mida on kasutanud viirusest nakatunud ning enne poodi sisenemist nina nuusanud kaaskodanik, tõstes hiljem sama käega riiulist piimapaki kilekotti ning selle sangasid samas käes hoides toitu koju kandes, on pindadel kauem kui paar sekundit püsiva viiruse puhul alati mingi tõenäosusega võimalik, et isegi kui Sa oma nägu vahepeal kätega ei puuduta, tood viiruse koju piimapakil ja kilekotil ning hiljem hoolikalt seebi ja veega pestud kätega kotist toitu külmkappi ladudes saastad uuesti neidsamu kohti katsudes teisedki toidupakendid, mida kilekotist välja tõstad. Järjekordselt hoolikalt pestud kätega sööma asudes aga saastuvad Sinu või Su pereliikmete käed toidupakenditest ning viirus jõuab kogemata sihtkohta ehk organismi. Ja nii kahju kui meil kõigil ka ei ole, tähendab see ebasoodsatel tingimustel tegelikest protsentidest sõltumata masendavalt paljude jaoks solgisurma. 
Kui keegi nüüd soovib väita, et ma ju ei räägi “sellest puhtast solgist”, tasub meenutada, et metanool on samuti äärmiselt puhas aine, milles kindlasti puuduvad nii viirused kui bakterid, kuid millega saastunud toit või jook on kahtlemata tappev. Sarnase mõjuga aineid on Mendelejevi tabelis palju ning mõnikord kasutavad neid kodanikud, kelle jaoks teiste kodanike eksisteerimine on tülikaks muutunud, aga teinekord satub sedasorti solgiga saastunud toit me lauale, konservidesse, tinapeekritesse või alumiiniumnõudesse juhuslikult või lihtsast teadmatusest. Seega tapab inimesi edukalt ka väga puhas solk.
Ajakirjandus on uue aasta puhul kaalulangetamisnippidest (tean see kõlab jäledalt – pidigi kõlama) pungil ja peavoolumeediaga pärivoolu ujudes tundub eriti kohane paljastada ka enda seitse ennekuulmatut nippi edukaks kaalulangetamiseks.
See võib tunduda naljakas mõte, aga ilma otsuseta ei tee Sa midagi või kui teed, siis ainult nädal aega ja midagi sellest ei muutu. Põhjus, miks ma varem vabalt juurde võtsin, oli selles, et mind päriselt siiralt ei huvitanud, kui palju ma kaalun. Motti ei olnud.
Motivatsioon on väga tähtis
See on siin kõige olulisem punkt. Minusugune sporti mittetegev kontoritöötaja ei vajagi elus püsimiseks eriti toitu ja absoluutselt 
Laias laastus võib öelda, et kaalu langetamiseks 
Toit on kütus ja massi ei saa lambist juurde tekkida, seega Sa ei lähe paksuks kommidest ega burgeritest ega jäätisest, vaid ülesöömisest. Proovin oma mõtet selgitada. Ma ei tea näiteks üldse midagi kaloritest (see pole mingi poos, ma ei tea neist ausalt midagi), aga miski ütleb mulle, et kui ma söön ära ühe kommi, saan sealt palju energiat ja tegelikult mul eluspüsimiseks peamiselt ainult energiat ja natuke kasulikke aineid ongi tarvis. Seega kui ma asendan selle kommi poole kapsaga, saan ehk tõesti sama palju energiat, aga pole seda tehes oma organismi kuidagi harjutanud mõtte ja tundega, et minu heaoluks ei pea kõht kogu aeg ägisemiseni pingul olema. Komm on samas palju parem kui kapsas, eks?
Hea uudis ongi see, et võid vabalt poole kapsa asemel süüa ära mingi maru mõnusa kommi, sest see ei tee kedagi paksuks. Ta kaalub ainult mõnikümmend grammi ja Sa ei saa hakata rohkem kaaluma kui sissesöödud grammide jagu. 
See kõlab kindlasti esimese hooga jaburalt, sest peaaegu kõik soovitavad ju sporti tegema hakata kui tahad kaalu langetada. Ära usu! See on täielik müüt ja turunduspläma!
Kui tegid enne 2 korda nädalas trenni, tee edaspidi ka, sest trenni ärajätmisel oled samuti üht komponenti protsessis näppinud ning see võib kõik paigast lüüa. Ja kui oled nagu mina, kelle suurimaks treeninguks on autoni ja tagasi kõndimine, ära jumala eest seda pingutust suurenda. Kui hakkad rohkem sporti tegema, saad kindlasti koheselt omaenese aju käest petta ja jääd lõpuks lolliks, sest automaatselt on Sul eluks rohkem energiat tarvis ja ole täiesti mureta – see asi Su kahe kõrva vahel leiab raudselt viisi, kuidas ja mis vabandustega Sind siis rohkem sööma meelitada. Sellise lisajokkeri mänguviskamine on kõige rumalam asi, mida Sa teha saad. Ära muuda oma elustiilis midagi peale toitumisharjumuste.
Kõik, mida Sa oled varem kuulnud või lugenud kapsaste ja kaalikate abil edukast kaalulangetamisest, on mu ebaprofessionaalsel hinnangul täielik jura. Sa ei saa olla pikaajaliselt edukas, kui topid oma mao pidevalt mingit massi täis, sest siis ta arvab, et nii peabki olema ja teeb sealjuures ajuga päris head koostööd. Kui Sa siis lõpuks enam kapsaid süüa ei viitsi, tahavad nii magu kui aju ikka samu toidukoguseid ja ongi otsad vees, nagu öeldakse.
