2009. aasta alguseks oli selge, et seegi majanduslangus ei ole igavene ning minu peas hakkasid küpsema mõtted enda senisest praktikast pisut suurema hulga aktsiate ostmisest, kuna varem või hiljem läbi saav majanduslangus viib kaheldamatult börsiindeksid tõusule. Meie perel ei ole suuri sääste, seega ei räägi ma sadadest tuhandetest. Pigem mõnekümnest.
Sisenemiseks lugesin hoolega nii Tarkinvestor.ee kui LHV foorumeid ja sain ettekujutuse, mis moodi ja millesse võiks oma raha paigutada. 2008-st aastast oli käes umbes 5 000 krooni eest ostetud, aga majanduse allakäigu koos kuskil 1 900 kroonile kahanenud aktsiad (Arco Vara ~400 kr, Ekspress Grupp ~200 kr, Olympic ~1300 kr). Stardipositsioon seega paljulubav ja tugeva miinustega harjutud.
Kuid teatavasti on julge hundi rind haavleid täis ja otsustasin siiski asjasse panustada. Mõtlesin välja, et investeerin riskide hajutamiseks viie või kuue Eesti ettevõtte väärtpaberitesse ja investeeringu pikkuseks seadsin kuni 5 aastat. Ettevõtete valik oli päris subjekiivne ja põhjused, mille praegu Tarkinvestori foorumist üles leidsin, umbes sedalaadi:
1. BLT1T = Baltika
Mulle tundub juhtkond sümpaatne ja pikemas perspektiivis peaks pankroti asemel minu nägemuses pigem edu terendama. Või kuidas?
2. EEH1T = Eesti Ehitus = Nordecon
Olen väga kahtlev selle valdkonna ja ettevõtte jätkusuutlikkuses tänases Eestis. Ilmselt ma ostaksin seda aktsiat oluliselt vähem kui teisi.
3. ETLAT = Eesti Telekom
Lihtsalt tundub turvaline valik ilma igasuguse sügavama põhjuseta.
4. OEG1T = Olympic
Tean, et antud aktsia pikaajaline omamine on mõneti moraalitu tegu, kuid millekski on see ettevõte ka loodud, seega mina tema ees risti ette ei löö. Vaevalt Olympic ka pankroti poole kiskuma hakkab.
5. TAL1T = Tallink
Tundub üks kahtlane valik. Loodan, et ettevõte jääb elama peamiselt ja on rohkem nagu “äkki võidab seegi loos” valik.
Hiljem lisandus Talllinna Vesi ja Eesti Ehitus ehk tänaseks Nordecon jäigi ostmata. Tagantjärele tarkus (olevat täpisteadus), aga see oli rumal laiskusest tingitud otsus, sest Nordecon on ilusat tõusu näidanud, kuigi rasked ajad võetud lepingutega kahtlemata veel ees. Tallinna Vee puhul võib valiku põhjenduseks välja tuua kindla dividendi ja turvalise kasumlikkuse.
Peab ütlema, et tänaseks ei ole ma oma otsust aktsiaid soetada veel kahetseda jõudnud, kuigi Eesti Telekom on vahepeal Telia Sonera poolt välja ostetud. Selle tehinguga teenisin 5 aasta jooksul loodetud 2-3-kordse tõusu asemel vaid umbes 25%-ne kasumi pluss 2008. aasta jaotatud kasumist dividendid käesoleva aasta juunis. Peab ütlema, et ei olnud elu lõige, aga kasum seegi. Kahju lihtsalt, et riik sellises turuseisus ettevõtte maha müüs. Kuid mis tehtud, see tehtud.
Ülejäänud portfell on aga väga vaikselt loksuma jäänud, olles soetamishinnaga võrreldes nn “uue portfelli osas” umbes 11%-ses kasumis, kuid arvestades 2008. aasta miinust, näitab kasuminumber marginaalset 2,8%. Pudrumägesid ei paista kusagilt, kuid paistab, et mul õnnestus täieliku algaja kohta üsna hästi turu põhja tabada, kui muidugi talvel 2009-2010 uut põhja testima ei minda (mis pole kaugeltki välistatud). Valdava stagnatsiooni kõrval on olnud ka rõõmsamaid noote. Korraks septembri lõpus oli olukord mõnevõrra optimistlikum ning portfell tegi selle aasta tipu, olles ilma Eesti Telekomi üldse sisse arvestamata plussis koguni 36%, kuid sealt edasi algas vaikne mõõn ja tänaseks on tipud unustatud ning raske talv ees ootamas. Analüütikud ütlevad, et kiiret taastumist ei tule. Siiski ma ei usu, et kõk ettevõtted, mille aktsiatesse investeerinud olen, korraga pankrotti lähevad. Seega säilib lootus, et aasta alguses seatud 5-aastane investeering näitab veel mõistlikku tootlust. Tuleb käsi pulsil hoida ja edasi elada.
Võimalik, et kuna Nordecon’i aktsia jagu jäi planeeritud investeeringut tegemata, soetan tõusutrendi kujunedes selle puudujäänud investeeringu jagu väärtpabereid juurdegi, sest pensionisambad on head asjad, kuid nad on väga igavad. Aktsiatel on palju lõbusam ise silma peal hoida.
