Seda vaid põhjusel, et nad ei tee kukkudes üldse mingit häält. Vastasel juhul oleks Tallinna börsilt kostuvat kõva kolinat kuulda olnud peaaegu terve eelmise nädala kestel. Nii suurt langust ühel nädalal pole minu aktsiaportfell seni näinud. Nädal lõppes tervelt 9,08% miinuses ning portfell on oma väärtuselt tagasi jaanuaris.

Suurimad langejad kuulusid ka kõik minu eelistatud aktsiate hulka. Enim langes portfellis Tallinna Kaubamaja (-11,55%), talle järgnesid Olympic (-11,3%) ja Tallink (-11,11%). Kõige paremini pidas vastu Tallinna Vee aktsiahind, mis odavnes vaid 0,12%.

Tekib küsimus, millest selline langus on tingitud? Vastuseid ei ole lihtne leida ja need ei kipu olema konkreetsed. Ilmselt on suures osas süüdi turge haaranud pessimism tänu riikide eelarvekärbetele, milles nähakse ohtu majanduse taastumisele. Ühest küljest on säärane kasinus ja kaine mõistus ju tervitatav, sest välisvõlad on keskmiselt tõepoolest tohutud. Teisest küljest pärsib säärane kokkuhoidlikkus majanduse taastumist ning austet analüütikud on juba ääriveeri depressioonist rääkima hakanud.

Kahtlemata on huvitavad ajad ja kahtlemata on praegu aktsiahinnad juba nii madalale tambitud, et olen viimastel päevadel kõvasti käte peal istuma pidanud, et mitte emotsioonide tõttu juurde ostma kukkuda. Me ju ei tea, kuhu suund edasi võetakse ja ka kodumaised targad investorid ütlevad, et kuigi sirgjoones kulgev langus ei peaks edasi kestma, ei ole midagi roosat ja rõõmsat lähiajal paistmas. Seega oleks praegu “olukorra selginemiseni” mõistlik vist omada pigem raha, kui loota, et äkitselt trend pöördub ja tohutu ralli lahti läheb. Aga seda ei tea kunagi, sest turg on alati targem.

Nagu ka varasemalt, ei ole võimalik minu optimistlikku meelt murda. Eks mu isiklik pilt võib olla ka mõneti moonutatud tänu sellele, et tööstusettevõtte, kus töötan, näeb hetkel endiselt veokitootmise segmendis OEM-idelt (autotootjatelt) jätkuvalt olulisi kasvuprognoose ning vahetult enne pühi saadeti koguni laiali tegevuskava selleks, kuidas kiire kasvuga valutumalt toime tulla. Võimalik, et see kõik on petlik ja maailmamajandus vajubki depressiooni, kuid mul on seda puhtalt tööstustootmise prognoose vaadates väga raske uskuda. Pigem üritatakse uus suurem kriis valitsuste poolt jätkuvalt edasi lükata.

Ühtlasi toetab algavat nädalat asjaolu, et eelmine nädal oli tõepoolest veripunane. Seega ei oleks vast palju loodetud, et mu aktsiaportfell taas kasvõi korraks suuna ülespoole võtab.