Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: aktsiahinnad

Selleks, et puhkuselaiskusest välja tulla ja taas blogimisega algust teha, on hea tegelda millegi lihtsa ja harjumuspärasega. Seega vaatasin, mis on möödunud kahe nädala jooksul saanud minu aktsiainvesteeringutest, sest teadaolevalt võib raha töötada ka siis, kui ise puhkad.

Selgub, et nädalal 29 kasvas portfell 1,53% ning nädalal 30 oli kasvuks 0,24%. Üldjoontes võib seega rahule jääda.

Eelmise nädala suurimaks plussi panustajaks oli Ekspress Grupp, mille aktsiahind tänu ettevõtte poolt avaldatud üllatavalt headele tulemustele koheselt korralikku rallit tegema hakkas ning kokkuvõttes 16,67% eelmise reedega võrreldes kõrgemal tasemel nädala lõpetas. Tänu sellele on mul lõpuks meeldiv võimalus raporteerida, et Ekspress Grupi aktsia on jõudnud umbes 2,5% soetushinnast kõrgemale, kuid asi seegi.

Nädala 30 suurimaks langejaks minu aktsiaportfellis oli Olympic’i aktsia, mis tervelt 4,96% oma väärtusest kaotas. Õnneks kompenseeris seda Ekspressi ja paljuski ka Tallinna Kaubamaja (+6,67%) korralik tõus. Vastasel juhul oleks nädal ilmselt selges miinuses lõppenud.

Kuna puhkused laias maailmas veel kestavad, siis ma esialgu ülearu optimistlikuks ei muutu. Augusti algus võiks olla pigem rahulik ja seega eeldan, et mu portfell on ka alanud nädalal kerges plussis.

Selliselt oleks võinud kokku võtta minu aktsiaportfelli käekäigu Tallinna börsil kahe nädala eest ja seis oli väga ärev. Õnneks on tänaseks olukord stabiliseerunud ja eelmine nädal lõppes tänu mitmele positiivsele mõjurile korralikult plussis. Portfell kallines koguni 6,46%.

Kõige rohkem, lausa viiendiku võrra ehk 20,48% kallines Ekspress Grupi aktsia, mida nädala jooksul LHV foorumist stefan’i nime all kirjutav kodanik, kes on üldiselt Eesti arengu suhtes väga optimistlikult meelestatud, kokku ostma hakkas. Mingit uudist selle taga ma esialgu näha ei oska, kuid minu jaoks on see igati positiivne, sest aitas vahepeal peaaegu minu portfelli “halvima investeeringu” maigu külge saanud aktsiahinda päris oluliselt ülespoole ja praeguse seisuga pole olukorral vigagi.

Hämmastava tõusu tegi ka Baltika aktsia (+17,46%). Minu jaoks on see jätkuvalt müstika. Võimalik, et ettevõttel on palju paremini minema hakanud ja mina vana skeptik ei oska seda lihtsalt näha. Kui nii, siis tervitan seda igal juhul.

Paistab olevat üsna kindel, et eelmisel nädalal andis positiivset tooni börsil ka uudis Eesti krooni kursi fikseerimisest Eurole üleminekul. Sellele vaatamata suutis üsna tublide tulemustega lagedale tulnud Tallink‘i aktsia lõpetada nädala 1,67% miinuspoolel.

Üldiselt oli aga ilus nädal nii börsil kui ilma mõttes. Saame näha, kas käesolevalgi nädalal börsi tugevus jätkub, või tuleb korrektsioon taas allapoole, mida võiks tänase päeva põhjal oletada. Ise usun, et minu portfell võib sel nädalal kergelt miinusesse jääda, kui Tallink mingit imet tegema ei hakka, sest vahepeal kõvasti pihta saanud Olympic juba liikus eelmise nädala jooksul kenasti üles (+9,71%) ning mul on raske uskuda, et sealt sirgjoonelist kasvu tuleb.

Üldiselt on mul isiklikus plaanis nüüd puhkus, seega eriti ei muretse ja börsi ei jälgi, kuid arvuti taha sattudes on tore ikka vaadata, mida investeeringud teevad. Pigem võiks aga paari lähinädala jooksul ilusat ilma tulla, mis tähendaks, et arvuti taha polegi põhjust sattuda.

Seda vaid põhjusel, et nad ei tee kukkudes üldse mingit häält. Vastasel juhul oleks Tallinna börsilt kostuvat kõva kolinat kuulda olnud peaaegu terve eelmise nädala kestel. Nii suurt langust ühel nädalal pole minu aktsiaportfell seni näinud. Nädal lõppes tervelt 9,08% miinuses ning portfell on oma väärtuselt tagasi jaanuaris.

