Täna juhtus mulle tänu mu kallile abikaasale kätte 1889. aastast pärit kaheksas trükk C.R. Jakobsoni teosest “Kooli Lugemise Raamat” ja see, mis jutte sellest lisaks algpõhjusele, miks see raamat täna välja otsiti, leida võis, köitis mind päris tükiks ajaks.

Üheks tähelepanuväärseks peatükiks on selles raamatus 218. lugu pealkirjaga Eüropa ehk Euroopa ja sooviksin seda siinkohal lausa tsiteerida, sest antud peatükk annab ettekujutuse Euroopast ja Eesti inimese nägemusest selle kohta enne mõlemat maailmasõda ja enne igasugust meie mõistes integratsiooni algust.

Ka on siin huvitavaid sõnu. Pole leiutatud sõna “manner” ega “ookean”. Samuti puudub sõna “lääs” ja “vulkaan”. Ka on kogu selles tekstis kirjaviga ühe riigi, Helwetsia nimes. Helwetsia tähendab muide Šveitsi, aga ei Šveitsi ega ka Š tähte selles peatükis ei leidu ning “Šotimaa” on kirjutatud seetõttu väga tänapäevaselt “Shotimaa”. Niisiis…

Eüropa

218. Eüropa maast üleüldse.

Küll on Eüropa maa suur, küll lautab ta ennast igapidi kaugele laiale, siiski on ta meie wiiest maailma jaust see kõige weiksem. Põhjas on ta piirid Põhjajää meri, õhtupool Atlandi meri, ja lõunas Wahe- ja Mustmeri. Igal pool elawad inimesed, kes tarkuse ja waimuhariduse poolest kõigist teistest maailma rahwastest ees. Külmad Põhjamaad üksi on inimestest tühjad, kuhu aga harwa mõned kütid ehk põdra karjatsed ja kalapüüdjad mõneks ajaks elama tulewad. Puud on seal wõsu suurused, rohu asemel kaswab sammal, ning suurem jagu aastat läbi katab lumi ja jää maad ja wett.

Aga mida rohkem lõuna poole meie tuleme, seda suuremat ilu ja rikkust leiame. Siin kaswawad ju sitroni puud, wiigi- ja wiinamarjad ja mitmesugu muud wiljapuud. Wäljad annawad kõiksugu põlluwilja, metsad ja heinamaad on täis rikkust, ning kõrged mäed ulatawad oma igawese lumega kaetud tippudega pilwedesse. Tuhanded laewad sõidawad risti ja rästi mööda jõgesi ja merd, toowad meile kaugelt maalt puuwillu, kohwi, suhkrut ja palju teisi asju ning wiiwad Eüropast jälle muud kaupa kaugele maale.

Suurem jagu Eüroplasi on risti usku; üksi Türgimaal elawad Muhamedi usulised, Juudid elawad lahus kõiges Eüropas. Kunstid ja tarkused on Eüroplase üle kõige teiste rahwaste tõstnud ning teda nõnda waimu poolest teiste walitsejaks teinud.

Tahaksime meie kõik Eüropa maad ühest merest teiseni iga pidi läbi käia, siis leiaksime mitmet seltsi rahwaid, kellel igaühel oma eluwiis ja oma emakeel on. Meie räägime Eesti keelt, mis Soome keelega piatselt ühte läheb; aga teistsugu keelt räägiwad Wenelased, Lätlased, Sakslased, Hollandi rahwas, Prantslased, Hispania, Portogali ja Italia rahwas, Daanlased, Rootslased ja Inglased, Kreeka rahwas, Türklased, Ungrid ja Poolakad. Kõik Eüropa riigid ei ole ühe suurused. Wenemaa on nende seas kõige suurem. Kõige wägewam riik mere peal on Inglismaa, kelle sõja- ja kaubalaewad kõik mered läbi käiwad. Tarkuse poolest on Prantsuse-, Inglis-, Hollandi-, Saksa- ja Wenemaa teistest ees, ning maalimise ja laulmise kunsti poolest Italia.

Kõige kõrgemad mäed on Helwetsia- ja Lõuna-Saksamaal; mägesi on aga Türgi-, Kreeka- ja Italiamaal ja tema saartel Sitsiilias, Sardiinias ja Korsikas; nõndasama ka Portogali-, Hispania-, Lõuna-Prantsuse-, Rootsi-, Norra- ja Shotimaal ning lõpeks tulepurskaja mägedest rikka Islandi saare peal ja Kesk-Eüropas Galiitsia maal. Lagedad maad on: Põhja-Saksa-, Prantsuse-, Hollandi-, Daani- ja Poolamaa ning suurem jagu Wene- ja Ungarimaad. Hetwetsia Alpid on kõige kõrgemad mäed; Doonau ja Wolga on kõige suuremad jõed. Kõige suuremad linnad on Londoni, Pariisi, Berlini ja Peterburi linn.