Tegelt ma ei ole paha
Tegelt ma ei joo
Luban, et kui Sa ei taha
Üles end ei poo
Rooman, sitsin, olen tasa
Lollusi ei tee
Unustan kõik maise pasa
Võõra dekoltee
Ja kui väsin, pole lugu
Leidub antidoot
Armastades, “õrnem sugu”,
Sinu idioot
Mängukann
Küll pingutan ja olen hea
Kuid Sa ei mängi minuga
Ja kui mul segi ajad pea
Sa ju ei mängi minuga
Su seltsis hommikuni joon
Kuid Sa ei mängi minuga
Ja kui Sul taevast tähed toon
Ka siis ei mängi minuga
Kui olen Sinu järgi hull
Ei, Sa ei mängi minuga
Ja kuigi lootust annad mul
Sa eal ei mängi minuga
Ma lõpuks omaette läen
Sest Sa ei mängi minuga
Su julmad mängud läbi näen
Ja Sa ei mängi minuga!
Ennustusi aastaks 2022
Investeerimisega on nüüdsel kriisbuumi (lühendatult kribu) ajastul läinud sedasi, et enamus turuosalistest ei tegele enam ammu investeerimise, vaid spekuleerimisega. See trend on muidugi aina süvenenud, sest olukorras, kus tänu keskpankade ja valitsuste mõõdutundetule laamendamisele kaotajaid praktiliselt ei eksisteeri, oleks eriti loll rongist maha jääda. Teised pärast juuksuris ja taksos naeravad. Seega on iga traktorist, poliitik ja jõusaalilõvi “investor”, kes sõltumata spekuleerimiseks kasutatavatest instrumentidest teeb muudkui aga häid valikuid täpselt sama teadlikult nagu… keskmine treenitud ahv. Ehk mina.
Ja kuna pärdik oli täna heas tujus, palus ta kirja panna, mida alanud aastaks ennustab. Mu koolivennad ja -õed oskavad neid asju palju paremini, aga see loeng jäi mul vahele ja seega ma tõesti ei kujuta ette, kuidas sellises maailmas pärisprognoose enam üldse teha õnnestub.
Ja seega on mu puusalt tulistatud ennustused 2022 aastaks järgmised:
Ennustus 1: Maailmamajandus ei kuku ikka veel kokku
Ausalt öeldes oleks see juba peaaegu ime. Aga no võibolla venitab veel aastakese ära kui Ukrainas ja Euroopas suuremaks madinaks ei lähe ja ma arvan, et tegelikult ei lähe. Kui kiibikriis natukenegi järele annab, tekib illusioon, et ohoo – tööstus müttab täiega uusi rekordeid teha ja kodanikud muudkui tarbivad kõik ära, majandused kasvavad näiliselt jõudsalt ning see võib aastale piisavalt kütet jagada, et kuidagi õnnestub intresside ja rahatrüki piiramisega inflatsioon enamvähem mingites peaaegu aktsepteeritavates raamides hoida ning kaardimaja ei varisegi veel kokku.
Ja kuna kõik mu teised ennustused põhinevad suures osas just sellel eeldusel, on ta käesoleval aastal ka nimekirjas esimene.
Ennustus 2: Baltika tõuseb või langeb 50%
Mulle lihtsalt juba väga meeldib Baltikaga narrida. Ega neil ju kulusid enam väga palju jäänud ole, saneerimiskava on mööndustega mingis graafikus, abikaasa ostis Ivo käest just mingi koti ka ja seega on kuu käive jälle tehtudki. See ettevõte on müsteerium ja mu ennustus põhineb tegelikult juba teist (või viiendat või kümnendat) aastat loogikal, et kui ta just pankrotti ei lähe, peaks tõusma. Ja kui ei tõuse, peaks lõpuks ometi pankrotti minema. Sellest ka suur prognoositav aktsiahinnamuutus.
Ennustus 3: Etherum teeb parema tulemuse kui Bitcoin
Ma ei tea, miks nii peaks olema, sest võta üks ja viska teist, aga mingil arusaamatul põhjusel on ETH kuidagi minusuguste pärdikute alateadvuses hõbeda ja BTC kulla staatusega seotud ja kuna kõike juhib mõistuse hääle asemel suur ja vägev haip ja spekulatsioon, võib sel aastal esimene neist lihtsalt kas vähem langeda või rohkem tõusta. Ja siinjuures ma ei hakka üldse üritamagi ennustada, et kas nad langevad või tõusevad, sest see mäng on 50:60 tõenäosusega. Aga nad liiguvad laias laastus koos ja eks see rebimine saab tihe olema.
Ennustus 4: Keskmine elektri börsihind jääb vähemalt 1,3 x 2021 aasta tasemele
Ma küll nii julge mees ei oleks, et öelda, et elekter peabki nii odav olema nagu ta viimasel ajal olnud on. Jah, ta ei ole luksuskaup, aga ta on ikka tõesti väga odav olnud ja arvestades seda, et ühest küljest võiks tööstus aasta jooksul taas veidi tuure üles saada ehk tarbimist mõjutada ning teisest küljest tõika, et ma ei komistanud hommikujooksu tehes tuumajaama vundamendi otsa, muutub energia kallimaks. Kõik muu kallineb selle tõttu muidugi samuti, aga see ongi üsna möödapääsmatu ja oleksin siiralt imestunud kui elektribörsihind 2022 aastal kujuneb väiksemaks kui 1,3 korda eelmise aasta oma. Pigem usun nägevat sellest märksa suuremat stabiilset hinda.
Ennustus 5: BMW, Daimler-Benz ja VW atksiahind tõuseb vähemalt 10%
Kui turud alla ei käi ja torudest natukenegi kiipe peale pudiseb, võib arvata, et nii BMW, Daimler-Benz’i kui Volkswagen’i (ehk vanade Saksa autotootjate) aktsiahinnad kasvavad üle 10%, sest nad on ikka nii veidralt uude maailma sukeldunud kui vähegi olla saab. Sõber ütles just eile, et ID.3 on küll tõesti erakordselt õudne pann, aga grotesksele teostusele vaatamata sõidab isegi boldiautona paremini kui kõik diislid. BMW pole palju peale suurte neerude ja heade tulemuste näidanud, aga selle eest avaldas Daimler juba ka universaalkerega EQE fotosid ning kuna edukalt on saavutatud tase, millest hirmsamaks on peaaegu võimatu minna, saab ta täpselt sama ilus nagu sedaan ja peaks seetõttu veel eriti hästi müüma. Tuleb lihtsalt harjuda, et tooted, mis maksavad sama klassi autodest paar korda rohkem, võib kogemata segi ajada toodetega, millesse valatakse jäätmed. Seega elektrivallas ollakse tublid!
Ja kuna ükski neist vanadest tootjatest ei ole ka diisleid ega teisi sisepõlemismootoriga sõidukeid ikka veel päriselt maha kandnud ning oskavad neid üsna hästi sepistada ja neile boonusena kalleid varuosi müüa, ei ole põhjust, miks nende ettevõtete väärtuski kasvama ei peaks. Seda enam, et kuidagi peab ju suurematele markidele, nagu Rivian ja Lucid järele jõudma. 😀
Ennustus 6. Tesla langeb vähemalt 10%
Lihtsalt jonni pärast. Ja tegelikult natuke selle pärast ka, et võiks ju olla nii, et kui Rivian’i, Lucid’i ja sarnaste veidrate “elektristartuppide” mull peaks aasta jooksul plaksu tegema, ei jää ka teiste elektrimasinate tootmisele keskendunud ettevõtete aktsiahinnad sellest puutumata. Kui selline plaks käib ning kõik kukub, võib Hiina oma poliitikale veelgi protekstionismivinti peale keerata, sest neil on samuti tootmist ja müümist vajavaid elektriautosid päris palju. Harilik konkurents.