Suurimad langejad kuulusid ka kõik minu eelistatud aktsiate hulka. Enim langes portfellis Tallinna Kaubamaja (-11,55%), talle järgnesid Olympic (-11,3%) ja Tallink (-11,11%). Kõige paremini pidas vastu Tallinna Vee aktsiahind, mis odavnes vaid 0,12%.

Tekib küsimus, millest selline langus on tingitud? Vastuseid ei ole lihtne leida ja need ei kipu olema konkreetsed. Ilmselt on suures osas süüdi turge haaranud pessimism tänu riikide eelarvekärbetele, milles nähakse ohtu majanduse taastumisele. Ühest küljest on säärane kasinus ja kaine mõistus ju tervitatav, sest välisvõlad on keskmiselt tõepoolest tohutud. Teisest küljest pärsib säärane kokkuhoidlikkus majanduse taastumist ning austet analüütikud on juba ääriveeri depressioonist rääkima hakanud.

Kahtlemata on huvitavad ajad ja kahtlemata on praegu aktsiahinnad juba nii madalale tambitud, et olen viimastel päevadel kõvasti käte peal istuma pidanud, et mitte emotsioonide tõttu juurde ostma kukkuda. Me ju ei tea, kuhu suund edasi võetakse ja ka kodumaised targad investorid ütlevad, et kuigi sirgjoones kulgev langus ei peaks edasi kestma, ei ole midagi roosat ja rõõmsat lähiajal paistmas. Seega oleks praegu “olukorra selginemiseni” mõistlik vist omada pigem raha, kui loota, et äkitselt trend pöördub ja tohutu ralli lahti läheb. Aga seda ei tea kunagi, sest turg on alati targem.

Nagu ka varasemalt, ei ole võimalik minu optimistlikku meelt murda. Eks mu isiklik pilt võib olla ka mõneti moonutatud tänu sellele, et tööstusettevõtte, kus töötan, näeb hetkel endiselt veokitootmise segmendis OEM-idelt (autotootjatelt) jätkuvalt olulisi kasvuprognoose ning vahetult enne pühi saadeti koguni laiali tegevuskava selleks, kuidas kiire kasvuga valutumalt toime tulla. Võimalik, et see kõik on petlik ja maailmamajandus vajubki depressiooni, kuid mul on seda puhtalt tööstustootmise prognoose vaadates väga raske uskuda. Pigem üritatakse uus suurem kriis valitsuste poolt jätkuvalt edasi lükata.

Ühtlasi toetab algavat nädalat asjaolu, et eelmine nädal oli tõepoolest veripunane. Seega ei oleks vast palju loodetud, et mu aktsiaportfell taas kasvõi korraks suuna ülespoole võtab.

Viimaste aegade võimas Olympic Entertainment Group‘i aktsiahinnalangus on minu portfelli jõudsalt negatiivses suunas vedanud. Tänase päeva lõpuks, pärast lühikest aga väsitavat nädalat, oli mu aktsiaportfell taas 0,53% madalamal kui eelmisel reedel. Peamiselt võibki selle eest tänada Olympic’i aktsiat, mis suutis nädalaga kaotada 5,74% oma väärtusest ja müügifrondi lõppu jätkuvalt ei paista.

Enim tõusis selle nädala jooksul taas Tallinna Kaubamaja aktsia (+5,21%). Tänase päeva lõpus aga kosus ka Tallink’i aktsiahind päris hästi ja lõpetas nädala 3,28% plussis.

Nädala naljaks võib lugeda Baltika avaldust, et viimastel kuudel on ettevõte kasumis (kuigi maksude- ja amortisatsioonieelselt). Kui kevadkuude müüki vaadelda ja selle baasilt aasta kohta järeldusi teha, siis võiks paljud kaubandusettevõtted (sh kasutatud autode müüjad) püsti rikkaks saada. Paraku kestabki selline müük tavaliselt kaks-kolm kuud ja seetõttu ei ole eelmainitud kasumiargument jätkusuutlikkuse osas kuigi veenev. Ometi lõpetas Baltika aktsia samuti 3,13% eelmisest nädalast kõrgemal.

