Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: aktsiahinnad

EnnustusedAastalõpud on alati head kolmeks asjaks:

  1. kokkuvõtete tegemiseks,
  2. eesmärkide seadmiseks,
  3. ennustusteks.

Ilmselt teen millalgi märksõnadena kiire kokkuvõtte täiesti jaburalt erakordsest 2020 aastast, kuid mitte täna. Aasta lõpuni on pisut minna ja kõike võib veel juhtuda.

Eesmäke võib ju kirja panna, aga elu on näidanud, et need on 50% ulatuses isetäituvad ja ülejäänu osas pigem kas tänu õnnelikele juhustele täituvad või lihtsalt mittetäituvad. Seega ma ei kirjuta eesmärke üles ja kuna tegu on isiklike eesmärkidega, ei sooviks neid nagunii jagada.

Jääb üle vaid ennustamine ja see on eriti lahe tegevus, sest ennustuste võimalik paikapidavus on sama täpne nii minul, sinul, Igor Mangil kui Edda Pauksonil, sest kõik me saame rääkida fakte omamata suvalisi pähekaranud mõtteid ja uskumusi, millest… ülla-ülla… mõned saavadki kogemata reaalsuseks.

Sea silmadega meesKuid erinevalt ennustajaervinitest ei kavatse ma rääkida ebamäärast häma, kuidas 2021 saab olema sulle ja sinu perele küll üllatusterohke, kuid ka suurte muutuste aasta ja kuidas su armuasjad kõik paika loksuvad, kuid ka ootamatusi ette tulla võib. Sellise vahu kontrollimine on tagantjärele pigem filosoofide või kunstikriitikute teema. Olen hoopis julgem hunt ja annan puusalt tulistades igasuguse süvaanalüüsita välja konkreetsed nimed ja numbrid ning hiljem saame koos vaadata kui lolliks need osutusid ja kahjurõõmsalt parastada, et nägin asju ja muutusi tulemas sama kehvasti kui pime Bulgaaria rets Vanka.

Alustan kodumaale kõige lähemalt ning liigun sujuvalt kaugematele jahimaadele ja siin mu süüdimatud ennustused on. Ärge neid palun uskuge, sest tegu on ikkagi soolapuhumisega. Ma ei vastuta millegi eest.

Ennustus 1: Baltika tõuseb või langeb 50%

Vene rulettMa tean, et see on maru kasulik ennustus küll, aga vähemalt liikumine peaks tulema suur. See ettevõte on elus mingist arusaamatust tahtejõust ja börsil hulpimas sisuliselt prügiaktsiana. Kui uus juht oma uue strateegiaga selgelt mingis suunas ei liigu, kukub kaardimaja loodetavasti lõpuks kokku. Kui ei kuku, liigutakse õiges suunas ja seega muutub oluliselt ka aktsiahind. Midagi igal juhul peaks aasta jooksul juhtuma. Kasiino!

Ennustus 2: Volkswagen tõuseb vähemalt 10%

VW ID.4Endiselt saetakse igal võimalusel seda “dieselgate” teemat ja ta on alati hea malakas, millega optimistidele piki piilumist virutada, aga inimesed – see skandaal oli juba mitu aastat tagasi ära. Tegelikult on VW vahepeal asju teinud. Neil on ID.3 ja ID.4, mida juba toodetakse ja mis on elektriautode mõistes äärmiselt edukad vaatamata tõsiasjale, et materjalide kvaliteet ei olevatki imekombel kordades parem kui Teslal. Lisaks on Volkswagen sisuliselt Porsche ja Porschel on Taycan, mis on ilmselt parim turul leiduv elektriauto üldse. Seega elektriautokogemust koguneb kuhjaga.

Auto ei ole enam ammu vaid mehaaniline toode ja autotestide mahust võtab kaasajal kaks kolmandikku enda alla mula diginutikusest, ühenduvusest ja kasutajakogemusest. Volkswagen panustab meeletuid ressursse tarkvaraarendusse ja ta on siin ennustuste nimekirjas teisel kohal ka osaliselt seetõttu, et ajas oma IT-harud isegi Eestis laiali.

Kuid ka see ei ole veel kõik, sest peaaegu kõik tootjad lubavad lähiajal läbimurdeid akude valdkonnas ja seega kui keegi üldse seni sisuliselt üksinda elektrikate turul möllanud Tesla võikust suurima ampsu endale krahmab, saab see olla kas Volkswagen või mõni teine hoomamatute ressurssidega autotootja, kes teeb märkimisväärselt parema aku. Kui läbimurre ei tulegi QuantumScape’ilt, tuleb ta loodetavasti Skeletonilt ja mõlemad toimetavad koostöös Saksa autotootjatega.

Julgen arvata, et selle aktsia tõus saab heade uudiste korral olema kaugelt suurem kui 10%, aga VW on tohutu kolhoos ja nii suurte asjade liigutamine on äärmiselt keeruline ning teisest küljest ei põõna ka Tesla R&D samal ajal magusat talveund. Seega ennustusse sobib selline tagasihoidlik number hästi.

Ennustus 3: Daimler-Benz tõuseb vähemalt 5%

Mercedes-Benz EQSSee on hästi tagasihoidlik ennustus ja mul ei olegi siin eriti muud põhjust kui lootus, et just sakslased koostöös hiinlaste ja eestlastega tulevad lagedale eriti ägeda akutehnoloogiaga ning sellest võidavad kõik. Daimler-Benz’il on mitmed elektriMercedesed torus ja järgmisel aastal peaks tootmisse jõudma EQS, mis sisuliselt kuulutab käesoleval aastal välja tulnud uue “vana kooli” S-klassi Mercedese viimaseks sisepõlemismootoriga esindussedaaniks. Elekter on täna veel lapsekingades, aga on ilmselge, et elektri pealt lendavad lähiajal kõik autotootjad, kes sellesse piisavalt panustavad.