Samas tuleb tunnistada, et Tesla on tänaseks juba nii heas positsioonis, et vist jääbki elama ja pauguga lõhki ei lähe. Aga kui maailma viimane mees on lõpuks shortimisega kõik raha kaotanud ja rongi ette hüpanud, peab sellest asjast omajagu õhku välja visisema.
Pealegi, võttes ühest küljest arvesse Saksamaa suurobjektide valmimiskiirust ning “sõbralike” konkurentide lähedust, aga teisest küljest ka Tesla omatavate mõjutusvahendite rohkust, võib oletada, et eelmisel aastal käivituma pidanud Grünheide tehas saab tootmiseks heakskiidu juba aastal 2025, kuigi ametnikud ise oma kontorites ja kohvinurkades usuvad kindlasti siiralt, et enne 2030 ei juhtu midagi. 😀
Ennustus 7. Microsoft kasvab vähemalt 10%
Selle ettevõtte puhul on juba keeruline ette kujutada, mis peale üldise turuolukorra saaks valesti minna. Ta on igav, suur ja vastikult hästi juhitud monstrum, mis võib milleski kaotada või võita, aga mis igal juhul piisavalt raha teenib. Sisuliselt on maailm ju Apple, Microsofti ja Google vahel üsna ära jagatud ja protsent siia-sinna, aga kõigil on kõiki nende seadmeid ja tarkvara hädasti tarvis. Kui hinnad tõusevad, ei lase ka gigandid ennast sellest segada ning tõstavad neid samuti vabalt nii palju, et aastaaruandesse taas “analüütikute ootustele vastavaid” numbreid kirjutada.
Ennustus 8. Nokia kasvab vähemalt 10%
Näib, et hiinlastel ei lubata ikka kohe üldse 5G osas USA-s või Euroopas rahulikult toimetada ja kuna Nokia äri on võrgud, siis vahet pole, milliseid retro- või lutstelefone ta lisaks toodab, head või veel paremad tulemused luuakse just valdkonnas, mida me ei näe, aga mida kõik tunneme. Inimesed on suures osas juba ära ühendatud ja neid ei tehta piisava kiirusega juurde ka, aga asju – vaat neid saab uusi toota ja internetiga varustatutega asendada veel päris palju ja kaua. “Connecting People” (ühendades inimesi) tasemelt on inimkond edukalt jõudmas “Connecting Things” (ühendades asju) tasemele ja Nokia peaks selle hiljuti lahti kougitud meepoti juures päris heal positsioonil olema.
Kokkuvõte on seega lihtne. Mingi imevalemiga peaks 2022 aasta jälle piisavalt hea tulema ja kui ei tule, ei ole süüdi ei mina ega ahvid ning aidaku meid siis valitsus, sest oma vigu ise kinni maksma pole ammu enam keegi harjunud.
Võitleme edasi!
Suurimad langejad ja tõusjad 2021
Ivan Orava isal on eilsest saati kõik aasta tööd tehtud ja isegi uus kuusk juba tuppa toodud, aga mul endiselt aasta kokku võtmata. Kinnisvara ja muude füüsiliste varade hinnamuutuse mõõtmine on natuke keeruline ja subjektiivne ja seetõttu vaatan mingisugusegi tunnetuse saamiseks kiirelt üle, millised aktsiad ja ainus pikemalt omatav krüptoraha eelmisel aastal mu portfellis enim positiivset ja negatiivset teoreetilist tootlust tõid.
Aasta esikolmik:
Arco Vara: +112,8% – Ei, meil ei ole kinnisvarabuumi.
LHV: +107,9% – Normaalne pank ja las kasvab pealegi.
Etherum: +85,8% – Portfellis alates 09.04.2021 ja aasta lõpp vajus ära, aga vahepeal oli juba päris naljakas.
Aasta tagakolmik:
Tallink: -17,7% – Arusaadav olukorras, kus reisimine on kokku kukkunud.
PR Foods: -4,3% – Täitsa arusaamatu ja tunnistan, et ettevõte on portfellis mingist vanast harjumusest.
Tallinna Sadam: +2,9% – Inflatsioon oli märksa suurem ja seega ei ole siin positiivset midagi.
Üldjoontes oli Balti börsil ja maailmas üldse päris korraliku tõusu aasta, aga see tõus on suures osas näiline. Raha on väga väga palju ja seda on trükitud enneolematus mahus. Lendavad kõik jaburused, millelel keegi näpuga näitab või mis turu poolt ägedaks tunnistatakse. Olukord üsna arusaamatuks või isegi koomiliseks muutunud, sest praktiliselt iga loos võidab. Karta on, et pikaajaliselt see nii ei jää kui me just märkamatult kommunismi jõudma ei hakka ja seetõttu tasub ühest küljest valvas olla, kuid teisest küljest on häda selles, et käesoleval ajal on iga vara omamine parem kui raha.
Hea hoog on sees, aga kuhu sõit läheb, pole üldse võimalik aru saada. Eks võitleme selle härjaga edasi ja sõltumata suunast võib üsna julgelt oletada, et liikumised on suured ka 2022 aastal.
Kuidas 2021 aasta ennustused täitusid
Peab ütlema, et väga ei täitunud ja just seetõttu ongi nad ennustused, et tegeliku analüüsi või prognoosimisega pole neil midagi pistmist.
Vaatame aga tulemused siiski täpsemalt üle:
Ennustus 1: Baltika tõuseb või langeb 50% – vale!
Ta tegelikult langes 38,1%, mis on küll aasta üldist trendi arvestades päris kõva langus, aga mitte 50%.
Selle aktsia käitumises on aga lisaks täiesti fenomenaalne juhus või olen ma enese teadmata nii kõva arvamusliider, et keegi keeras mu sõnavõtu peale rahakotirauad valla. Nimelt postitasin oma 2021 aasta kohta käivad ennustused 2020 aasta 17-ndal detsembril. Sel päeval sulgus börs Baltika aktsiahinnaga 0,2020 eurot. Sellest edasi hakkas seni täiesti stabiilselt paigal seisnud aktsiahind ootamatult pööraselt kasvama ning saavutas aasta lõpuks hinna 0,41 eurot. See on 102,97% kasvu vaid 7 päevaga (!), mida ma päris kindlasti ette näha ei osanud. Isegi praegu on keeruline nii tormilisele aastalõpuspurdile seletust leida, aga nii jabur see tõesti oli.
Ja seega muutus kogu mu ennustus täiesti mõttetuks. Kui vaadata aktsiahinna muutust alates ennustuste postitamise päevast, olnuks tõus pärast kõiki ameerika mägesid ikkagi vaid 28,71% ja seega kukkusin läbi.
Ennustus 2: Volkswagen tõuseb vähemalt 10% – õige!
Rahvaauto aktsiahind alustas 2021 aastat tasemel 166,5 eurot ja lõpetas selle 258,4 euro juures. Seega tõusis hind aasta jooksul +55,2%. Põhimõtteliselt võib öelda, et mul oli õigus, aga aasta tegelikult oligi ju selline, et tõusis sisuliselt kõik, mis just päris surnud ei olnud ja nii võimsaid tõusunurki ette näha olnuks täielik hiromantia.
Päriselt ei teinud VW mu meelest aasta jooksul sellist tulemust nagu pidanuks ja eesmärkide saavutamise ning härra Diess’i ümber käis jauramist rohkem kui aktsionärile meeldinuks.