Mulle meeldib rämpstoit. Söön vist ülepäeviti burksi, pitsat või kebabi jms “rämpstoitu”, aga 
Ma ausalt ei liialda öeldes, et kui leiad ülimat naudingut kalamarjast, saad ka seda endale tõenäoliselt vabalt lubada ja õhtuti lusikaga puhast kalamarja süüa, sest enamus pagaritooteid, kapsaid, jogurteid ja muud mõttetut massi jääb edaspidi ostmata ning nende peale enam kunagi raha ei kulu. Aga ära siis omast arust kaval ole ja seda kummist tehtud kalamarjalaadset toodet osta, sest võid optimistlikult arvata, et petad oma aju ära, kuid päriselt ta nii loll ei ole.
Mingitel kellaaegadel konkreetsete taldrikutäite söömine võis olla mõistlik eelmise sajandi esimese pooleni, sest siis oli päev läbi tarvis nii rasket tööd teha, et esiteks polnud aega suvalisel hetkel midagi närida ja teiseks ei oleks inimene teisiti ka vastu pidanud. Praegu on juurdepääs toidule tavalisel kontoriinimesel enamvähem pidevalt olemas ning seega on muistsed rituaalid, et “kell 17:30 istun maha ja söön korraliku sooja söögi” täielik igand ja mõttetu tegevus, mis mõjub pigem Sind kahjustavalt. Nagunii tahad Sa pidevalt midagi närida, sest ahvatlus on olemas ja seega pole Su kõht enamasti üldse kunagi tühi. Pealegi ei ole selles “korralikus praes” ka enamasti midagi tervislikumat kui mõistlikult tervislikes ja ülimaitsvates näksides. Seega söö siis ja ainult siis kui kõht tegelikult tühi on ja sa seda tunned, mitte siis kui kõik arvavad, et nüüd on küll söögiaeg.
Võibolla löövad arstid mu risti, aga olen aru saanud, et päeva kohta üks normaalne (sealjuures ka kerge) söögikord on igati OK, et eluks vajalik kätte saada ning kõik ülejäänu võid vabalt üle päeva laiali jagada. Või kui soovid, tee kaks või siis kolm eriti naeruväärselt kerget söögikorda – peaasi, et päevane koguste summa ikkagi sama tuleks. Minu jaoks on see üks normaalne toidukord tavaliselt näiteks lõunasöök. Hommikuti pole ma vähemalt 20 aastat peaaegu kunagi söönud ning õhtusöögiga teen täpselt nii nagu tuju on, sest kui tahan õhtu jooksul näiteks kartulikrõpse, mingit maru head juustu või liha õgida, ei saa kuidagi kõht nii tühjaks minna, et sinna veel ühe seaprae peaks peale viskama. Samas kui lõunasöök jälle üldse vahele jäi, on õhtul ikka midagi natuke rohkem tarvis.
Parem jälgi igal hommikul oma kaalu ja vaata nädala trendi. Kui iga nädal mingil päeval näitab kaal ühe täiskilonumbrite jagu madalamat numbrit kui eelmisel ehk näiteks eelmisel nädalal oli Su kehakaal 79,3 kg ning järgmisel on mõnel päeval 78,6, oled õigel teel. Kehakaal ei lange iga päev. Pigem näed kaalul väiksemat numbrit mingite tsüklitega nii umbes iga 2-3 päeva tagant ning seega ei ole mõtet erutuda kui eile omast arust hullult nälgisid ja täna hommikul kaal ikkagi suuremat numbrit näitab kui eile hommikul. Ta on lihtsalt selline päev ja kui iga päev ülesöömist väldid, on homme või ülehomme keha ikkagi liigsest massist vabanenud ning number jälle ilusam. Täisautomaatselt.
Kusjuures, kui pidevalt mõistlikult toitud ja pikaajaline trend on õige, ei suuda Sa ühe peoõhtuga ennast jälle nii paksuks õgida, et see tegelikult üldse kogu Su nädala ära rikuks. Ma olen mitu korda proovinud, sest mõnikord on ju pühad ja sünnipäevad. Midagi ei juhtu kui korraks palju sööd ja edaspidi ikkagi samal lainel püsid ja see on igati loogiline. Sama moodi ei nälgi Sa ju luukereks kui jätad kogemata ühe päeva üldse söömata. Lihtsalt halb on olla, aga kehakaalu mõistlik muutus toimub ikkagi pikaajalise protsessina ja ei sõltu otseselt Su seedeelundkonna ajutisest täisolekust.
Ma ei hakka üldse salgama, et see sisaldab kaloreid ja muidugi ei tohi alkoholiga liialdada, aga kui oled tubli ja teed kõike nii nagu ma eelpool kirjeldasin, võid vabalt iga mõne päeva tagant õhtul paar pokaali veini lipsu taha lasta ja midagi hullu sellest ei juhtu. Ta on jah efektiivne kütus, aga kui toidukoguste vähendamises reaalselt edukas oled, pole tarvis head veini poest ostmata jätta. Pigem vastupidi – see üks pokaal mõnel õhtul võib Sind teinekord reaalselt motiveerida kaks-kolm keedetud kartulit söömata jätma, sest usun, et nõustud, et kartul on hea veiniga võrreldes lausa erakordselt mõttetu ja maitsetu sodi. Vaata veelkord punkti 4.
Samas kui kaks esimest punkti hästi välja tulevad, oled 10 nädala pärast 10 kilo kindlasti kergem ning sama soojaga võtad veel natuke lisakski alla. See 10 kilo on ju tegelikult nii väike muutus (mingi paar vööauku), et kui ülikond välja arvata, pole isegi uusi riideid veel otseselt tarvis.