Lisaks on Daimler-Benz Ola Källeniuse juhtimise all läbi tegemas suuri struktuurimuudatusi ja lootust on, et kontserni tulemused pigem paranevad. Mingi oht on muidugi õhus, et täna vist 1/3 kõigist autotootjate väärtusest moodustav Tesla tuleb suure konteineritäie rahaga ja ostab Daimler-Benzi ära, aga ma loodan, et see on lihtsalt mingi loll nali, millega viimased kuu aega rahvast hullutatakse ja Boring Company ei ole ka Tesla rahavootoru nii jämedaks uuristanud, et selliselt hullata kannatab.

Ennustus 4: Tesla langeb vähemalt 10%

TeslapoissMitte, et ta seal kogu aeg olnud ei oleks, aga Tesla on praegu suhteliselt keerulises olukorras. Ühest küljest on ta saavutanud pioneeri ja kooreriisujana uudsuse eelise, sest jõudis esimesena elektriautodega massidesse ja tal on ususekti meenutav lojaalne järgijaskond, kuid teisest küljest on ta nüüd ikkagi autotootja, kellel on paar tehast ja kelle vastu on jonniga konsolideerunud kõik vanad autotootjad.

Tesla näitas suuna ette ja tegi turu valmis, aga vanad olijad said juba mõne aasta eest aru, et ongi pekkis – tänu sellele hullule tuleb ka ise nüüd samas suunas liikuda või vähemalt teha nägu, et liigutakse. Esimesi samme tehti vargsi, sest ei olnud kindel, kas see hoog ikkagi üle ei lähe, aga kui riiklikud poliitikad ja turg selgelt elektrit toetama asus, langetati rasked otsused, otsiti madratsi vahelt rahapakid välja ja praeguseks on vanad autotootjad miljoneid ja miljardeid eurosid sinistes elektrileekides põletanud.

Äge PorscheTesla tegelik väärtus ei ole tema aktsiahinna tasemel ja konkurents muutub iga kuuga karmimaks, sest olgem ausad – lõpuks tahavad ka hipsterid ikkagi Porschet. Või vähemalt autot, mille värv, katusedetailid või rool küljest ei kuku ja kui Tesla peab lisaks uudsusele ja ägedusele hakkama konkureerima ka kvaliteedis, ei saa tal olema lihtsam kui Model 3 tootmist käivitades, sest head seeriatootmise kvaliteeti tagama õpitakse aastaid, et mitte öelda aastakümneid.

Seega on Tesla autotööstuses läbilöömiseks sisuliselt sunnitud kas ostma üles mõne vana autotootja (ja ma loodan väga, et see saab olema mõni USA ettevõte) või enneolematuid jõupingutusi tehes ellu jääma, parendades olemasolevat tootmist ja tooteid ning rajades uusi tehaseid küll kasvaval, ent üha tihedama konkurentsiga turul.

Ootajale tundub aeg pikk ja seega ma julgen oletada, et kui Tesla osuteid päris piirajasse ei lase ja kedagi üles ei osta, saab 2021 olema selle ettevõtte jaoks reaalsusekontrolli aasta ja pärmina kerkinud aktsiahinnas tõmbab ootuste osakaal lõpuks tuure maha.

Ennustus 5: Microsoft tõuseb vähemalt 10%

Bill my manMa ei tea, kas vandenõuteoreetikud on seda juba taibanud, aga kui mitte, siis avaldan saladuse. Nimelt on Microsoft viimastel aastatel muu tark- ja riistvara kõrval keskendunud väga suures osas justnimelt pilveteenuste arendamisele. Ja mis võidab enim maailma tabanud pandeemiaga jäädavalt muutunud töö- ja suhtlusharjumustest? Loomulikult pilveteenused! Seega võib Bill Gates selle kõigega kuidagi seotud olla küll. 😀

Microsoft on isegi siis võimas kui Surface Duo ja kogu järjekordne telefoni loomise katse läbi kukub. Üha enam digitaliseeruvas maailmas on ta piisavalt tugev, et isegi poolunes kõiki soodsaid arenguid ära kasutada. Samas jääb mulje, et Microsoft ei ole enam poolunes ja tahab tugevalt Apple ja Androidi paate kõigutada või siis vähemalt mitte lubada neil võita. Viimaste uudiste valguses hakkab isegi tunduma, et mäng ei pruugi hoopis Google jaoks soodsas suunas liikuda.

Seega kui tehnoloogia lendab, lendab ilmselt ka Microsoft, aga kui tehnoloogia mingil põhjusel ei lenda, on ta piisavalt heas positsioonis, et teha vana kooli korporatsioonivärki ja ikkagi head tulemused koju tuua.

Ennustus 6: Bitcoini ei ole võimalik ennustada

Krüptoraha nagu iga teineSelge on see, et aktsiahindade taastumist ja isegi periooditi kullaga paralleelselt liikumist on soosinud keskpankade mõõdutundetu rahatrükk. Me ei tea veel, kuhu see välja jõuab, aga kui raha odavneb ja ülemaailmne finantssüsteem ei tekita usaldust, otsib tohutu hulk pappi kohta, kus olla või vähemalt investeeringute hajutamisvõimalusi.

See omakorda tähendab, et polegi niiväga oluline, kas Bitcoin või mõni muu krüptoraha on midagi väärt või mitte – teda ostetakse igal juhul. Seega vabalt võivad täituda meeletuimad ennustused 30 000 euro piiri vallutamisest, aga sama hästi võib Bitcoin aasta pärast maksta 10 000 eurot. Ta on rulett, mis mõnele meist osutub väga kasumlikuks ja mõnele kahjumlikuks, aga lõbus saab olema igal juhul.

Ennustus 7: Maailmamajandus ei varise kokku, vaid kasvab

Võib vist öelda, et turumajandus ja täna toimiv või vägisi toimimas hoitav finantssüsteem on liiga suur, et ebaõnnestuda. Vahet pole, kas keegi usub protsesse juhtivat nähtamatut kätt, Hiinat, annunakisid või Bilderbergi gruppi, on siililegi selge, et väga palju võita ei oleks totaalsest kaosest kellelgi ja seetõttu on nii suured kui väikesed huvigrupid kogu maailmas pigem praegust süsteemi ja suhtelist stabiilsust toetamas.