Olles nüüdseks oma silmaga nii ID.3 kui ID.4 autod ära näinud, peab aga nentima, et Teslalt on tõesti palju õpitud – nii hirmsaid autosid pole Volkswagen viimased 30 aastat tootnud ja see peaks tulemustele järgnevatel perioodidel kindlasti väga positiivset mõju avaldama.
Ennustus 3: Daimler-Benz tõuseb vähemalt 5% – õige!
Aktsiahind 2021 aasta jaanuari alguses oli 47,66 ja detsembri lõpus 67,59 eurot ja see teeb tõusuks pöörased +41,8%. Taaskord tuleb aga nentida, et tõusis ju kõik, mis tõusta sai ning ka Daimler-Benzilt (ja mitte tema aktsiahinnalt) ootaksin edaspidi isegi paremaid sooritusi.
Elektriraua tagumises on see ettevõte väga sõnakas ning kohe-kohe peaksid tänavaid vallutama nii EQS kui EQE mudelid. Ja olgu nii jube see EQS päris S-klassiga võrreldes kui tahes, on ta tehnilised näitajad ikkagi muljetavaldavad, juba on teatatud sisepõlemismootoriga mudelitest eemaldumisest ja nende valikut on ka vaikselt koomale tõmmatud. Suurema struktuurimuudatusena tuldi toime isegi Daimler Truck’i ehk veokateüksuse eraldamisega ning see on nüüd hoopis eraldi börsiettevõte. Kahtlane värk ja motivatsioon ei ole just kõige selgem, aga näib, et kogu Daimlerit mõni konkurent ikkagi alla ei neela ja ka Lucid’i jaoks on Air mudeli abil EQS-iga konkureerimine tulevikus pigem keeruline ülesanne.
Ennustus 4: Tesla langeb vähemalt 10% – vale!
Näib, et maailmas ei olegi vingemaid asju kui Tesla ja Dogecoin. Tesla aastane kasv oli languse asemel koguni võimas +45,7%.
Usk ühe ettevõtte maailma ja kosmose domineerimisse on momentumi pealt alati suur, aga millalgi peaks see momentum turumajanduse tingimustes ikkagi raugema hakkama. Eks tuleb ju tunnistada, et mu ennustus baseerus kindlasti ka soovmõtlemisel, sest Tesla on küll kõva tegija, kuid oma kõvaduse on ta suures osas saavutanud haibi ja tarbijatele jama ajamisega ja see käib tegelikult närvidele.
Aga tuleb tunnistada, et seni see töötab ja võibolla töötab ka edaspidi, sest nagu varasemalt öeldud, on elektriautode turg võimsas kasvufaasis ja selle tuules lendab isegi tuulelohe, raketist rääkimata. Ja kui Elonpoiss suudab Berliini tehase Saksamaa bürokraatia tingimustes väiksemate viivitustega käima ajada kui kulus Hamburgi Filharmoonia kontserdimaja või Berliini lennujaama valmimiseks, võib karta, et ta kasvab veelgi.
Ennustus 5: Microsoft tõuseb vähemalt 10% – õige!
Microsofti, nagu iga teise korras tervisega ettevõtte aktsia 2021 aastal loomulikult kasvas ning tegi seda koguni +54,5%. Erilisi põhjuseid ei ole tarvis otsida ja ta kasvab ka julgelt edaspidi, sest keegi pole pandeemiat lõppenuks lugenud, pilveteenuseid on jätkuvalt hädasti tarvis ja kaugtöö ilmselt ei kao päris ära enam kunagi.
Microsoft on viimastel aastatel head tööd teinud ja pole näha, et ta Google või Apple kõrval ajale jalgu jääks või aeglasemalt liiguks. Pigem vastupidi.
Ennustus 6: Bitcoini ei ole võimalik ennustada – vale ja õige!
Ta tegelikult kasvas ikka palju rohkem kui ma ette kujutasin. Kui me siin 2020 aasta lõpus rääkisime midagi 30 000 euro taseme võimalikust saavutamisest, siis tegelikult maksis BTC 2022 aasta alguseks 40 777,1 eurot ja näitas aastast kasvu umbes +73,7%. Seda on palju, aga üllataval kombel mitte väga palju rohkem kui kasvasid head aktsiad.
Mõned tahaksid kindlasti öelda, et krüpto võidukäiku ei peata miski ja see kasvab järgmised tuhat aastat lõputult. See võib osalt tõsi olla ja suurima tegijana on Bitcoin kahtlemata heas seisus. Samas ei ole krüptovarad mullide suhtes kuidagi teistest immuunsemad ja mullistumist on selles meres märgata päris kindlasti. Elame, näeme, kuhu see kõik välja viib ja valetaksin kui ütleksin, et oman mingisugustki tunnetust sellest, kus Bitcoin peaks 2022 aasta lõpus olema.
Ennustus 7: Maailmamajandus ei varise kokku, vaid kasvab – õige!
Majandusse on aasta jooksul taas pumbatud raha nagu homset ei oleks ja 2021 aasta võib võtta kokku sõnaga “kriisbuum”, sest kujunenud olukord on täiesti skisofreeniliseks muutunud. Varade hindades on tohutu hulk spekulatiivsust, raha otsib oma kohta kiimasemalt kui maamees naist, kinnisvarabuum ei ole märgatavalt tuure maha tõmmanud ja iga taksojuht on ammu investor, riigikogulastest rääkimata. Ja teisest küljest on tööstus nii kiipide kui muude toorainete tarneprobeemide tõttu märkimisväärselt seisnud, toidu-, reisi- ja meelelahutusäri on vaid hingitseda saanud ja jääb mõnevõrra arusaamatuks, mis maagia peaks seda võimsat buumi kütma või sellel isegi tuld all hoidma peale valitsustepoolse iga küsimuseks avaneva suu rahaga kinni toppimise.
Lendamine näib võimatu, sest tiivad on täiesti auklikud, aga miski meid õhus hoiab ja ma kahtlustan, et see miski pole ammu enam nähtamatu, vaid hoopis mingi karvane ja krampis käsi, mis ei lase lahti ka, sest teab, et seda kukkumist paljud üle ei ela. Ja eks näis, kuhu see lend meid edasi viib, aga tahaks loota, et 2022 tuleb vaatamata end kogemata avalikkusele ilmutuanud inflatsioonile veel võrdlemisi helge.
Head uut aastat meile kõigile ja kui ise usume, küll ta siis hea tuleb.
Hast Du was, bist Du was
Hast Du was, bist Du was
Konrad Adenauer
“On Sul midagi, oled Sa keegi,” tavatsenud Saksamaa esimene liidukantsler Konrad Adenauer öelda. Ja õige ka!
Paljud ei soovi seda uskuda, kuid see mõte ei ole viimase 100 aasta jooksul fundamentaalselt muutunud. Elame endiselt väga kapitalistlikus maailmas, mida pehmendab küll sotsiaaldemokraatia ja populismi roosamanna ehk ühisest kaukast lahkelt laiali külvatav, kuid põhimõtteliselt kehtib tänaseni tõde, et kui tahad mingisugusegi valiku- ja otsustusvabaduseni jõuda, peab sul midagi hinge taga olema. Soovitavalt palju. Või vähemalt rohkem kui paljudel teistel.
Viimase kümnendi üheks häirivaimaks trendimõtteks on olnud, et kõige parem on ilmas elada nii, et kõik, mis sul on, on sinuga kaasas. Olevat kerge, hea ja turvaline.
Lubage naerda!