Viimase aja Olympic’i languse taustal on väga hea vaadata, kuidas ühe aktsia osakaalu ebaproportsionaalne suurus portfellis riskidele ebasoodsalt mõjub ja portfelli kokkuvõttes allapoole tirib. Kui 9. aprillil joonistasin siia blogisse diagrammi aktsiate jagunemisest minu portfellis ja Olympic moodustas tol hetkel 37% kogu portfellist, siis tänaseks on tema osa kahanenud 33%-ni. Oluliselt on kasvanud Tallinki osakaal olles nüüd aprilli 25% asemel 29% minu portfellist.

Mida väiksem on ühe kindla aktsia osakaal, seda väiksemat mõju ta portfellile tervikuna ka avaldab. Headel aegadel on seda raske vaadata, sest aktsia võib paari nädalaga kümneid protsente tõusta ilma portfelli sama kiiresti üles vedamata. Halbadel aegadel on aga selgelt vastupidi ja portfell võib tänu üheainsa aktsia suurele osakaalule oluliselt langeda vaatamata üldisele aktsiahindade tõusule börsil. Selline ühe aktsia risk ei ole seega kuigi tervislik ja seetõttu eelistan oma portfellis ühtlasemat jaotust.

Järgmisel nädalal ei alga veel paljudel puhkused, mistõttu loodan, et asi paraneb ja lõpuks ka Olympic’i müügisurve väheneb. Ausalt öeldes olen täna juba ise peaaegu seda juurde ostmas, kuid esialgu siiski vaid mõtetes. Seega ma arvan, et hinnad on head, ruumi ning põhjuseid tõusuks jätkuvalt leidub ja portfell võiks järgmisel nädalal siiski langustrendi murda ning juuli alguses positiivse tulemusega nädala lõpetada.

Paar viimast nädalat on minu aktsiaportfellis olnud rahulikud ja seetõttu pole viitsinud kogu aeg olukorda isegi jälgida. Teen seda tagant järele siiski. Nädalal 23 langus 1,8%, suurimaks kukkujaks 3,1%-ga Olympic ja ainsaks tõusjaks Arco (+1,53%).

Nädal 24 algas ilusti ja esmaspäeval kosus portfell eelmise reedega võrreldes 2,3%. Paraku järgnes sellele terve nädal vaikset langust ja nädala lõpuks olin ikkagi 0,23%-ga miinuses.

Eelmise nädala kõige kõvemaks tegijaks loeksin mina Tallinna Kaubamaja, kelle aktsia vaatamata üldisele mõõnale tervelt 7,46% tõusta suutis. Nädala luuseriks osutus -3,03% langusega Baltika. Kui Baltika sellest kõigest eluga välja peaks tulema, olen küll siiralt üllatunud, sest üldine meelestatus investeerimisfoorumites näib olevat selline, et tegu on juba sisuliselt maha kantud aktsiaga.

Tuleb tunnistada, et ma ei tea, kuhu majandus tüürib, sest eelmisest nädalast jäi silma 2 artiklit Äripäevas, milles räägiti, et W-kujuline majanduslangus on tõeks saanud ja praegu põrutame selle W teises langusfaasis maa poole. Võimalik, et üldkokkuvõttes on see positiivne, sest eelmise kriisi järel polnud märgata ühiskonna selget kainenemist. Pigem jätkus võla abil liu laskmine, mis ei saa kahtlemata lõputult kesta.

Kui analüütikud on pessimistlikud, siis ma ei tohi sellest ennast mõjutada lasta. Seega loodan endiselt paremale tulevikule ja paariprotsendisele jätkusuutlikule tõusule. Ilmselt seda ei tule ja nädal saab olema pigem negatiivse suunaga, kuid vaikne, sest tegemist on ikkagi jaaninädalaga ja seega tahavad kõik oma raha turvaliselt õlle jaoks hoida, mitte kahtlase väärtusega aktsiatesse paigutada. Aga mine tea.

Juhhei selles mõttes, et vahepeal oli mu portfelli väärtus tänu tagasilöökidele isegi korraks tagasi jaanuaris. Viimasel kahel nädalal on toimunud sellist lammutamist Tallinna börsil, mida ma ka oma hullemates ootustes ette näha ei osanud.

Üleelmisel nädalal langes mu portfell 8,35%, mis teeb ikka täitsa mitu tuhat krooni. Eelmise nädala teisipäeval läks veel hullemaks ja päevaga kukkus portfelli väärtus 4,6%. Edasi suund pisut paranes ja nädala 22 lõpuks olin eelmise reedega võrreldes miinuses “ainult” 1,6%.