Sisuliselt teavad kõik juba ammu, et kui on jama, lahendavad riigid ja keskpangad selle ära ja raha on piiramatu ressurss. Igaks juhuks ei mõtle keegi hädavajalikust kaugemale, sest kui seda teha, on ees laiutav tühimik liiga õudne. Seega tuleb teha kõik selleks, et selles toolide mängus muusika niipea ei seiskuks.

“Koroonakriis” andis meile 2020 aastal vähemalt kaks head asja:

  1. Kindluse, et kui toimub kukkumine, sekkuvad valitsused ja külvavad kogu planeedi rahaga üle. Seega ei ole muret ja mäng võib jätkuda, sest ressursid ei ole enam piiratud. Julgen väita, et suur osa esialgsest V-kujulisest taastumisest oli ennekõike selle teene, et turuosaliste usk helgesse tulevikku ei löönud kõikuma, kuna usku köeti valitsuste põletatava rahaga.
  2. Võimaluse majanduse fundamentaalsest katkiolekust tulenevat turuosaliste ootamatut vedelakslöömist ja selle tagajärjel saabuvat suuremat krahhi määramatusse kaugusesse edasi lükata. Tuli ju paras kriis ja egas hullemat enam tule, eksole!

Ja kui kaardimaja veel kokku ei varise ning raha üha odavamaks muutub, tõuseb kahtlemata kõik alates kullast ja aktsiatest kuni kunsti ja veinideni välja, sest asjade väärtus laias laastus ei muutu ning kui kaks õuna maksab täna ühe pirni, on proportsioonid enamvähem samad ka 2021 aasta lõpus hoolimata sellest, et vahepeal võib õunte hind 50% tõusta.

Kokkuvõtvalt võib seega ennustada, et elu läheb mühinal ülesmäge, võibolla ootab meid ees isegi kergemat sorti buum ja ainus, mis üha suhteliselt väärtusetumaks muutuvaks rahas väljendatuna tegelikult korrigeerub, on erinevate toodete ja ettevõtete väärtus teineteise suhtes.

Elame, näeme!

Tänan tähelepanu eest ja soovin kõigile aasta lõppu tugevat tervist, hingerahu ja häid valikuid.

PS! Ärgem selgi aastal jõulukingituste ostmiseks laenu võtkem.

2011-08-30

Veider, kuidas täna vahetult enne börsi sulgemist Ekspress Grupi hind 100 aktsiaga tehingu tõttu ülespoole hüppas. Kui täna USA-s suhteliselt punased toonid, siis kas homme kõik jälle nii nagu ennegi? Murelikuks teeb, et Nordecon ei liigu eriti kuskile poole. Ootan jätkuvalt hetke positsiooni sulgemiseks.


2011-08-25

Väga huvitav on vaadata ideede kasumit/kahjumit arvutatuna aastaseks tootluseks. Lihtne võrdlus: TAL1T hoitud 936 päeva ja müüdud 51,1% kasumiga, kuid aastas teeb see tootluseks 19,9%. Sama TAL1T hiljem ostetud, hoitud 6 päeva (ostu- ja müügipäevad ning nädalavahetus sealhulgas) ja müüdud 3,48% kasumiga. Aastane tootlus oleks sel juhul umbes 211,7%. Loomulikult tuleb aru saada, et raha ei suuda keegi kogu aeg niimoodi kasumlikult investeerida, aga mõnikord on kindlasti targem kasum kiiresti lukku lüüa ja kasutada raha uuteks ideedeks selle asemel, et oodata pool aastat ja teenida paar protsenti rohkem. Ei maksa siiski unustada, et ka kahjum tuleb õigeaegselt ja mõistlikul tasemel lukku lüüa, eksole:P


2011-08-25

Ostsin hinnaga 1,042 eur natuke OEG1T aktsiaid. Hind on minu arust liiga palju pihta saanud ja loodan lähiajal põrget. Müün lähema 5 päeva jooksul.

Pikaajaline portfell

Möödunud nädalate sisse mahtus korralikku börsipaanikat.

S&P langetas USA reitingut ja makronäitajad jahtuvad nii siin- kui sealpool lompi. Börsid läksid vabalangusse ja mul sai kõigest kõrini, mistõttu vaatasin üle oma senise investeerimisstrateegia ning müüsin umbes poole oma pikaajalisest aktsiaportfellist maha. Müüki läks kõik, kus ettevõte polnud selgelt kasumlik. Alles jäid suurem osa Olympic Entertainment’i, kogu investeering Tallinna Kaubamaja aktsiatesse ja ebaolulised aktsiad (mõnekümmend eurot portfellis väärt).

Rahakooli FinAbi mooduli vahendusel võin nende müükide kohta tõdeda järgmisi tulemusi:

Arvestades seda, et müüki läks olulisemate summadena paljuski kahjumlik kraam, siis pole kõige hullem.

Müük aga tekitas vaba raha ja olen seda asunud uuesti Tallinna börsil ka kasutama. Kuna blogis regulaarne kokkuvõtete tegemine on mõnevõrra tüütu, siis edaspidi postitan FinAbi keskkonna kommentaare päeviku vormis. See peaks tegema lugemise mõnevõrra operatiivsemaks ja ennekõike on see hea seetõttu, et viimasel ajal olen püüdnud lühiajalisemalt mõelda.

 

Esimene ports päevikut olgu toodud ajaliselt tagurpidi (ehk alt üles) juba järgnevalt.

2011-08-25

Ostsin hinnaga 1,042 eur natuke OEG1T aktsiaid. Hind on minu arust liiga palju pihta saanud ja loodan lähiajal põrget. Müün lähema 5 päeva jooksul.


2011-08-24

TAL1T müüdud hinnaga 0,637. Teenustasud lahutatuna kasum 3,48%. Ikka parem kui mitte midagi.


2011-08-19

Puhkusel sõin ilmselt Tallinki laevadel lõvipasteeti, sest paistab, et minu optimism on kõvasti kasvanud. Ostsin hinnaga 0,608 natuke spekulatiivse mõttega Tallinki aktsiat. Puhas lootus mingisuguselegi põrkele pärast sellist veristamist. Müün lähema 3 kauplemispäeva jooksul.