Haridus on oluline ja see peab loomulikult olemas olema. Oskused ja kohanemisvõime on samuti olulised, kuid selleks, et end tegelikult ka hästi tunda ja vabaks saada, mida iganes see ei tähenda, peab sul olema turvatunne ja ükskõik mil moel su isiklike võimete võimendus.
Turvatunde tagamiseks ei ole paremat varianti kui hajutatud riskidega vara. Võimenduse tekitamiseks ei ole paremat varianti kui panna oma vara kaudu enda heaks tööle teised ja kolmandad isikud.
Võid olla tõsine spetsialist ja honoraridest elada, kuid kui oled aasta jagu töövõimetu ja “oma asja ajada” ei suuda, võib juhtuda, et metsa veeres lagunevas talus elav mutike on ühtäkki sinust paremas olukorras. Tema maja on tal alles ka siis kui kõik arved on maksmata, aga sul ei ole maja olnudki. Võibolla maksad oma korteri või toa üüri vana rasva pealt, kuid liiga kindel selles olla ei saa. Tekib stress ja mure ja järelikult ei ole sa sellest mutikesest üldse vabam.
Või kui su ukse ees ei pargi kütust täis paagiga autot ja saad reede öösel telefonikõne sõbralt või lähisugulaselt, kellele oleks viivitamatult tarvis paarisaja kilomeetri kaugusele appi põrutada, on samuti stressinäidikud hoobilt laes, sest mõtle, mis see Bolt’iga maksma läheb ja elektrikal ei vea aku võibolla nii kaugele väljagi. Jama värk!
Ja veel jamamaks muutub su olukord siis kui mõtled sellele, et kui su lähedased või sõbrad sind vähegi tunnevad ja teavad, et sul midagi peale hea südame ja kõrge IQ ei ole, ei ürita nad sind enamasti appi kutsudagi.
Ongi parem?
Kaugel sellest! Avaldan võibolla julma saladuse, aga tegelikult ei ole kellelgi kedagi teist eriti tarvis. Kui sind, su asju või abi ei ole su sõpradele ja lähedastele tarvis, ei ole sa keegi, isegi kui tead palju plokiahelast ja osakestefüüsikast või räägid üldiselt juubelilauas maru häid nalju. Inimeste sotsiaalse suhtluse liimiks on vajadused ja kui sinu järele puudub igasugune vajadus… No vaata kui suur sõpradering sulle siis pikaajaliselt alles jääb ja kui palju rohkem pead siplema, et see ring ikka rohkem kui sinust ja su rendipinna peeglist vastu vaatavast inimesest koosneks.
“Hast Du was, bist Du was.”
Kui sul vara ei ole, ei ole küll vara pärast muret, aga on mure ja stress selle puudumise pärast.
Väga teravmeelne on nüüd öelda, et aga mul on ju vara jalaga segada. On investeeringud rahas, aktsiates, krüptos ja isegi kulda, nisu ja naftat on portfellinurka peidetud!
On või? Saada pilt, kuidas sa neid käes hoiad!
Kuni nad su padjapüüri punutud ei ole, on need kõik käega mittekatsutavad ehk täiesti virtuaalsed varad. Ilmselgelt ei lähe sa ju oma naftavagunisse nisu nosima kui kalamarja alla panemiseks saia ei jätku ja ilgelt külm on, aga Toompeale on vahepeal uus lipp tõmmatud, pangaarved külmutatud, börsid suletud ja nett rubilnikust välja tõmmanud. Mis teed siis? Pakud oma virtuaalset kulda piirivalvurile, et oma virtuaalset naftat täis tangitud rendidiisliga Lätti põgeneda? Ma arvan, et tal on endal suuremaid muresid sellega, kuhu kõik need kuldhambad, briljantidega kaelakeed ja kõrvarõngad peita, et ülemus ei näeks ja endale ei kahmaks.
Sinu füüsiline asukoht seab sulle piirid isegi kui olid nii tark, et paigutasid oma investeeringud eri riikide börsidele, erinevatesse digimüntidesse ja üldse jagasid, nagu oskasid. Kui sa ise netti ei saa, ei ole sul tegelikult midagi. Kui sul pole oma arvutit, ei pruugi sul ainuüksi telefoni kadumise või vette kukkumise korral midagi olemas olla ja sellisel hetkel võib sõrmes olev sõrmus olla su suurim varandus, mis aitab sind füüsiliselt paremasse asukohta. Kerge on elada vaid nii kaua, kuni sellele võimalusele ei mõtle.
Põhimõtteliselt määrab su varade hulk su rolli siin maailmas. Kui sul füüsilisi varasid ei ole, oled vara omajate jaoks lüpsilehm ja kui on, on sinu jaoks selleks keegi teine. Kui sul on kõigi mugavustega korter, on mugav elada, aga kui on neli, on veel parem, sest kolmes elavad sel juhul su lüpsilehmad. Kui sulle kuulub 100 hektarit põllumaad, võid olla üsna kindel, et ei pea selle pärast veel ise traktoristiks hakkama, sest mõni lüpsilehm soovib seda maad kasutada.
Ja kui sul on edukas ettevõte või mitu… Mõtle korraks kui palju eksperte, spetsialiste, juhte, end elukestvalt arendavaid ja kuldsete käte ning mõtetega lüpsilehmi töötab just praegu omanike heaks tehasesaalides, korterihoonetes, rongides, laevades või oma elutoas. Seesama kauplus ja kassatöötaja, kes sulle viimati piima müüs, võib vabalt kogu täiega ühele Eesti mehele kuuluda ja tänu sellele on just tema, mitte selle kaupluse juhataja auga ära teeninud kutse Presidendi vastuvõtule ja ühiskonna lugupidamise. Või vähemalt võimaluse Eesti parimale õigusabile, kui tal seda vaja peaks olema.
“Hast Du was, bist Du was.”
Autode, kallite ehete, kunsti, veinide ja muu sellise pudipadi puhul muidugi nii selge ja otsene lüpsilehm puudub ja võibolla tuleb sul mõne teeninduse või laoruumipakkuja jaoks mõnd aega selleks ise olla, aga teisel kriitilisel hetkel võib su vein hästi kellegi teise kappi ja maal mõne kolmanda seinale sobida ning sulle võib selle tulemusel alles jääda mõni korter, maalapp, tervis või elu.
Mu oma vanaisale öeldi 1945-ndal aastal Tartus ülekuulamist oodates, et “üks siga ja kõik on unustatud”. Paraku läks sõit Siberi suunas, aga tal oli nii palju õnne, et sai seda lugu oma lastele ja lastelastele veel üle 60 aasta uuesti ja uuesti rääkida. Kuid üks siga võinuks temast riigireeturi asemel korraliku Nõukogude kodaniku teha.
“Hast Du was, bist Du was.”
Asju ei ole tarvis vähe. Neid on tarvis rohkem! Neid on ainuüksi turvatunde jaoks tarvis nii palju, et sul jätkub neid igasse mõeldavasse varaklassi, igale kontinendile ja kõige parem oleks mõnel teisel planeedilgi asju omada. Osa nendest hävineb ja see teeb mõistagi murelikuks, aga teine osa jääb alles ja teenib hävinud osa tagasi.
Asjad ja varad on kapitalismi alustala ja niikaua kuni me kommunismi võidule jõudnud ei ole, ei ole mõtet ennast petta luuludega, et vähem asju on kergema elu võti.
See on täielik lollus. Ausalt!
PS! Joodik, kelle käes on kaheliitrine Bock, on poe taga autoriteet ja teised kuulavad teda niiskete silmadega, lootuses, et saavad ka lonksu kui hästi kaasa naeravad.
“Hast Du was, bist Du was.”