See kõik ei ole üldse lahe ja pean tänama õnne, et mul raha otseselt tarvis ei ole, sest kui praegu oma aktsiad müüa, oleksin pisut üle kuu ajaga hävinud portfelli tipust peaaegu 15 000 krooniga. Kuid ma ei heidaks meelt, sest pikaajaliselt ei paista ettevõtted veel siiski pille kokku pakkivat ning ma arvan, et mingi taastumine peaks taaskord tulema. Ükskõik, mida teeb euro või eurotsoon tervikuna – kuni säilib Euroopa Liit ja piirkonnas rahu, on majanduskasv pikas perspektiivis vältimatu.

Lihtsalt vahekokkuvõtteks tahaks ära mainida, et seni kõige mõttetum investeering on olnud Ekspress Grupi aktsiate soetamine, sest selle ettevõtte aktsiahind on täna ligi 18% madalamal kui soetamise hetkel. Samuti ootaks põnevusega, et kas Baltika siis ikkagi läheb pankrotti ära või mis saab, sest niisugune vindumine on väga igav – sama hästi oleks võinud raha taskus kaasas kanda. Kõigi teiste investeeringutega võin seni vaatamata viimase aja probleemidele päris rahul olla.

Aga ei maailma negatiivsus minu optimismi murra. Panustan endiselt tõusule. Ma ei julge ennustada, aga loota võib ikka ning loodan, et sel nädalal olen paari protsendiga jälle plussis. Elame näeme.

Imeline 19. nädal on mööda saanud ja aeg kokkuvõteteks. Võib arvata, et esmaspäeval said kohalikud teada, mida kolmapäeval Euroopa Komisjoni raportis öeldakse. Aga võibolla läks sel päeval ralliks lihtsalt selle pärast, et oli vaja viimase hetke positsioonid sisse võtta. Igatahes kasvas päevaga minu aktsiaportfell 4,7% ja kõik edasised päevad kulges rahulikult langevas joones. Nädal õnnestus siiski esmaspäevast saadud tõuke pealt 1,38% plussis lõpetada, mis on kaugelt vähem kui prognoositud.

Ülehindasin ilmselt seda, kui palju meie eurolootusest on juba tänastesse aktsiahindadesse kirjutatud. Siiski ei saa möödunud nädal mind kuidagi pessimistiks muuta ja ma arvan, et raha hakkab Tallinna börsile ka edaspidi tilkuma. Loodame, et ka institutsionaalne raha, sest see on teatavasti Tallinna jaoks tohutu enamasti ka siis, kui vastavate institutsioonide jaoks investeeringud väga suured ei ole.

Nädalaga kasvas enim minu portfellis Tallinna Kaubamaja aktsia (+4,27%). Ainsaks paigalseisjaks legendaarne tammuja, Baltika (+0,00%). Langejaid ei leidunud.

Möödunud nädal oli paljude arenenud riikide jaoks tänu pühadele ebanormaalselt lühike ning loodan, et nad ei jõudnud oma rahamägedega lihtsalt siia kohale, et osta veel seda, mis põhjendamatult odav. Seega peaks sellel nädalal portfelli kasvuks tulema mitte vähem kui 5%. Kuid olen ka ennem eksinud. Peaaegu alati.

Lõkke ümber tantsivad pärismaalased

Küsisin oma pojalt mõned nädalad tagasi siseheitlusi pidades, et mis tema kui 8-aastane investeerimishuviline arvab, et kellele üldse seda eurot vaja on ja miks peaks asjaolu, et Eestis eurod käibele lubatakse, tekitama mingit aktsiahindade tõusu?

Lapse vastus oli üllatav ja minu mõtetega üsna sarnane. Ta arvas, et siis kui Eesti eurokõlbulikuks tunnistatakse, peaks see huvi äratama väga kaugel asuvate investorite seas, kes midagi eriti Eestist ei tea ja ei saa siin väga koha peal käia ning kes seetõttu arvavad, et Eesti on üks mõttetu kolgas.

Üldiselt oli tal ilmselt õigus. Kõige enam tähendab tänane Euroopa Komisjoni raport seda, et Eestit hakatakse ka väga kaugel nägema Euroopa riigina, sest siin on käibel Euroopa raha. Võibolla äratab see lõpuks seni ükskõiksena püsinud gruppides investeerimishuvi ning võibolla just selle tõttu jõuab kübeke selliste investorite rahast tulevikus ka meie maile.