2011-08-19

Ostsin hinnaga 2,89 euri 345 SFGAT aktsiat. Kui majandus õiges suunas liigub, siis pikemaks hoidmiseks, kuna tegemist on kasumliku ettevõtte ja sel juhul igati mõistliku soetushinnaga. Kui majandus allakäiku jätkab, müün -10% pealt uuesti maha. Loodan siiski parimat.


2011-08-19

Õppetund nr 2: Ära jäta puhkuseks aktsiaid kätte, mida oled plaaninud lühiajalise mõttega müüa. Nordecon’i aktsia käis esmaspäeval igati normaalsel müügitasemel ära, aga mul ei olnud mingit internetivõimalust tehingu teostamiseks. Nüüd on positsioon jälle kerges miinuses. Ootan jätkuvalt -10%/+5% tingimuse realiseerumist müügiks.


2011-08-12

Ostsin hinnaga 1,043 natuke spekulatiivse mõttega Nordecon’i aktsiaid. Ehk toimib ka seekord loogika, et kehv aruanne = korraks järsk kukkumine ja seejärel vaikne kosumine. Müün 5% kasumi või 10% kahjumi juures. Praegustel turgudel on see muidugi puhas õnnemäng, mulle näib.


2011-08-11

Nagu näha, oli eilne rohelus kõvasti hetkelise põrke iseloomuga ja tänaseks jälle Tallinnas peamiselt punane vildikas kasutusel. Näis, kuidas edasi läheb, aga püüan jätkuvalt ostlemise vältimiseks kõvasti käte peal istuda.


2011-08-10

Hommikused tehnilised probleemid Tallinna börsil olid päris kummalised, kuid see ei muuda tõsiasja, et oodatud põrge tuli. Suur küsimus on hetkel, kas see kestab veel või on homme jälle jõud otsas ja paanika majas? Kuni midagi selgemaks ei muutu, hoian eemale.


2011-08-09

Meelespea: Püüa homme võimalusel osta Tallinkit ja Silvanot. Müü reedel.


2011-08-09

USA-s käidi päeva jooksul läbi väga erinevad tasemed, aga lõpuks ikkagi plussis, samal ajal kui FED otsustas mitte QE3 (ehk uut rahatrükivooru) vähemalt esialgu veel käiku lasta. Tõenäosus, et homne päev ka Tallinnas rohelisem tuleb, on päris hea. Eks edasised päevad näitavad selgemini, kuhu tüürime ja kui tõsiselt fondid müüma on sunnitud.


2011-08-09

Minu rumalad mõtted põrkeks oleks peamiselt TKM1T ja OEG1T, aga elu on näidanud, et mõnikord teeb TAL1T korraks suuremaid võnkeid. Vaatame, mis homme saab. Võimalik, et TAL1T-d tuleb tagasi noppima veel hakata. Ülejäänud kraamist, mis täna müüdud, mul küll kuigi kahju polnud.


2011-08-09

Täna on see traagiline päev, kus müüsin maha suurema osa oma aktsiaportfellist, mida algselt olin plaaninud ostuhetkest (2009. aasta jaanuar) hoida 5 aastat. Võimalik, et turud reageerivad üle. Võimalik, et kõik on paha unenägu ja majanduskasv jätkub. Kuid ma ei saa selles kindel olla, sest maailmamajandus on olnud kogu aeg katki ja mu lootus oli, et mäng jätkub pikemalt. Paraku on näha, et turg ei usu enam kedagi ega midagi ja kuniks ebakindlus on nõnda suur, ei soovi ma sellest osa saada. Alles jätsin võrdlemisi suure portsu Olympicut ja Tallinna Kaubamaja, sest korralike finantsnäitajatega ettevõtetena võiksid need olla ühed parimad põrkajad. Püüangi lähiajal lühiajalisematele mõtetele keskenduda. Las pikk vaade jääda selleks ajaks, kui on näha, mis maailmas toimuma hakkab.


2011-08-09

Milder Magic jälle toimib? Baltika on 1,75% plussi karanud.


2011-08-09

Päeva peale on olukord Tallinna börsil natuke rahunenud. Hommikuste paanikamüükidega kaasa minek pole senise kogemuse põhjal kunagi head nahka toonud, kuid põhiline oleks vaadata, mis hakkab toimuma täna õhtu poole USA-s. Sealt võiks saada mingit indikatsiooni jälle homsesteks liikumisteks Tallinnas. Tõenäoliselt püüan ennast natuke põrkele positsioneerida, aga vaevalt see nii heitlikul turul väga õnnestub. Samas ega targemat ka praegu teha ei oska.


2011-08-09

Nagu arvatud, on ka tänane päev erakordselt punane ja paanikamüük Tallinnas käib täie hooga. Ootan lõunani, et näha, kas protsent või paar võiks asi paraneda ning toksin samuti müügiorderid sisse.


2011-08-08

Järjekordne päev julma lammutamist Tallinna börsil ja kuigi ma ei tahtnud paanikaga kaasa minna, tuleb tunnistada, et enamus ajakirjandust ja analüütikuid ei küsi enam, kas kriis tuleb, vaid küsitakse pigem kui sügav ja pikk see tuleb. Kuniks olud selginevad, kavatsen homme vaatamata juba kantud kaotustele lõpuks ikkagi puhta vuugi teha oma portfelliga ja alustada kunagi hiljem puhtalt lehelt. Siseneda jõuab alati.


2011-08-05

Selgub, et Baltika ongi tõeline paranähtus ja mingitele loogikareeglitele ei allu. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik paanitseda kõigi teiste väärtpaberite osas ja need jubedasse miinusesse müüa ning samal ajal selles ettevõttes, mis tõenäoliselt igasuguse majanduskeskkonna halvenemise korral kohe pankrotistub, näha nii helget tulevikku, et üle 8% päevaga kõrgemale osta. Korraks täna mõtlesin ise ka müügile. Ainus positsioon, mille müük läbi aju käis, oli Baltika. Tunnistan, et ma ei saa asjadest vist mitte midagi aru ja loodan, et teised osalised aktsiaturul on kuidagi väga palju targemad.


2011-08-05

Eile mõtlesin, et Ekspress Grupp on odav ja siis mõtlesin, et ilmselt homme kirutan, et jumal tänatud, et eile Ekspress Grupi aktsiaid ei ostnud. Hämmastav ärasõnamisvõime, kui nii võib öelda.