Ennustusi aastaks 2021
Aastalõpud on alati head kolmeks asjaks:
- kokkuvõtete tegemiseks,
- eesmärkide seadmiseks,
- ennustusteks.
Ilmselt teen millalgi märksõnadena kiire kokkuvõtte täiesti jaburalt erakordsest 2020 aastast, kuid mitte täna. Aasta lõpuni on pisut minna ja kõike võib veel juhtuda.
Eesmäke võib ju kirja panna, aga elu on näidanud, et need on 50% ulatuses isetäituvad ja ülejäänu osas pigem kas tänu õnnelikele juhustele täituvad või lihtsalt mittetäituvad. Seega ma ei kirjuta eesmärke üles ja kuna tegu on isiklike eesmärkidega, ei sooviks neid nagunii jagada.
Jääb üle vaid ennustamine ja see on eriti lahe tegevus, sest ennustuste võimalik paikapidavus on sama täpne nii minul, sinul, Igor Mangil kui Edda Pauksonil, sest kõik me saame rääkida fakte omamata suvalisi pähekaranud mõtteid ja uskumusi, millest… ülla-ülla… mõned saavadki kogemata reaalsuseks.
Kuid erinevalt ennustajaervinitest ei kavatse ma rääkida ebamäärast häma, kuidas 2021 saab olema sulle ja sinu perele küll üllatusterohke, kuid ka suurte muutuste aasta ja kuidas su armuasjad kõik paika loksuvad, kuid ka ootamatusi ette tulla võib. Sellise vahu kontrollimine on tagantjärele pigem filosoofide või kunstikriitikute teema. Olen hoopis julgem hunt ja annan puusalt tulistades igasuguse süvaanalüüsita välja konkreetsed nimed ja numbrid ning hiljem saame koos vaadata kui lolliks need osutusid ja kahjurõõmsalt parastada, et nägin asju ja muutusi tulemas sama kehvasti kui pime Bulgaaria rets Vanka.
Alustan kodumaale kõige lähemalt ning liigun sujuvalt kaugematele jahimaadele ja siin mu süüdimatud ennustused on. Ärge neid palun uskuge, sest tegu on ikkagi soolapuhumisega. Ma ei vastuta millegi eest.
Ennustus 1: Baltika tõuseb või langeb 50%
Ma tean, et see on maru kasulik ennustus küll, aga vähemalt liikumine peaks tulema suur. See ettevõte on elus mingist arusaamatust tahtejõust ja börsil hulpimas sisuliselt prügiaktsiana. Kui uus juht oma uue strateegiaga selgelt mingis suunas ei liigu, kukub kaardimaja loodetavasti lõpuks kokku. Kui ei kuku, liigutakse õiges suunas ja seega muutub oluliselt ka aktsiahind. Midagi igal juhul peaks aasta jooksul juhtuma. Kasiino!
Ennustus 2: Volkswagen tõuseb vähemalt 10%
Endiselt saetakse igal võimalusel seda “dieselgate” teemat ja ta on alati hea malakas, millega optimistidele piki piilumist virutada, aga inimesed – see skandaal oli juba mitu aastat tagasi ära. Tegelikult on VW vahepeal asju teinud. Neil on ID.3 ja ID.4, mida juba toodetakse ja mis on elektriautode mõistes äärmiselt edukad vaatamata tõsiasjale, et materjalide kvaliteet ei olevatki imekombel kordades parem kui Teslal. Lisaks on Volkswagen sisuliselt Porsche ja Porschel on Taycan, mis on ilmselt parim turul leiduv elektriauto üldse. Seega elektriautokogemust koguneb kuhjaga.
Auto ei ole enam ammu vaid mehaaniline toode ja autotestide mahust võtab kaasajal kaks kolmandikku enda alla mula diginutikusest, ühenduvusest ja kasutajakogemusest. Volkswagen panustab meeletuid ressursse tarkvaraarendusse ja ta on siin ennustuste nimekirjas teisel kohal ka osaliselt seetõttu, et ajas oma IT-harud isegi Eestis laiali.
Kuid ka see ei ole veel kõik, sest peaaegu kõik tootjad lubavad lähiajal läbimurdeid akude valdkonnas ja seega kui keegi üldse seni sisuliselt üksinda elektrikate turul möllanud Tesla võikust suurima ampsu endale krahmab, saab see olla kas Volkswagen või mõni teine hoomamatute ressurssidega autotootja, kes teeb märkimisväärselt parema aku. Kui läbimurre ei tulegi QuantumScape’ilt, tuleb ta loodetavasti Skeletonilt ja mõlemad toimetavad koostöös Saksa autotootjatega.
Julgen arvata, et selle aktsia tõus saab heade uudiste korral olema kaugelt suurem kui 10%, aga VW on tohutu kolhoos ja nii suurte asjade liigutamine on äärmiselt keeruline ning teisest küljest ei põõna ka Tesla R&D samal ajal magusat talveund. Seega ennustusse sobib selline tagasihoidlik number hästi.
Ennustus 3: Daimler-Benz tõuseb vähemalt 5%
See on hästi tagasihoidlik ennustus ja mul ei olegi siin eriti muud põhjust kui lootus, et just sakslased koostöös hiinlaste ja eestlastega tulevad lagedale eriti ägeda akutehnoloogiaga ning sellest võidavad kõik. Daimler-Benz’il on mitmed elektriMercedesed torus ja järgmisel aastal peaks tootmisse jõudma EQS, mis sisuliselt kuulutab käesoleval aastal välja tulnud uue “vana kooli” S-klassi Mercedese viimaseks sisepõlemismootoriga esindussedaaniks. Elekter on täna veel lapsekingades, aga on ilmselge, et elektri pealt lendavad lähiajal kõik autotootjad, kes sellesse piisavalt panustavad.
Lisaks on Daimler-Benz Ola Källeniuse juhtimise all läbi tegemas suuri struktuurimuudatusi ja lootust on, et kontserni tulemused pigem paranevad. Mingi oht on muidugi õhus, et täna vist 1/3 kõigist autotootjate väärtusest moodustav Tesla tuleb suure konteineritäie rahaga ja ostab Daimler-Benzi ära, aga ma loodan, et see on lihtsalt mingi loll nali, millega viimased kuu aega rahvast hullutatakse ja Boring Company ei ole ka Tesla rahavootoru nii jämedaks uuristanud, et selliselt hullata kannatab.
Ennustus 4: Tesla langeb vähemalt 10%
Mitte, et ta seal kogu aeg olnud ei oleks, aga Tesla on praegu suhteliselt keerulises olukorras. Ühest küljest on ta saavutanud pioneeri ja kooreriisujana uudsuse eelise, sest jõudis esimesena elektriautodega massidesse ja tal on ususekti meenutav lojaalne järgijaskond, kuid teisest küljest on ta nüüd ikkagi autotootja, kellel on paar tehast ja kelle vastu on jonniga konsolideerunud kõik vanad autotootjad.
Tesla näitas suuna ette ja tegi turu valmis, aga vanad olijad said juba mõne aasta eest aru, et ongi pekkis – tänu sellele hullule tuleb ka ise nüüd samas suunas liikuda või vähemalt teha nägu, et liigutakse. Esimesi samme tehti vargsi, sest ei olnud kindel, kas see hoog ikkagi üle ei lähe, aga kui riiklikud poliitikad ja turg selgelt elektrit toetama asus, langetati rasked otsused, otsiti madratsi vahelt rahapakid välja ja praeguseks on vanad autotootjad miljoneid ja miljardeid eurosid sinistes elektrileekides põletanud.
