Aga kui kauaks, seda ma küll öelda ei julge. Nädalal 22 kasvas minu aktsiaportfelli väärtus 1,55%. Iseäranis ilus liikumine toimus neljapäeval, kui portfell 3,5% paksemaks läks, kuid mõistagi ei ole põhjust arvata, et hirmud ja kahtlused aktsiaturult kadunud oleksid.

Vastupidi – näib, et pigem on hirmud palju suuremad kui veel mõni kuu tagasi, sest eelmisest nädalast jäi selgelt meelde Äripäeva artikkel, kus spekuleeritakse, et on võimalik, et oleme tegelikult endiselt karuturul ja ise ei teagi seda. Üha uued analüütikud tulevad välja mõtetega, et üldiselt peaks majanduse taastumine tegelikult ikkagi kokku kukkuma. Paistab, nagu oleksime elanud uues mullis sulaselge kriisi ajal ja on aja küsimus, millal viimsedki illusioonid purustatakse.

Kõik see on võimalik, aga kui plaan on selge, siis taganeda pole kuhugi. Seetõttu, nagu tavaks on saanud, vaatan oma portfelli üle ja näen, et kõige rohkem odavnes nädalal 22 Arco Vara aktsia (-8,82%) ning enim tõusis Olympic Entertainment Group’i aktsia (+4,03%). Viimasel ajal on kuidagi positiivseks muutunud foon ka Tallinki suhtes ning seegi aktsia kasvas tublid 3,45%. Pärast dividendisaajate nimekirja kinnitamist on mõistagi kolinal alla tulnud Tallinna Vee hind ja möödunud nädalal langus jätkus (-6,96%).

Kui vaadata majanduse olukorda läbi kasutatud autode müüja pilgu, siis täna ütles mu vend Tanel esimest korda pärast paari aastat, et kõik on jälle normaalne ja hinnad ei lange ning pigem lähevad vaikselt üles. Mingit buumiga võrreldavat ostumöllu mõistagi ei ole, kuid autosid ikkagi jälle ostetakse ja inimestel paistab optimismi oluliselt rohkem kui eelmisel kevadel või suvel.

Loodan südamest, et see kõik on jätkusuutlik, kuid ei lähe väga hoogu ja seetõttu loodan jälle, et olen ka nädalal 23 paari protsendiga plussis. Saame näha.