2011-08-05

Ja ma olen tänulik, et logbook funktsionaalsus FINABI keskkonnale just eile/täna juurde tekkis. Milline päev Tallinna börsil! Minu silmad pole sellist lammutamist varem näinudki ja olen sõnatu. Kõik tahavad välja ja korralik paanika on möllamas. Tegelikult, kuigi ma usun küll turge ja ilmselt oleme karuturul, arvan, et väga lühiajaliselt toimub siiski korraks põrge üles ehk et tõenäoliselt lähen lõuna ajal raha panka viima ja ostan midagi, et siis kohe müüa.


2011-08-05

Väga cool, poleks uskunud, et see kommentaaride logi nii kiiresti juurutatakse mingi uitmõtte peale:P

Pikaajaline portfell

Möödunud kolme nädala jooksul nägi mu portfell tänu Baltika jätkuvale kukkumisele ära selle aasta uue põhja. Siiski suutsid teiste ettevõtete aktsiahinnad üldkokkuvõttes portfelli pärast päris pikka aega natuke tõusule vedada ja perioodi lõpuks oli portfelli väärtus kasvanud 2,36%.

Nädalate 27-29 jooksul odavnes enim Baltika aktsia (-9,23%) ja olen tõsiselt kaalumas selle positsiooni likvideerimist vaatamata lubadusele lõpuni välja vastu pidada. Mul pole enam kuigi palju usku järel, et ettevõte suudab olukorrast eluga välja tulla ja seltsimees Milderi jätkuvad positiivseid noote andvad sõnavõtud kõlavad sama usutavalt kui alkohooliku jutt, kes väidab, et tal joomisega probleeme pole. Praegust aktsiahinda vaadates on tõenäosus ka teise emissiooni läbikukkumiseks hinnaga 0,7 eurot aktsia kohta päris suur ja taaskord ei huvita Baltika eelismärkimisõiguste ostmine turul eriti kedagi.

Kuid minnes positiivsemaks tasub välja tuua, et vähemalt ajutiselt lahenenud Kreeka rahavajadus ja kuidagi selle abil ununema hakanud Itaalia pildilt kadumine on aktsiatesse üldiselt teatavat rohelust toonud ja valdavalt on mu selles portfellis olevad väärtpaberid kolme nädala jooksul väärtust kasvatanud. Enim on kallinenud vahepeal võrdlemisi tagasihoidlike tulemustega välja tulnud Tallinki aktsia (+7,44%), talle järgneb Tallinna Kaubamaja (+5,92%).

 

Lühiajaliste investeerimismõtete portfell

13. juulil kukkus minu sätestatud reeglite kohaselt tähtaeg Nordecon‘i aktsiate müümiseks ja peab ütlema, et sellega sain taaskord väärtusliku õppetunni. Nimelt üritasin oma 252 aktsiat müüa mõistliku limiithinnaga. Paraku juhtus nii, et päeva jooksul müüdi maha 247 aktsiat minu 252 aktsia suurusest positsioonist ja seega olin sunnitud ülejäänud 5 aktsiat müüma eraldi portsuna, makstes loomulikult ka eraldi teenustasu. Väikeste summade juures on see päris oluline ja tõenäoliselt oleks mõistlikum olnud müüa kohe kogu pakk turuhinnaga.

Keskmiseks aktsia müügihinnaks kujunes nende kahe müügitehinguga 1,349405 eurot. Arvestades kasumist maha 3x teenustasu (1x ostul ja 2x müügil), jäi antud kahekuulise investeeringu kasumiks 317,52 eurose investeeringu pealt 12,93 eurot ehk pisut üle 4%. Nõustun, et seda on vähe, kuid vähe on parem kui üldse mitte midagi ja seetõttu kärssa vingu tõmbama ei hakka.

Samas portfellis on tänaseks umbes pool kuud rahulikult istunud Tallinna Kaubamaja aktsia, mis on selle aja jooksul kallinenud 4,47%. Eks näis, kuidas antud investeerimismõttega läheb, kuid loodan, et väga palju kooliraha maksta ei tule.

 

Olukord maailmas minu pilgu läbi

Börside mure on peamiselt keskendunud USA laenulimiidile ja väidetavalt saab 2. augustil USA-l raha otsa. Pole küll teab mis poliitikaekspert, aga ma ei usu, et USA võlalimiidi suurendamine lõppkokkuvõttes läbi ei lähe ja näemegi mõistuse hääle revolutsioonilist võitu.

See kõik meenutab pisut teatrit, kus igaühel täita oma roll ja austatud poliitikud peavad enda maine huvides tegema kõik, et märgataks nende muret ja asjade korrektset mõistmist. Päeva lõpuks aga tuleb ikkagi teha nii nagu on populaarne. Kulutusi tuleb edasi teha ja trükipressid peavad tösse jääma. Vahet sisuliselt pole, kas lepitakse kokku ajutise limiidi tõstmise või limiidi kaotamise osas – limiit ei saa USA kulutamist kindlasti piirama ja seetõttu ma jätkuvalt lähema kuue kuu osas liiga murelikuks muutuda ei oska. Nii kaua kui USA oma kunstsüdamel juhtme seinas hoiab ja keegi teine seda läbi lõigata ei julge, kestab mäng minu hinnangul vahvalt edasi.

Pikaajaline portfell

Nädalatel 24-26 kaotas mu portfell taas väärtust ja mitte vähe – tervelt 7,34%. Eriti karm oli nädal 26, kui tänu Baltika läbikukkunud emissioonile portfell koguni 5,5% odavamaks muutus.

Baltikaga on muidugi “otsad vees”, nagu moodsas keeles öeldakse. Antud perioodil vähenes aktsia väärtus 19,71% ja pole näha, et kõik kuidagi paremaks minema hakkaks. Põhimõtteliselt olen antud aktsiapaki juba korstnasse kirjutanud, kuid rumal optimismisäde minu sees ikka lubab veel loota, et “keegi kuskil” teeb midagi, mille tagajärjel ettevõte kuidagi püsima jääb.

