See ei pruugi küll otseselt finantsteema olla, kuid halvasti ostetud auto on iga pere jaoks ilmselge kulude allikas. Seega püüan jõudumööda avaldada Karlova Autopoe kodulehel (sest sinna sobivad need paremini) artikleid sellest, mida tasub kontrollida kasutatud auto ostmisel. Pärast pikemat pausi leidsin endas lõpuks taaskord jõudu mootorikontrolli kirjeldamiseks. Artiklit selle kohta saab lugeda siit: http://www.karlovaauto.ee/uudised.php?tyyp=artiklid&id=17

Üldiselt peab ütlema, et kasutatud auto ostmine ei ole kuigi keeruline ega ka märkimisväärselt riskantne tegevus, aga kui tahta põhjalikult kõiki mõtteid kirja panna, võiks sellest vabalt terve õhukese käsiraamatu kirjutada. Kui perspektiivikas selline asi oleks, jääb muidugi kahtlaseks, sest maailm on spetsialiste täis ja igaüks teab asju tavaliselt ise kõige paremini. Ühtlasi näib mulle kasutatud autodega tegelemine üldse selline juba hääbumisjärgus teenus. Seega on kõik need kasutatud auto kontrollimise mõtted tegelikult suures osas “mõtted minevikust”, kus inimesed ei visanudki autot kahe aasta pärast peale tehasest väljumist prügimäele.

Siiski, tänasel päeval ja tänases Eesti ühiskonnas ostetakse ja müüakse iga päev kümneid või sadu autosid ja seega ehk on minu kirjutisest kellelegi abi, kui oma spetsialisti kaasas ei ole.

PS! Üks asi veel, mida ma artiklisse isegi kirja ei pannud, aga mis väärib selgitamist, kuna iga nädal satub minu blogisse mitmeid inimesi otsingusõnadega 1,9 TDI. Nimelt VW ja Audi 1,9 TDI pumppihustitega mootorite (nt 85 kW) puhul soovitan ostmisel alati kontrollida, ega õli diisliga segunenud ole (lõhn + viskoossus). Süüdlaseks on pihustite tehasepoolne rumal kinnitus plokikaane külge, mistõttu plokikaane või pihustitihendite kulumisel kütus vabalt õlisse lekkida saab ning lõpuks võib selline mootor koguni lõhkuma minna ja kokku joosta. Viga ei ole iseenesest tõsine, kuid mitteavastamisel võib tähendada kogu mootori vahetamist.