Pikaajaline portfell

Möödunud kolme nädala jooksul nägi mu portfell tänu Baltika jätkuvale kukkumisele ära selle aasta uue põhja. Siiski suutsid teiste ettevõtete aktsiahinnad üldkokkuvõttes portfelli pärast päris pikka aega natuke tõusule vedada ja perioodi lõpuks oli portfelli väärtus kasvanud 2,36%.

Nädalate 27-29 jooksul odavnes enim Baltika aktsia (-9,23%) ja olen tõsiselt kaalumas selle positsiooni likvideerimist vaatamata lubadusele lõpuni välja vastu pidada. Mul pole enam kuigi palju usku järel, et ettevõte suudab olukorrast eluga välja tulla ja seltsimees Milderi jätkuvad positiivseid noote andvad sõnavõtud kõlavad sama usutavalt kui alkohooliku jutt, kes väidab, et tal joomisega probleeme pole. Praegust aktsiahinda vaadates on tõenäosus ka teise emissiooni läbikukkumiseks hinnaga 0,7 eurot aktsia kohta päris suur ja taaskord ei huvita Baltika eelismärkimisõiguste ostmine turul eriti kedagi.

Kuid minnes positiivsemaks tasub välja tuua, et vähemalt ajutiselt lahenenud Kreeka rahavajadus ja kuidagi selle abil ununema hakanud Itaalia pildilt kadumine on aktsiatesse üldiselt teatavat rohelust toonud ja valdavalt on mu selles portfellis olevad väärtpaberid kolme nädala jooksul väärtust kasvatanud. Enim on kallinenud vahepeal võrdlemisi tagasihoidlike tulemustega välja tulnud Tallinki aktsia (+7,44%), talle järgneb Tallinna Kaubamaja (+5,92%).

 

Lühiajaliste investeerimismõtete portfell

13. juulil kukkus minu sätestatud reeglite kohaselt tähtaeg Nordecon‘i aktsiate müümiseks ja peab ütlema, et sellega sain taaskord väärtusliku õppetunni. Nimelt üritasin oma 252 aktsiat müüa mõistliku limiithinnaga. Paraku juhtus nii, et päeva jooksul müüdi maha 247 aktsiat minu 252 aktsia suurusest positsioonist ja seega olin sunnitud ülejäänud 5 aktsiat müüma eraldi portsuna, makstes loomulikult ka eraldi teenustasu. Väikeste summade juures on see päris oluline ja tõenäoliselt oleks mõistlikum olnud müüa kohe kogu pakk turuhinnaga.

Keskmiseks aktsia müügihinnaks kujunes nende kahe müügitehinguga 1,349405 eurot. Arvestades kasumist maha 3x teenustasu (1x ostul ja 2x müügil), jäi antud kahekuulise investeeringu kasumiks 317,52 eurose investeeringu pealt 12,93 eurot ehk pisut üle 4%. Nõustun, et seda on vähe, kuid vähe on parem kui üldse mitte midagi ja seetõttu kärssa vingu tõmbama ei hakka.

Samas portfellis on tänaseks umbes pool kuud rahulikult istunud Tallinna Kaubamaja aktsia, mis on selle aja jooksul kallinenud 4,47%. Eks näis, kuidas antud investeerimismõttega läheb, kuid loodan, et väga palju kooliraha maksta ei tule.

 

Olukord maailmas minu pilgu läbi

Börside mure on peamiselt keskendunud USA laenulimiidile ja väidetavalt saab 2. augustil USA-l raha otsa. Pole küll teab mis poliitikaekspert, aga ma ei usu, et USA võlalimiidi suurendamine lõppkokkuvõttes läbi ei lähe ja näemegi mõistuse hääle revolutsioonilist võitu.

See kõik meenutab pisut teatrit, kus igaühel täita oma roll ja austatud poliitikud peavad enda maine huvides tegema kõik, et märgataks nende muret ja asjade korrektset mõistmist. Päeva lõpuks aga tuleb ikkagi teha nii nagu on populaarne. Kulutusi tuleb edasi teha ja trükipressid peavad tösse jääma. Vahet sisuliselt pole, kas lepitakse kokku ajutise limiidi tõstmise või limiidi kaotamise osas – limiit ei saa USA kulutamist kindlasti piirama ja seetõttu ma jätkuvalt lähema kuue kuu osas liiga murelikuks muutuda ei oska. Nii kaua kui USA oma kunstsüdamel juhtme seinas hoiab ja keegi teine seda läbi lõigata ei julge, kestab mäng minu hinnangul vahvalt edasi.