Nädalatel 24-26 oli vaatamata langustrendile siiski minu portfellis ka üks tõusja, Tallinna Vesi (+4,36%). Samuti tasuks positiivse poole pealt välja tuua, et tegelikult on mai- ja juunikuus laekunud ka mõningal määral dividende nii Tallinna Veelt kui Tallinna Kaubamajalt ja kokku andsid need reinvesteerimiseks jälle teatava lisasumma (53,4 eurot). Ka minu poja Premia Foods’i aktsiatelt saime dividende. Väga vähe küll (0,33 eurot), kuid seegi on parem kui mitte midagi.

Seega vaatamata negatiivsele aktsiahinnatrendile on rahavood olnud positiivsed ja tegelikult hakkan juba üldiselt ka natuke optimistlikumaks muutuma lähiperspektiivi osas, sest hinnad on päris kõvasti pihta saanud. Mis toob meid jällegi minu lühiajalisemate investeerimismõtete portfelli juurde.

Lühiajaliste investeerimismõtete portfell

Ei saa eitada, et Nordecon‘i aktsia on üldise trendi taustal hästi vastu pidanud, sest alates ostuhetkest oli selle hind eelmisel reedel 2,38% kõrgemal ja seega ei ole mäng veel täielikult kaotatud. Müügini on täna jäänud sisuliselt 10 päeva ja paistab, et alates eelmise nädala reedest on Tallinna börsil vähemalt kerge põrge toimumas, seega jälgin huviga, kuidas asi edasi areneb.

Ma ei ole kindel, aga vähemalt julgen loota, et põrgetest saavad mõnikord pöörded ja uued tõusud ning tegelikult võtsin sellise oletuse pealt julguse kokku ja ostsin sellesse portfelli juurde 56 Tallinna Kaubamaja aktsiat keskmise hinnaga 5,551 eurot aktsia kohta. Mõnikord on julge hundi rind rasvane, teinekord haavleid täis. Kuna summad, millega mängin, ei ole suured, siis loodan ise näha järgneva kahe kuu jooksul positiivset arengut ja samas jätkuvalt väga ei nuta, kui realiseerub negatiivsem stsenaarium ja mõne euro kaotan. Reeglid on portfellil jätkuvalt samad ja seega üle 10% hävingut tulla ei tohiks. Kõik vastupidine on ju ainult meeldiv.

Olukord maailmas minu pilgu läbi

Ma ei ole pessimist, aga praegusel ajal pole optimismiks ka väga põhjust. Pikaajaline vaade on jätkuvalt tume ja udune, sest pole teada, millal otsustab turg, et nüüd aitab ja investorid massiliselt USA võlakrahhi hirmus põgenema hakkavad. Siiski mulle näib, et lähema poole aasta perspektiivis seda vist ei pruugi juhtuda, sest nii negatiivset uudisvoogu kuskilt nagu ei tule. Lisaks parandab lähema paari kuu olukorda vähemalt lühiajaliselt “äralahenenud” Kreeka kärbete temaatika ja sellest tulenevalt leevendust saanud võlakriis.

Ka reaalmajandus Eestis ei näita olulist stagnatsiooni ja tõenäoliselt saab mõnevõrra stabiliseeruvat eksporti toetama tänu juba tekkinud ekspordikasvule meie sisetarbimine. Paistab, et lisaks ettevõtetele on ka eraisikud kriisist väljunud tugevamalt kui kunagi varem, sest märgata on tendentsi, et kui enne 2008. aastal alanud majanduskriisi osteti palju kasutatud mootorrattaid ja ATV-sid, siis täna selgub “tavaliste inimestega” suhtlemisel, et paljud enam ei hakka kasutatud jamaga pead vaevama ja pigem liisitakse või ostetakse uued mänguasjad. Olles ümbritsetud säärase optimismiga on lähema 6 kuu lõikes keeruline otsest krahhi ette näha ning kindlasti kajastub rahva kulutamissoov kaubandusettevõtete käivetes.

Ja puhtalt sellise kõhutunde pealt arvan ma, et selle aasta teine pool saab vähemalt Tallinna börsil kulgema pigem positiivses joones.

Pikaajaline portfell

Nende nelja nädala jooksul on minu portfell kaotanud veelgi 3,15% oma väärtusest.

Suurima languse on läbi teinud Tallinna Vee aktsia (-15,35%). Languse ulatuse poolest teisel kohal platseerus Baltika (-9,02%).

Baltika puhul väärib ehk mainimist, et kuigi on alanud uute aktsiate märkimisõigustega kauplemine, ei ole mul mõtet neid müüa, kuna müügilt saadav tulu oleks väiksem kui tehingu teenustasu. See on ka arusaadav, sest kes niiväga ikka ostaks märkimisõigust, mille alusel saab soetada aktsiaid hinnaga 1 euro, kui samal ajal kaubeldakse aktsiatega hinnaga umbes 0,83 eurot tükist. Jabur olukord.

Positiivse poole pealt saan öelda, et vahepeal laekusid Tallinna Kaubamaja dividendid. Summa on küll väike, aga abiks ikka.

Kuidagi hämmastavalt suur hüpe ülespoole toimus nädala 23 ehk eelmise nädala reedel, mil portfell ainult ühe päevaga 3% üles liikus. Täna siiski paistab, et tegu oli millegi erakorralisega, millest ei saanud mingit positiivset trendi.

Lühiajaliste investeerimismõtete portfell

Lühiajaliste investeeringute portfellis konutab täna juba täpselt kuu aega jätkuvalt üksi Nordecon‘i positsioon, mis kuu ajaga on kasvanud 1,14%, kui 2x teenustasu (ost ja tulevane müük) ostuhinnale otsa liita. Eks alanud teine kuu näitab, mis saab ja kui olulisi liikumisi ei tule, olen sunnitud leppima, et loodetud kasumit teenida ei õnnestunud. Kuid vastavalt enese poolt kehtestatud reeglitele on mul veel müügini aega.