Tesla tegelik väärtus ei ole tema aktsiahinna tasemel ja konkurents muutub iga kuuga karmimaks, sest olgem ausad – lõpuks tahavad ka hipsterid ikkagi Porschet. Või vähemalt autot, mille värv, katusedetailid või rool küljest ei kuku ja kui Tesla peab lisaks uudsusele ja ägedusele hakkama konkureerima ka kvaliteedis, ei saa tal olema lihtsam kui Model 3 tootmist käivitades, sest head seeriatootmise kvaliteeti tagama õpitakse aastaid, et mitte öelda aastakümneid.
Seega on Tesla autotööstuses läbilöömiseks sisuliselt sunnitud kas ostma üles mõne vana autotootja (ja ma loodan väga, et see saab olema mõni USA ettevõte) või enneolematuid jõupingutusi tehes ellu jääma, parendades olemasolevat tootmist ja tooteid ning rajades uusi tehaseid küll kasvaval, ent üha tihedama konkurentsiga turul.
Ootajale tundub aeg pikk ja seega ma julgen oletada, et kui Tesla osuteid päris piirajasse ei lase ja kedagi üles ei osta, saab 2021 olema selle ettevõtte jaoks reaalsusekontrolli aasta ja pärmina kerkinud aktsiahinnas tõmbab ootuste osakaal lõpuks tuure maha.
Ennustus 5: Microsoft tõuseb vähemalt 10%
Ma ei tea, kas vandenõuteoreetikud on seda juba taibanud, aga kui mitte, siis avaldan saladuse. Nimelt on Microsoft viimastel aastatel muu tark- ja riistvara kõrval keskendunud väga suures osas justnimelt pilveteenuste arendamisele. Ja mis võidab enim maailma tabanud pandeemiaga jäädavalt muutunud töö- ja suhtlusharjumustest? Loomulikult pilveteenused! Seega võib Bill Gates selle kõigega kuidagi seotud olla küll. 😀
Microsoft on isegi siis võimas kui Surface Duo ja kogu järjekordne telefoni loomise katse läbi kukub. Üha enam digitaliseeruvas maailmas on ta piisavalt tugev, et isegi poolunes kõiki soodsaid arenguid ära kasutada. Samas jääb mulje, et Microsoft ei ole enam poolunes ja tahab tugevalt Apple ja Androidi paate kõigutada või siis vähemalt mitte lubada neil võita. Viimaste uudiste valguses hakkab isegi tunduma, et mäng ei pruugi hoopis Google jaoks soodsas suunas liikuda.
Seega kui tehnoloogia lendab, lendab ilmselt ka Microsoft, aga kui tehnoloogia mingil põhjusel ei lenda, on ta piisavalt heas positsioonis, et teha vana kooli korporatsioonivärki ja ikkagi head tulemused koju tuua.
Ennustus 6: Bitcoini ei ole võimalik ennustada
Selge on see, et aktsiahindade taastumist ja isegi periooditi kullaga paralleelselt liikumist on soosinud keskpankade mõõdutundetu rahatrükk. Me ei tea veel, kuhu see välja jõuab, aga kui raha odavneb ja ülemaailmne finantssüsteem ei tekita usaldust, otsib tohutu hulk pappi kohta, kus olla või vähemalt investeeringute hajutamisvõimalusi.
See omakorda tähendab, et polegi niiväga oluline, kas Bitcoin või mõni muu krüptoraha on midagi väärt või mitte – teda ostetakse igal juhul. Seega vabalt võivad täituda meeletuimad ennustused 30 000 euro piiri vallutamisest, aga sama hästi võib Bitcoin aasta pärast maksta 10 000 eurot. Ta on rulett, mis mõnele meist osutub väga kasumlikuks ja mõnele kahjumlikuks, aga lõbus saab olema igal juhul.
Ennustus 7: Maailmamajandus ei varise kokku, vaid kasvab
Võib vist öelda, et turumajandus ja täna toimiv või vägisi toimimas hoitav finantssüsteem on liiga suur, et ebaõnnestuda. Vahet pole, kas keegi usub protsesse juhtivat nähtamatut kätt, Hiinat, annunakisid või Bilderbergi gruppi, on siililegi selge, et väga palju võita ei oleks totaalsest kaosest kellelgi ja seetõttu on nii suured kui väikesed huvigrupid kogu maailmas pigem praegust süsteemi ja suhtelist stabiilsust toetamas.
Sisuliselt teavad kõik juba ammu, et kui on jama, lahendavad riigid ja keskpangad selle ära ja raha on piiramatu ressurss. Igaks juhuks ei mõtle keegi hädavajalikust kaugemale, sest kui seda teha, on ees laiutav tühimik liiga õudne. Seega tuleb teha kõik selleks, et selles toolide mängus muusika niipea ei seiskuks.
“Koroonakriis” andis meile 2020 aastal vähemalt kaks head asja:
- Kindluse, et kui toimub kukkumine, sekkuvad valitsused ja külvavad kogu planeedi rahaga üle. Seega ei ole muret ja mäng võib jätkuda, sest ressursid ei ole enam piiratud. Julgen väita, et suur osa esialgsest V-kujulisest taastumisest oli ennekõike selle teene, et turuosaliste usk helgesse tulevikku ei löönud kõikuma, kuna usku köeti valitsuste põletatava rahaga.
- Võimaluse majanduse fundamentaalsest katkiolekust tulenevat turuosaliste ootamatut vedelakslöömist ja selle tagajärjel saabuvat suuremat krahhi määramatusse kaugusesse edasi lükata. Tuli ju paras kriis ja egas hullemat enam tule, eksole!
Ja kui kaardimaja veel kokku ei varise ning raha üha odavamaks muutub, tõuseb kahtlemata kõik alates kullast ja aktsiatest kuni kunsti ja veinideni välja, sest asjade väärtus laias laastus ei muutu ning kui kaks õuna maksab täna ühe pirni, on proportsioonid enamvähem samad ka 2021 aasta lõpus hoolimata sellest, et vahepeal võib õunte hind 50% tõusta.
Kokkuvõtvalt võib seega ennustada, et elu läheb mühinal ülesmäge, võibolla ootab meid ees isegi kergemat sorti buum ja ainus, mis üha suhteliselt väärtusetumaks muutuvaks rahas väljendatuna tegelikult korrigeerub, on erinevate toodete ja ettevõtete väärtus teineteise suhtes.
Elame, näeme!
Tänan tähelepanu eest ja soovin kõigile aasta lõppu tugevat tervist, hingerahu ja häid valikuid.
PS! Ärgem selgi aastal jõulukingituste ostmiseks laenu võtkem.
Vanarahvarumalused vol 2: Solgisurma pole keegi surnud
Pidage mind kiuslikuks, aga saa öelda, et ma seda hetke oodanud ei oleks! Võrdlemisi puhtas keskkonnas kasvanud ning toiduhügieeni üsna kõrgelt hindava kodanikuna on pealkirjas leiduv “vanarahvatarkus”, mida nurkade lõikamiseks või ebakvaliteetse toidu tarbimise ja/või valmistamise puhul argumentatsioonis sageli mainitakse, alati täiesti jaburana näinud. Ja just praegu on saabunud kurb, aga sobiv hetk jõuliseks vastuväiteks, sest inimesi on läbi aegade surnud ja sureb maailmas ka edaspidi solgisurma massiliselt, olgu see solk kuitahes “puhas” (mida ka mõnikord väita üritatakse).
Solk tähendab saastumist ja saastumine tähendab, et toidu sisse võib ja vaid hea vedamise tõttu ei pruugi sattuda baktereid, viiruseid või aineid, mis saavad organismile halvasti mõjuda ning halvemal juhul tappa.
Saastumist on mõistagi mitut sorti.
