Pikaajaline portfell

Nädalatel 24-26 kaotas mu portfell taas väärtust ja mitte vähe – tervelt 7,34%. Eriti karm oli nädal 26, kui tänu Baltika läbikukkunud emissioonile portfell koguni 5,5% odavamaks muutus.

Baltikaga on muidugi “otsad vees”, nagu moodsas keeles öeldakse. Antud perioodil vähenes aktsia väärtus 19,71% ja pole näha, et kõik kuidagi paremaks minema hakkaks. Põhimõtteliselt olen antud aktsiapaki juba korstnasse kirjutanud, kuid rumal optimismisäde minu sees ikka lubab veel loota, et “keegi kuskil” teeb midagi, mille tagajärjel ettevõte kuidagi püsima jääb.

Nädalatel 24-26 oli vaatamata langustrendile siiski minu portfellis ka üks tõusja, Tallinna Vesi (+4,36%). Samuti tasuks positiivse poole pealt välja tuua, et tegelikult on mai- ja juunikuus laekunud ka mõningal määral dividende nii Tallinna Veelt kui Tallinna Kaubamajalt ja kokku andsid need reinvesteerimiseks jälle teatava lisasumma (53,4 eurot). Ka minu poja Premia Foods’i aktsiatelt saime dividende. Väga vähe küll (0,33 eurot), kuid seegi on parem kui mitte midagi.

Seega vaatamata negatiivsele aktsiahinnatrendile on rahavood olnud positiivsed ja tegelikult hakkan juba üldiselt ka natuke optimistlikumaks muutuma lähiperspektiivi osas, sest hinnad on päris kõvasti pihta saanud. Mis toob meid jällegi minu lühiajalisemate investeerimismõtete portfelli juurde.

Lühiajaliste investeerimismõtete portfell

Ei saa eitada, et Nordecon‘i aktsia on üldise trendi taustal hästi vastu pidanud, sest alates ostuhetkest oli selle hind eelmisel reedel 2,38% kõrgemal ja seega ei ole mäng veel täielikult kaotatud. Müügini on täna jäänud sisuliselt 10 päeva ja paistab, et alates eelmise nädala reedest on Tallinna börsil vähemalt kerge põrge toimumas, seega jälgin huviga, kuidas asi edasi areneb.

Ma ei ole kindel, aga vähemalt julgen loota, et põrgetest saavad mõnikord pöörded ja uued tõusud ning tegelikult võtsin sellise oletuse pealt julguse kokku ja ostsin sellesse portfelli juurde 56 Tallinna Kaubamaja aktsiat keskmise hinnaga 5,551 eurot aktsia kohta. Mõnikord on julge hundi rind rasvane, teinekord haavleid täis. Kuna summad, millega mängin, ei ole suured, siis loodan ise näha järgneva kahe kuu jooksul positiivset arengut ja samas jätkuvalt väga ei nuta, kui realiseerub negatiivsem stsenaarium ja mõne euro kaotan. Reeglid on portfellil jätkuvalt samad ja seega üle 10% hävingut tulla ei tohiks. Kõik vastupidine on ju ainult meeldiv.

Olukord maailmas minu pilgu läbi

Ma ei ole pessimist, aga praegusel ajal pole optimismiks ka väga põhjust. Pikaajaline vaade on jätkuvalt tume ja udune, sest pole teada, millal otsustab turg, et nüüd aitab ja investorid massiliselt USA võlakrahhi hirmus põgenema hakkavad. Siiski mulle näib, et lähema poole aasta perspektiivis seda vist ei pruugi juhtuda, sest nii negatiivset uudisvoogu kuskilt nagu ei tule. Lisaks parandab lähema paari kuu olukorda vähemalt lühiajaliselt “äralahenenud” Kreeka kärbete temaatika ja sellest tulenevalt leevendust saanud võlakriis.

Ka reaalmajandus Eestis ei näita olulist stagnatsiooni ja tõenäoliselt saab mõnevõrra stabiliseeruvat eksporti toetama tänu juba tekkinud ekspordikasvule meie sisetarbimine. Paistab, et lisaks ettevõtetele on ka eraisikud kriisist väljunud tugevamalt kui kunagi varem, sest märgata on tendentsi, et kui enne 2008. aastal alanud majanduskriisi osteti palju kasutatud mootorrattaid ja ATV-sid, siis täna selgub “tavaliste inimestega” suhtlemisel, et paljud enam ei hakka kasutatud jamaga pead vaevama ja pigem liisitakse või ostetakse uued mänguasjad. Olles ümbritsetud säärase optimismiga on lähema 6 kuu lõikes keeruline otsest krahhi ette näha ning kindlasti kajastub rahva kulutamissoov kaubandusettevõtete käivetes.

Ja puhtalt sellise kõhutunde pealt arvan ma, et selle aasta teine pool saab vähemalt Tallinna börsil kulgema pigem positiivses joones.