Olukord maailmas minu pilgu läbi

Olukord maailmas üldisemalt ei sisenda erilist optimismi. USA on languses, Hiina jahtub, Euroopa muretseb Kreeka ja teistegi pärast. Raske on näha, mis võiks olukorda lähiajal positiivseks keerama hakata. Ka tööstuse ja ekspordi osas näen enda tööandja müügi pealt, et autotootjad on oma aasta alguse prognoose korrigeerinud ja mahud ei ole nii suured nagu algselt loodeti. Eks see kõik hakkab kaudselt mõjutama eksporti ja ma ei imestaks, kui Eesti majanduskasvu prognoose järgmisel korral väiksemaks korrigeeritakse.

Ajan siin juba sellist karujuttu, et hakkan vist varsti üleeile vurritatud värsket mett sööma ja mõmisema ning seega on targem lõpetada. Esialgu kavatsen suve lõpuni siiski aktsiaid veel käes hoida ja vaadata, mis suunas liigutakse.

Päris lõpetuseks jäägu parem üks meeleolukas foto. Mu kallis kaasa leidis kodust väga laheda tikutooside karbi, mis pärit Õmblustootmiskoondis Baltika kuulsusrikkast minevikust. Igati ajalooline värk ja moodsad mehed peal. Ehk peaks Baltika jällegi turunduse poole vaatama?

 

Pikaajaline portfell

Nädalate 17 kuni 19 jooksul on minu aktsiaportfell kahanenud täiendavad 4,88%.

Taaskord võib julgelt näpuga Baltika suunas näidata, sest sel perioodil avalikustati Baltika esimese kvartali tulemused, mis osutusid investorite jaoks jälle kord pettumuseks. Kuna ettevõte oli välja kuulutanud täiendava aktsiaemissiooni ja on sisuliselt rahast lage, siis kvartali tulemuste peale tekkis päris korralik paanika. Aktsiahind vajus allapoole väljakuulutatud täiendava emissiooni märkimishinda (1 eur) ning see tähendaks sisuliselt, et kui emissioon ei õnnestu, ei ole Baltikal jätkamiseks kuigi palju ressursse alles.

Meeleolu pöördus mõnevõrra alles eelmisel reedel, kui avalikustati Baltika aktsionäride üldkoosoleku otsused, mis lubasid oletada, et juhtkond saab siiski olukorra tõsisusest aru ja aktsiahind keeras 8,24% võrra nina taas ülespoole.

Perioodi nädalatel 17 kuni 19 lõpetas Baltika minu portfellis siiski 17,78% odavnenud aktsiahinnaga.

Nädalal 19 toetas portfelli miinuspoolele liikumist ka Tallinna Kaubamaja aktsiahind. Nimelt kinnitati dividendisaajate nimekiri ja see tähendas, et pärast antud tärminit polnud mõtet aktsiat paljude nägemuses edasi hoida. Nädalaga odavnes Tallinna Kaubamaja aktsia 7,17%, mis oli ühe nädala kohta isegi suurem langus kui Baltika puhul (-7,07%). Nädala 19 ainukeseks tõusjaks osutus Tallinna Vesi (+2,36%).

Lühiajaliste investeerimismõtete portfell

Nagu eelmises postituses mainisin, hakkan ajaviiteks lisaks soetatud pikaajalistele investeeringutele kajastama ka lühiajaliste ideede portfelli käekäiku. Lisaks tahaksin öelda, et minu poolt kasutatavad summad on nii väikesed, et teenustasud ostu- ja müügitehingutelt nõuavad päris korraliku osa võimalikust kasumist. Siiski on selline väike portfell õppimiseks ja harjutamiseks väga hea, sest ei hakka loodetavasti mõjutama minu elukvaliteeti ja ei muuda mind antud tegevuse juures liigselt emotsionaalseks.

Ots sai lahti tehtud reedel, 13.05.2001, kui hinnaga 1,26 eurot aktsia kohta ostsin 252 Nordecon‘i ehk endise Eesti Ehituse aktsiat. Põhjuseid selleks võib vaadata eelnevast postitusest, kuid mul on tunne, et aktsia võiks siit pigem positiivses suunas areneda. Mõistagi võib turg arvata teisiti, kuid sellel puhul peaksid samuti eelmises postituses toodud reeglid aitama mul õigel ajal ree pealt maha hüpata. Ise loodan parimat.

Võtsin täna vastu otsuse, et kuna aegajalt nagunii tekib mingi seisev raha, siis paigutan seda edaspidi oma äranägemise järgi samuti OMX Tallinn aktsiatesse, aga seda lühiajalise perspektiiviga. See pakub vaheldust, sest pikaajaliste investeeringute jälgimine on ka ühest küljest huvitav, aga teatud perioodidel võib see kujuneda üsna üksluiseks ja ei paku soovitavat mängulisust.

Ma ei tahaks enda uut portfelli nimetada kauplemisportfelliks, sest kindlasti ei ole ma mingi aktsiatega kaupleja ning summadki on selleks kaugelt liiga väikesed. Pigem oleks see portfell selline umbes kuuajase perspektiiviga investeerimismõtete realiseerimise koht.

Osta on muidugi lihtne, aga selleks, et endal oleks selge, mis väljumisreeglitega mäng käib, panen need ka siia kirja:

1. Langus 10% tähendab müüki. Parem võtta väike kahjum kiiresti kui suur mõne aja pärast või veel hullem – muuta ostetud aktsiad pikaajaliseks investeeringuks.

2. Eeldan aktsiale 20% kasvu ja kui pole selgelt näha, et kasv peaks jätkuma, tuleb positsioon likvideerida. See peaks tagama objektiivse kriteeriumi oodatava tulukuse kohta ja ei võimalda suvaliselt kummi venitada kuni õige hetk müügiks on maha magatud.

3. Kui aktsia ei teeni kahe kuuga loodetud tulu ja pole mingit selget ja ümberlükkamatut põhjust, miks see peaks muutuma, tuleb positsioon likvideerida. Raha võib sama hästi seista ka pangakontol. Kui idee ei toiminud, pole mõtet loota ja uskuda, et kõik kohe-kohe muutub. Samal ajal peaks leiduma ka paremaid ideid.

Tõenäoliselt jõuan neid reegleid veel korduvalt muuta ja modifitseerida, vastu näppe saada ja uuesti alustada, aga täieliku algajana on mingisugusedki reeglid parem kui lihtsalt niisama emotsioonidele tuginedes tegutsemine.