Toidus keeb elu
Ebapuhastes toorainetes, aga ka ebapuhastel pindadel (sh pakendid, töötasapinnad, köögitarvikud või Su enese käed) levivad edukalt bakterid ehk silmaga nähtamatud elusolendid, kellest osad on sedasorti sellid, kes jogurti sees Su enesetunde kuidagi paremaks tegema peaksid ning teine osa on sellised jõmmid, kes Su tahtlikult või tahtmatult haigeks teevad ja ära tapavad. Olen kindel, et isegi kui ta ei olnud selles kuidagi süüdi, on ühe Eesti kalatootja jaoks hiljuti valusalt selgeks saanud, et solgisurm ka olukorras, kus solki näha ei ole, on võimalik reaalsus, mille vastu peab iga päev esmapilgul ebamõistlikuna näivalt palju ressursse panustades võitlema. Ja ma ei usu, et keegi meist sooviks selle lapsiku vanarahvaväljendiga esineda inimese ees, kes on äsja kaotanud oma lähedase sedasorti bakteri tõttu, olgu see siis koolerast räsitud Londonis aastal 1854 või listeeriast võibolla esmakordselt laialdasemalt kuulnud Skandinaavias aastal 2019.
DNA ja RNA peale on ilus mõelda kui tordiküünlaid puhutakse
Lisaks elusolenditele saab solk sisaldada viiruseid, mis keskkoolis õpitut korrates on DNA või RNA jupid, mis pole teatavasti elusorganismid ja mille vastu sel põhjusel antibiootikumidega võidelda ei saa. On tõesti paremaid näiteid (noro- ja rotaviirused), sest käesoleval ajal pandeemiaks kujunenud ja maailmamajanduse halvanud koroonaviirus ei pruugi toidu abil edukalt edasi kanduda, kuid kindlasti on ta võimeline levima kõigega, mis on toiduga seotud. Lükates ostukäru, mida on kasutanud viirusest nakatunud ning enne poodi sisenemist nina nuusanud kaaskodanik, tõstes hiljem sama käega riiulist piimapaki kilekotti ning selle sangasid samas käes hoides toitu koju kandes, on pindadel kauem kui paar sekundit püsiva viiruse puhul alati mingi tõenäosusega võimalik, et isegi kui Sa oma nägu vahepeal kätega ei puuduta, tood viiruse koju piimapakil ja kilekotil ning hiljem hoolikalt seebi ja veega pestud kätega kotist toitu külmkappi ladudes saastad uuesti neidsamu kohti katsudes teisedki toidupakendid, mida kilekotist välja tõstad. Järjekordselt hoolikalt pestud kätega sööma asudes aga saastuvad Sinu või Su pereliikmete käed toidupakenditest ning viirus jõuab kogemata sihtkohta ehk organismi. Ja nii kahju kui meil kõigil ka ei ole, tähendab see ebasoodsatel tingimustel tegelikest protsentidest sõltumata masendavalt paljude jaoks solgisurma.
Mehukatti võib edukalt saastuda ka alkoholiga
Kui keegi nüüd soovib väita, et ma ju ei räägi “sellest puhtast solgist”, tasub meenutada, et metanool on samuti äärmiselt puhas aine, milles kindlasti puuduvad nii viirused kui bakterid, kuid millega saastunud toit või jook on kahtlemata tappev. Sarnase mõjuga aineid on Mendelejevi tabelis palju ning mõnikord kasutavad neid kodanikud, kelle jaoks teiste kodanike eksisteerimine on tülikaks muutunud, aga teinekord satub sedasorti solgiga saastunud toit me lauale, konservidesse, tinapeekritesse või alumiiniumnõudesse juhuslikult või lihtsast teadmatusest. Seega tapab inimesi edukalt ka väga puhas solk.
Võib päris julgelt öelda, et solgisurma on isegi viimase paarisaja aasta jooksul surnud miljonid ja see, et “keegi” ära pääses, oli õnnelik juhus.
Toiduga hooletult ümber käies on tõenäosus haigestuda või surra pigem suur kui väike ning tänu bakterite resistentsemaks muutumisele isegi ajas kasvav. Hoidkem seega hügieeni kaudu võimalikult hästi nii ennast, oma lähedasi, kliente kui võhivõõraidki, sest nagu elu on äsja näidanud, võib isegi kaugel Hiinas elav inimene ringiga nakatada sadu tuhandeid või miljoneid ja sealhulgas me lähedasi. Oma igapäevaste tegevuste tagajärgi mitteteades tasub seega vähemalt üritada isegi tühisena näivates toimingutes silmaga nähtamatuid ohte vältida.
Jääge terveks ja head isu!
Vanarahvarumalused vol 1: Võlg on võõra oma
Vanad eestlased olid lollid. Mitte, et mul midagi oma juurte vastu oleks, aga nad ilmselgelt ei arenenud muu maailmaga samas tempos, sest vastasel juhul oleks müüriõõnsustes ja kasvõi maa sees säilinud hulgaliselt kolmeteistkümnedast sajandist pärit eestikeelseid kirjalikke ülestähendusi ja keerulisi esemeid, mille sarnaseid võib imestusega uurida Lääne- ja Lõuna-Euroopa lossides ning muuseumites. Meie siin aga elasime samal ajal hoopis puust hoonetes ja tegime oma metsarahvatükke, mille kohta me toonase kirjaoskamatuse tõttu kahjuks liiga palju infot säilinud ei ole.
Küll aga oleme alati vähemalt omast arust olnud kõvad arvamuse avaldajad (vaata kasvõi seda blogi) ja “rahvatarkuse” järeltulevatele põlvedele pealesurujad. Pole üldse tähtis, et keskkond muutub ja paljud me tarkustest osutuvad aja jooksul hoopis lollusteks. Kõik peavad neid hiljemalt viinapitsi taga juubelilauas lõpuks kindlasti uskuma, sest noorus on alati hukas ja üleüldse räägib laps siis kui kana k***b. Väga helge ja tulevikku vaatav suhtumine, kas pole?
Selliste folklooris hulgaliselt leiduvate jaburuste tõttu alustan nüüdsest uut rubriiki, milles võtan ette vanasõnad ja veidrad uskumused, mille järgmine mingit kasu ei too. Ja alustuseks on vist üks levinumaid sellistest lollustest väljend, mida peaaegu igale eestlasele tema vanavanemad kümneid ja sadu kordi näpuga viibutades kordasid:
Võlg on võõra oma!
No tegelikult jah – see raha, mille Sa laenad, on tõesti võõra oma ja intress pealekauba. Aga see ei tähenda, et laenama ei peaks. Vastupidi – haistes võimalust laenatud rahaga midagi kasumlikku teha, tuleb vähegi vettpidavate kalkulatsioonide korral kasvõi kõik võimalik kokku laenata, sest kapital ongi päriselt kapitalismi alus ja ilma kapitalita on Su väljavaated millegi saavutamiseks erakordselt piiratud.
Raha teenib raha ja täpselt nii lihtne see ongi.
Pakun, et kümned või sajad eestlased on jäänud 90-tel “rongist maha” elu jooksul vanemate põlvkondade poolt sisse tambitud laenuhirmu tõttu. Ostmata tootmisseadmed, maad, hooned – paljuski kaotatud võimalused tänu vanadele eestlastele. Muidugi võib öelda, et intressid olid toona tänasega võrreldes kosmilised ja laenud kättesaamine ülikeeruline, aga ka võimalused raha omamisel raha teenida olid samal tasemel. Lihtsalt teine “risk-reward” tase ehk võrdeline seos riski ja tulususe vahel, nagu alati.
