See ei pruugi küll otseselt finantsteema olla, kuid halvasti ostetud auto on iga pere jaoks ilmselge kulude allikas. Seega püüan jõudumööda avaldada Karlova Autopoe kodulehel (sest sinna sobivad need paremini) artikleid sellest, mida tasub kontrollida kasutatud auto ostmisel. Pärast pikemat pausi leidsin endas lõpuks taaskord jõudu mootorikontrolli kirjeldamiseks. Artiklit selle kohta saab lugeda siit: http://www.karlovaauto.ee/uudised.php?tyyp=artiklid&id=17
Üldiselt peab ütlema, et kasutatud auto ostmine ei ole kuigi keeruline ega ka märkimisväärselt riskantne tegevus, aga kui tahta põhjalikult kõiki mõtteid kirja panna, võiks sellest vabalt terve õhukese käsiraamatu kirjutada. Kui perspektiivikas selline asi oleks, jääb muidugi kahtlaseks, sest maailm on spetsialiste täis ja igaüks teab asju tavaliselt ise kõige paremini. Ühtlasi näib mulle kasutatud autodega tegelemine üldse selline juba hääbumisjärgus teenus. Seega on kõik need kasutatud auto kontrollimise mõtted tegelikult suures osas “mõtted minevikust”, kus inimesed ei visanudki autot kahe aasta pärast peale tehasest väljumist prügimäele.
Siiski, tänasel päeval ja tänases Eesti ühiskonnas ostetakse ja müüakse iga päev kümneid või sadu autosid ja seega ehk on minu kirjutisest kellelegi abi, kui oma spetsialisti kaasas ei ole.
PS! Üks asi veel, mida ma artiklisse isegi kirja ei pannud, aga mis väärib selgitamist, kuna iga nädal satub minu blogisse mitmeid inimesi otsingusõnadega 1,9 TDI. Nimelt VW ja Audi 1,9 TDI pumppihustitega mootorite (nt 85 kW) puhul soovitan ostmisel alati kontrollida, ega õli diisliga segunenud ole (lõhn + viskoossus). Süüdlaseks on pihustite tehasepoolne rumal kinnitus plokikaane külge, mistõttu plokikaane või pihustitihendite kulumisel kütus vabalt õlisse lekkida saab ning lõpuks võib selline mootor koguni lõhkuma minna ja kokku joosta. Viga ei ole iseenesest tõsine, kuid mitteavastamisel võib tähendada kogu mootori vahetamist.
Pöidlad püsti artikkel. Tubli!
Thumbs up!
Aga kas see 1.9TDI PD kütte ja õli segunemise probleem pole mitte biodiislikütusest tingitud?
Oma kogemustest tean rääkida, et 1.9TDI PD on ainus mootor, mis suurepäraselt sõidab biodiislikütusega. Probleemiks on BDK omadus lahustada kummist välja kõik pehmendavad ained ning muuta nad rabedaks.
Ahoi. Mure ei ole seotud biodiisliga. Kahju, et ma sellest pilte pole teinud, aga probleem polegi pihustitihenditest tulenev ja algpõhjus on hoopis muus – plokikaane kulumises tänu pihusti kinnitusele.
Probleem on selles, et pihustid kinnituvad plokikaane külge kammitsaga ühelt küljelt ehk sisuliselt surutakse kammitsa abil pihusti üks külg tugevasti vastu plokikaant. Kui ma joonistada oskaks, siis joonistaks selle kinnituse üles, aga ei oska hästi. Mingi naeruväärselt lihtsustatud kole skeem on siin: http://www.karlovaauto.ee/pildid/Artiklitesse/20100802_TDI_pihusti.jpg
Igatahes on probleem selles, et pihusti vibreerib plokikaane vastu surutuna, kulutades plokikaane sisse terava randi. Seni kuni rant pihustitihendit ei kahjusta ja pihusti piisavalt õiges asendis seisab, on kõik OK. Kõigil neil mootoritel (no mis on ikka üle 100 000 sõitnud), on sellesse kohta rant kulunud ja vahe on ainult randi sügavuses.
Ka suht vähe kulunud kaane puhul on see oht, et esimene vend, kes pihusti pealt ära kruvib, tõmbab tihendi vastu ranti katki ja kui ta seda tervega asendada ja nii monteerida ei suuda, et see terveks jääb, lekib koheselt kütus õlisse. See on amatöörlik, aga seda on korduvalt juhtunud.
Kahjuks aga ei tähenda see kulumine ainult seda, et pihustit maha võttes tihend katki läheb. Kui rant liiga suureks kulub, surutakse pihustit piisavalt viltu, et tihendid iseenesest järele annavad. Seega aitab ainult plokikaanevahetus.
Põhimõtteliselt ma ei tea meetodit, kuidas seda probleemi vältida ja piisavalt suure läbisõidu korral varem või hiljem vajab plokikaan remonti. Seda muidugi ikka soliidsete läbisõitude korral.