Vaevalt, et täna õhtul, kui eestlased Läänemere ääres oma õndsat, veel sääskedest rikkumata und magavad, tohutud dollarimäed Ameerikamaalt siiapoole voorima hakkavad, kuid mingi positiivse tõuke võiks täna teatavaks tehtud positiivne vahetulemus ikkagi anda.

Elame näeme.

Umbes selline küsimus tekkis mul neljapäeval, kui lugesin Postimeest ja Äripäeva, kus üks artikkel teise järel rääkis Euro kokkuvarisemisest ning sellest, kuidas Kreeka ja veel mõnede riikide probleemid on vaid jäämäe tipp. Selle taustal tundusid minu kui üdini optimisti mõtted Tallinna börsi tõusust juba päris naeruväärsed. Maad on võtnud hirm ja seda ravida on väga keeruline.

Nädal 18 lõppes suure hirmu tulemusel minu portfelli jaoks koguni 5,3% miinuses. Langus, mida ma kindlasti Eesti euro-ootuses oodanud ei oleks, on muljetavaldav. Enim langes Ekspress Grupp (-7,62%), talle järgnesid Tallink (-7,35%) ja Tallinna Kaubamaja (-6,77%). Tõusjaid ei leidunud.

Kas tegemist oli hiilgavate ostukohtade saabumise või huku ja hävingu ettekuulutusega, näitab aeg. Kuid tõele näkku vaadates tekkisid mul küsimused mitte niivõrd poliitikute suutmatuse ja suutlikkuse osas Euroopa ühisraha päästa, vaid pigem hakkasin mõtlema, et kellele on eurot kõige rohkem tarvis ja millist mõju see avaldab. Selge see, et euro vajalikkus füüsilisele isikule on kõige väiksemat kaalu omav ning kõige rohkem võidavad eurost tõeliselt suured rahvusvahelised korporatsioonid. Sama selge on seegi, et tõeliselt suurte rahvusvaheliste korporatsioonide jaoks on mängus miljardid eurod. See omakorda peaks kogu poliitilise mängu taustal aga omama lõppkokkuvõttes otsustavat mõju euro püsimisele või mittepüsimisele. Isiklikult panustan selles valguses eurotsooni edasisse integreerumisse ja ühisraha säilimisele.

Seega ma euro tuleviku pärast hetkel ei muretse, mis mõistagi ei tähenda, et muretsemiseks tegelikult põhjust ei ole. Pigem teeb mind isiklikult murelikuks see, et paari päeva pärast ütleb Euroopa Komisjon sisuliselt oma otsuse Eesti eurotsooniga liitumiseks valmisoleku kohta. Pikas perspektiivis ei muuda see ilmselt kuigi palju, kuid aasta-paari lõikes tähendaks “ei” üsna korralikke tagasilööke ka aktsiaturgudel, rääkimata reaalmajandusest.

Kuid olen jätkuvalt tugevalt pullide poolel ja ma arvan, et selle nädala jooksul teeb börs veel korralikku rallit ning ennustan oma portfellile tõusu suisa 10%.

Eelmisel nädalal langes minu aktsiaportfell 2,37%, mida ei ole palju, aga ärgem unustagem, et samal ajal tegi Tallinna Vesi teatavaks ka aktsionäridele eraldatava dividendi ning seetõttu oli Tallinna Vee aktsia ainus, mille hind nädalal 16 kallines (+0,93%) ning mis omakorda portfelli mõnevõrra ülespoole aitas.

Kõige rohkem kukkus Ekspress Grupi aktsia (-12,7%), mis tegi seda ilmselt mõneti seetõttu, et tänu uute aktsiate emissioonile muutub supp investorite jaoks, kes täiendavate aktsiate märkimisega uut raha panustada ei soovi, mõnevõrra lahjemaks.

Nii hämmastav kui see ka ei ole, Baltika püsis jälle 0,00% peal. Seda juba nüüd kolmandat nädalat järjest. Kas pulss on lõpuks tõesti kadunud?

On mõttetu prognoosida käesolevat nädalat, sest jookseb juba kolmas päev ja seda tuntava miinusega. Oletan, et kui midagi üüratult positiivset ei juhtu, olen nädala lõpuks 5%-ga miinuses. Siiski olen jätkuvalt optimistlik ning eeldan, et tegemist on ajutise tagasilöögiga. Tuleb tunnistada, et ma ei mõista käesoleva languse tagamaid ja pikemas perspektiivis ei ole Tallinna börsiindeksi langus minu hinnangul kuigi tõenäoline.