Ainus alternatiiv kapitalistlikus ühiskonnas rahast raha kasvatamisele on kasvatada seda oma töö ja teadmistega (sh selle viljad ehk intellektuaalne omand), kuid see kõik on veelgi keerulisem. Sel juhul sõltub tulemus ainult Su enese panusest ja samal ajal kui Sa magad või haige oled, on Su “tootlus” nullilähedane, kuid raha töötab targasti juhituna samal ajal edukalt edasi.
Muidugi peab paika “võlg on võõra oma” väljendi juures aspekt, et kui Su auto, külmkapp või puhkusereis on laenuga ostetud ja Sa seda raha kasumlikumalt kasutada ei ole osanud, ei ole Su auto, külmkapp ja puhkusereis tegelikult Su enda oma ja sellest ei teki ilmselt ka täiel määral rahuldustunnet. Tarbimislaen on jätkuvalt saatanast ja seda võime kõik peagi korduvalt saadud õppetundide põhjal oma järeltulevatele põlvedele õpetada, kuid me laste finantskirjaoskuse ja paremate otsuste huvides tasuks antud vanasõna öelda edaspidi umbes selliselt:
Võlg ja intress on võõra oma, kasum jääb endale.
Head vana aasta lõppu ja vähem pimedat usku meile kõigile!
Miks Eesti hädasti sisserännet vajab?
Kallis kaasmaalane, luba ma ütlen Sulle tõtt!
Ma tean, et see ei pruugi Sulle meeldida, sest tõde tavaliselt ei meeldigi kellelegi, aga see ei muuda tõde vähem tõeks. Ma ütlen seda Sinu, minu ja meie kõigi tuleviku kohta ja ma ei pea selleks olema selgeltnägija või prohvet, sest tulevikku puudutavad valusad tõed nagu tõsiasi, et 100 aasta pärast oleme kõik ühtmoodi surnud ja et fossiilkütused saavad maailmast lõpuks otsa, on paratamatus, mitte prognoos.
Planeedil Maa elab täna üle 7 miljardi inimese ja aastaks 2050 on see number kasvanud erinevate prognooside kohaselt umbes 10-le miljardile (vt ka https://en.wikipedia.org/wiki/World_population). Eestis seevastu elab täna 1,3 miljonit inimest ja meie asustus on tõeliselt hõre. Seega kui me ise kiiresti jänesekombel sigima ei hakka, peab meie roheaasade rahvastikutihedus kasvama sisserände abil, meeldigu see meile või mitte. Ja meile meeldib!
Miks meile sisseränne meeldib?
Asi on väga lihtne. Kui ei peaks meeldima ja üritame immigratsiooni igal moel blokeerida, anname vastava protsessi juhtimise teistele üle ja see on kohutavalt rumal mõte. Olukorras, kus elamiskõlbliku maa hulk inimese kohta väheneb, kasvab surve nö tühjade alade asustamiseks lähemate aastakümnete jooksul sedavõrd suureks, et meilt võetakse igal juhul õigus ise oma territooriumi üle otsustada kui on näha, et me kavatseme seda teadlikult mitte jagada.
Illusioon, et me oleme mingi omaette otsustusõigust omav riik ja saame ise oma saatust määrata, ei maksa midagi kui meil just ei ole mingit imetabast majanduslikku või sõjalist supervõimet, mille abil kõik enese ümber olevad vaenlased ja liitlased kuuletuma panna. Ka liitlastest saavad selle vääramatu protsessi käigus survegrupid (nagu mõne kohaliku tütarettevõtte korporatsioonijuhtkond välismaal), sest inimestel on elamiskõlblikku maad tarvis, seega on tarvis lahendada probleem ja keegi tegelikult ei hooli Su sinimustvalgest kampsunist ja hingematvast isamaa-armastusest. Lõpuks ei ole väga suurt vahet, kas meie sisserännet hakkab juhtima Hiina, Venemaa, USA, mõni neljas või viies suurvõim, kelle mõjupiirkonda me selleks hetkeks jääme, sest selge on see, et ennekõike kaitstakse antud protsessi käigus enese huvisid ning üks kalurikülast väiksem rahvusrühm ei huvita eriti kedagi.
Seega sisseränne peab meile meeldima vähemalt keskmisel tasemel ehk sedavõrd palju, et ei tekiks vajadust meist julmalt üle sõita. Kuni migratsiooni juhtimine ja otsustusõigus on me endi käes, saame vähemalt püüda valida ja suunata seda, milline seltskond on me riigis teretulnud ja milline mitte. Ja eelnenust tulenevalt on kõige tähtsam küsimus hoopis järgmises lauses.
Kuidas me saame sisserännet enese jaoks kõige kasulikumalt teostada?
Nüüd kui teame, et meile valikute puudumise tõttu sisseränne meeldib ning tahame, et Eestis elaks aastaks 2050 vähemalt 3-4 miljonit inimest (ja me tahame, sest sama suure territooriumiga Hollandis elab juba täna 17 miljonit ning kõik väiksemad numbrid ei ole seega rahvusvaheliselt kellelegi vastuvõetavad), peame tegema kõik endast oleneva, et Eesti oleks hästi kiiresti ehk kohe täna atraktiivne sisserändemaa, kuhu saavad vabalt absoluutselt KÕIK haritud, intelligentsed ja enesega hästi toimetulevad inimesed elama asuda. See on meile endale kõige kasulikum.
Rahvastik on mõnes mõttes nagu joogivesi, milles on enamus täitsa ok kraami ja kui tegu ei ole destilleeritud veega, siis alati ka väike hulk sodi. Kuni see on veel võimalik ja on veel keda valida, tasub seega teha kõik selleks, et me riigi täitsa ok raami osa kasvaks niivõrd kiiresti, et ka paratamatult kasvav hulk sodi siin ära lahustuks, ei hakkaks seega ületama piirnorme ning joogivett solgiks ei muudaks. Kui 2 miljoni normaalse inimese hulka mahub elama näiteks 100 000 idiooti ja võibolla isegi 1 dünamiidijuku, siis 4 miljoni sisse mahub neid juba kaks korda rohkem, kuid riigi kulutused turvalisusele, meditsiinile ja administreerimisele ei kasva kahekordseks. Meil tekib sellest hoopis rohkem võimalusi taristu ehitamiseks, laulupidude korraldamiseks, propagandaks ja kõigeks muuks lahedaks, mida teha tahame.
Seega hea populistist poliitik või lihtsalt liiga lühikest vaadet nägev kitsa silmaringiga kaasmaalane, kes Sa täna ei taha sisserännet ja üritad kirjaoskajatest keevitajaid, ehitajaid, ettevõtjaid, kokkasid või keda iganes meie riigist eemal hoida, palun võta mõistus pähe, sest kui Sa oma jonni piisavalt kaua jätkad, võtavad otsustamise üle tugevamad. Kirjaoskajaid me jaoks sel juhul keegi enam valima ei hakka. Praegu on Sul veel võimalus importida sõltumata nahavärvist ja usust häid, keskmisi ja näpuotsaga paratamatult ka kehvemaid inimesi, seega kasuta kiirelt võimalust ning juhi seda paratamatut protsessi innuga ja targasti, et sellest meie rahvale suurim võimalik kasu tekiks.
Selle ilusa üleskutsega on paslik tänane šokiteraapia lõpetada. Head nädalavahetust ja ilusaid jõule meile kõigile Saksa jõululaulude ja -toitudega, Rooma paavstile alluvates kirikutes toimuvate jumalateenistustega ja Coca-Cola jõuluvanaga.
Elagu rahvuslus, kuni seda luksust jagub!