Minu põhieesmärk uue portfelli loomisel on näha, kui palju ma aastas selliselt toimetades raha kaotan, sest oma praeguste teadmiste juures pole mul mingit usku selle afääri edukusse. Vigadest õpitakse ja minu enese jaoks huvitav saab see olema kindlasti. Seega püüan selle portfelli toimetamist operatiivselt ka siin blogis kajastada.

Kuid millest alustada?

Tuntud soovitus on, et “Leave in May and Stay Away” ehk “Lahku mais ja hoia eemale”, sest suvisel ajal midagi turult head oodata ei ole. Siiski kavatsen hetkel käituda risti vastupidiselt sellele soovitusele, sest Eesti aktsiahinnad on pikemat aega päris korralikult allapoole liikunud. Ühtlasi olen seni hoidnud eemale ehitussektorist, sest kriisi mõjud on seal tänu siduvatele lepingutele mõnevõrra pikemaajalised. Praegu paistab mulle, et kuna Soome ja Rootsi ehitusturud on päris heaks läinud (Soome ehitajaid käib jälle palju autosid ostmas ja järekat tahtmas) ning ehitusettevõtete kriisiaegsed lepingud koduturulgi hakkavad ammenduma, võiks ehitusettevõtetel kuidagi paremini minema hakata.

Eks vaatame, aga mulle näib, et midagi annab siit ehk algatuseks ligi võtta. Sellest siis ehk juba järgmistes postitustes.

Antud perioodil on minu portfelli väärtus kokku vähenenud 6,75 protsenti ja üldse mitte üllatuslikult on selles negatiivsuses suurima “teene” osutanud Baltika (-18,97%) aktsia, mille suhtes olen ka varasemalt väga pessimistlikult meelestatud olnud.

Nüüd siis teatas ettevõte järjekordsest aktsiaemissioonist egiidi all “brändide uuendamine”. Uuendamine või mitte, aga pole näha, et ettevõtte tulemused kuskilt otsast oluliselt paranema hakkaks ja antud tingimustel kasvu rahastamisse täiendavalt raha panna tundub lihtsalt haua laiemaks kaevamisena, et oleks mõnusam minna.

Sel perioodil on ainsana plussi jäänud Olympic Entertainment’i aktsiahind (+2,0%) ja tegelikult on indeksilangus täiesti selge ning ei sõltu ainult Baltikasugustest üksiknäidetest.

Kui ma olen seni alati väga optimistlik olnud pikema vaate osas, siis sel nädalal välja tulnud uudis, et S&P on USA võlakirjade reitingut alandanud sellele negatiivse väljavaate andmisega, on minu jaoks selge märk väga murettekitavatest arengutest, mis on osutunud kardetust kiiremaks. Juba pikemat aega on USA suhtes tulnud kasutada eriti roosasid prille, et vaadata mööda nendest näitajatest, mis on viidanud riigi rahanduse suhteliselt upakilolemisele.

Samal ajal tegi kulla hind uue rekordi ja tõenäoliselt suunda allapoole ei võta. Täiendavalt lisab õli tulle pidev mure Euroopa PIIGS riikidega ning endiselt oodatakse ka Hispaania “kukkumist”.

Kuid Euroopa pärast ma niiväga ei põe ja peamiseks mureallikaks on minu jaoks jätkuvalt siiski nn uuel mandril toimuv. Fakt on see, et kui USA ei kavatse väga drastilisi samme astuda, tuleb lõpuks midagi palju suuremat kui tänaseks juba mööda saama hakanud majanduskriis.

Mulle näib, et investorid teavad, et praegune tõus on lihtsalt järjekordselt edasilükatud krahhi najal kasumi teenimine. Ise olen uut tõusu täielikult selliselt käsitlenud ja lootnud, et pidu kestab veel vähemalt mõne aasta. Kuid võisime ju kõik eksida. See on jälle nagu toolide mäng, kus pianist võib iga hetk mängimise lõpetada, aga ette teab seda ikkagi ainult maestro ise.

Seega olen hakanud viimasel ajal üha karusemaks muutuma ja tuleb tunnistada, et isegi kaalunud positsioonide likvideerimist. Vaatame veel siiski nädala või paar, mis saama hakkab. Võibolla lollitab turg meid järjekordselt ja praegu on soodne hetk osta? Võibolla lõpetab USA senise arutu rahatrüki ja keskendub edaspidi eelarve tasakaalu viimisele? Oleks kristallkuul, siis teaks.

Lõpetuseks lisan ka tõe huvides graafiku oma portfellist selle aasta algusest ja nagu näha, on aasta esimestel kuudel saavutatud kasv edukalt maha mängitud ja kuigi tahaks loota, et uus põhi on saabunud, ei saa selles kaugeltki kindel olla.

Pärast poole kuu eest toimunud ägedaid liikumisi on viimased kaks nädalat väga ebahuvitaks ja graafikute osas igavapoolseks osutunud. Jaapan on vaibunud, Liibüa president püüab maailmale reforme serveerida. Ei midagi väga äkilist.

Nädalal 12 seisis mu portfell peaaegu paigal, langedes 0,03% ja sellele aitas enim kaasa Tallinna Kaubamaja aktsiahind, mis kukkus nädalaga 5,78%. Enim tõusis sel perioodil Arco Vara aktsia (+2,5%) ja Olympic Entertainment’i aktsia (+2,42%).

Kuid juba nädalal 13 muutus kõik vastupidiseks, sest enim langesid Arco Vara (-7,61%) ja Olympic (-4,08%) ning enim kosus Tallinna Kaubamaja (+1,23%). Möödunud nädal lõppes minu portfelli jaoks seega mõõdukas 1,2% miinuses.

Hakkan seoses saabunud suladega arvama, et kui lähiajal mingit positiivsemat nooti turule ei ilmu, võime samas rütmis loksuda kogu suve. Sisimas loodan siiski, et ehk jõuab mu portfell veel enne rannahooaega pisut rasva koguda, et enne sügisesse jõudmist vaeseke päris kokku ei kuivaks.