Alates kaheksandast maist on minu hinges valitsenud tühjus ja rahakotis stabiilsus, sest kutsikas sai maha müüdud ja mobile.de andmetel midagi sarnast selle raha eest asemele osta ei ole võimalik. Seetõttu läksin ükspäev hulluks, võtsin kaks päeva puhkust Volgade kevadsõidu “Ettevaatust, Auto!” korraldamiseks ja seda tehes helistasin keset päeva mahajäetud Türisalu raketibaasist ühte Lõuna-Saksamaa Mercedese esindusse, kes pakkus 1989. aastal sündinud W126 kerega tänapäevamõistes S-klassi müüa.

See, mida ma torust kuulsin, pani tükiks ajaks suu vett täis, sest kuigi masin olevat igalt poolt roostes, pidada ta tehniliselt korras olema, lõpuni hooldusraamatuga sõitnud ja ilma minu küsimata pakuti omal algatusel, et kuna ta vahetusautona tuli, võiks nad 800 eurot kuulutuse hinnast odavamalt selle mulle ära ka anda. Ma ei osanud selle peale enam midagi teha. Võtsin aja maha, sest hammasrattad minu kiharate all hakkasid kinni kiiluma ja kõrvadest tuli valget suitsu.

Mõtlesin, et helistan järgmine päev uuesti ja uurin istmete, kroomdetailide ja rooli seisukorda, vean kärsa istmenurka puudutavate raudselt negatiivsete uudiste peale vingu ja põrutan hinnaks veel 200 eurot väiksema. Aga ma ei helistanud homme uuesti. Vahepeal kadus kuulutus lihtsalt internetist ära ja oletasin, et selliselt absurdse hinnaga sai auto ilmselt lihtsalt kellelegi teisele müüdud. Masendus ja meeleheide võtsid jälle maad.

Möödus laupäev, möödus pühapäev ja peaaegu oleks möödunud ka esmaspäev, aga lootus leida ilusat kutsikat viisid mind jälle mobile.de kuulutusi sirvima. W201 kerega autosid pole küll kunagi 4,2-liitrisena toodetud, aga kui juba kuulutusi lapata, siis kõiki võimalikke variante, sealhulgas W126 kerega S-klassi autosid. Ja seal ta jälle oligi, pisut muudetud müügikuulutusega, aga ikkagi seesama. Helistasin viivitamatult müüjale ja otsustasin oma strateegia käiku lasta. Uurisin rooli ja istmete kohta – pidada korras olema. Uurisin kroomi kohta. Müüja ütles, et peast ei tea, aga lubas minna ja autost pilte teha ning mulle saata kõigi kohtade pildid, kus roostet märkab.

Uskumatu, sest selles esinduses müüdi üldiselt ainult üle 10 000 euri maksvaid kasutatud Mercedeseid ja poleks arvanud, et keegi sellise roostes odava vana auto pärast isegi toolilt püsti tõusta viitsiks. Palusin siis juba samas kirjas mulle ka passikoopia ja nende pangaandmed saata, et saaksin ülekande teostada, kui soovi on. Ühtlasi ütlesin, et ilgelt hea oleks, kui sellest hinnast, mis ta viimati mulle ütles, veel midagi alla tuleks. Lubati kalkulatsioon üle vaadata.

Noja siis ma sain pildid. 7MB pilte, millelt tõesti palju roostet, aga ka palju ilusat näha. Must (kahjuks jah must, mitte hall või helebeež) veluursalong oli terve ka juhiistmenurgast, rool nägi välja viisakas, puit korras ja esiots üldse igati kena. Kole lugu oli tagastange kroomliistuga, aga palju vähem kole lugu oli hinnaga. Müüja kirjutas, et saan 200 eur veel alla, mis tähendab seda, et müügikuulutusest tuldi sisuliselt esimese küsimise peale alla 1 000 EUR, mis on üldjuhul nii odavas hinnaklassis täiesti mõeldamatu ulme.

Vaatasin ära esinduse stange kroomliistude hinna, mis on kaugelt üle 200 EUR-i, aga olin sellega juba algselt ju arvestanud ning tellisin auto ära.

Päriselt kah – tellisin ametlikult Mercedese esindusest oma esimese Mercedese. Mis siis, et ühe odavaima oma elus, aga ikkagi päris esindusest ja iga standardi järgi päris Mercedese.
Tellimus teostati vastaval vormil ja puha ja tellimuses on kirjas lisavarustus, eelmiste omanike arv ja üldse igasugu muu müstiline info, mida tavaliselt autoaedadest kunagi kirjalikult välja ei anta: tellimus

Samal päeval sai teostatud maksekorraldus ja nüüd ootan nagu väike laps ning olen elevil. Võimalik, et ta on täiesti tuksis – mootor kokku jooksnud ja tagasilla nivooreguleering õlist tühi. Võimalik, et ta ei tulegi kunagi minuni ja sain lihtsalt petta. Võibolla on tal põhi alt roostetanud. Võibolla on ta karvamütsiga üle värvitud. 

Kõik võib olla, aga loodan parimat. Ikkagi täitsa uus roostes vana auto, mida oodata. Ja võib kindlalt öelda, et kui eelmine oli väike ja lihtne auto, siis käesolev vanatehnikaobjekt peaks hea õnne korral Mercedesest üledoosi välja andma, sest tegu on ikkagi suure kvaliteetsedaaniga, mida kasutasid SEL variandina edukalt esindussõitudeks praktiliselt kõik enesest lugupidavad riigijuhid ja naftašeigid. A sõidab ikka nagu veoauto.

Saame näha, mis sellest kõigest välja tuleb.