Täna on kuidagi selline tunne, et tahaks sõpru tänada. Lihtsalt niisama nende asjade ja väärtuste eest, mis teevad mu elu iga päev ilusaks ja heaks.

Näiteks tahan ma tänada Kristjanit kõigi nende ägedate vanade asjade eest, mis ta mulle kinkinud on, aga eriti selle täiskomplekti tutikate Nõukogude Liidu rublade eest, mida ma alati oma poja rahaalbumist rahuloleva muigega vaadata saan. Muidugi pole ka raamatud ja ajakirjad unustatud ega kuhugi kadunud ning ehtsaid ENSV-s kehtinud Teekonnalehti oleme saanud korduvalt Eesti Volga Seltsi üritustel kasutada. Aitäh Kristjanile ka alati lahedate COD-iürituste ja heasüdamliku huumori eest, mida ta iga päev tööl käies pakkuda suudab.

Sama moodi sooviks tänada Marti, kes kinkis mu poja albumisse mõned vanad Vene Tsaari rublad ja sõjaaegsed Darlehnkasse margad. Needki on albumis kenasti tallel ja väga ilusaks täienduseks. Väga lahe on sellele ajale mõnikord õhtuti tagasi mõelda ja uurida nende rahadega seotud ajalugu. Samuti aitäh Mardile ühiskonna elamisväärsena säilitamise eest ilusate autode hindamise ja hoidmise näol. Vähe on nii noori autoomanikke sedavõrd mõistlike vaadetega, mis ei luba masinast välja võtta tehases sinna paigaldatud kassettraadiot. Tubli mees!

Kindlasti sooviks ma tänada Martinit, kes on teada tuntud autohull ja tänu kellele ma ilmselt üldse Volgade, Mercedeste ja kõige sellise vanatehnikaga nii palju möllanud ja antud ringkonnast nii palju uusi tuttavaid, mõttekaaslasi ja häid sõpru leidnud olen. Näiteks poleks ma ilmselt kunagi omaalgatuslikult kohtunud Imre või Robertiga. Aitäh talle ka selle eest, et ma üldse tema tänase abikaasa, Laura, kaudu oma kalli abikaasa, Janaga, tuttavaks sain. Võib kahtlemata öelda, et Martinile tänu on mu pereelu just täpselt nii õnnelik ja suurepärane nagu ta täna on. Väga lahe on seegi, et mu kodu baarikapi riiulitel on väga palju ilusaid asju, mille Martin niisama kinkinud on. Kodu oleks palju igavam ja tühjem, kui riiulis ei ilutseks vanade Mercedeste tutikaid prospekte või Nõukogude autotööstuse parimate palade musta värvi mudeleid.

 

Lõpetuseks sooviks ma tänada Janarit, kes on andnud oma elust päevade või nädalate viisi aega mulle uusi asju õpetades, tänu kellele tean ma üht teist programmeerimisest, kes on loonud ehk sisuliselt kinkinud mulle www.volga.ee ja www.karlovaauto.ee, kelle initsiatiivil on üldse loodud TJ Süsteemiarendus ja kõik sellega seonduv (sh Rahakool ja PETKA) ning tänu kelle hämmastavale energiale ja motivatsiooni ülalhoidvale toetusele eksisteerib see blogi ning ma üldse seda kõike kirjutan. Isikliku arengu seisukohalt on ilmselt Janar minu elu kõige rohkem mõjutanud inimene üldse. Lisaks, tänu Janarile on mul väga palju uusi häid sõpru, nagu Bret, Laas või Fred, keda ma täna eraldi ei täna, aga kes ka tänamist vääriksid. Siinkohal pole üldse vaja asju ega pilte nendest, et näha seda kõike, mille eest Janarit tänada tahan.

Iga päev on mu ümber midagi, mille sees ja millega ma elan, kas asjade või teadmiste näol, mis teid kõiki pidevalt meeles hoiab.

Ja ma ei hakka siinkohal täna tänama oma suurepärast peret, parimaid vanemaid, väga kallist venda ja teisi häid sugulasi, sest siis veniks see postitus kilomeetripikkuseks. Samuti ei jõua ma hetkel tänada neid sõpru, keda ma siinkohal veel ei maininud, aga kellega ma sellegi poolest igapäevaselt suhtlen.

Tahtsin praegu lihtsalt öelda aitäh mõnedele oma headele sõpradele selle eest, et nad olemas on.

AITÄH teile!