Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: diisel

Kuna bensiini peale oli meie pere raha maikuus ja juunis juba niigi mõttetult palju ära kulunud (vt eelmist postitust) ja uus auto oli küll silmapiiril, kuid mitte veel käes, veetsime oma puhkuse suhteliselt koduselt, viibides paaril korral mererannas ja logeledes niisama. Puhkuse esimese nädala pühendasin perele ökonoomse auto hankimisele, et siis teisel ehk viimasel nädalal kuhugi kodust ära sõita. Minu jaoks oli see mõistagi kvaliteetaeg, kuid pere kippus nurisema.

Et aeg pressis peale ja esialgselt otsitud variante (Audi või VW 1,9 TDI) endiselt häid ette tulema ei juhtunud, ostsin venna käest ühe päris viisaka väikese diiselmootoriga e39 kerega BMW 520d ja kõpitsesin teda pisut, et puhkus meeldiv tuleks. Kõik vajalikud toimingud tehtud ja auto arvele võetud, saime sedapuhku minema hakata. Kuid kuna puhkuseaega oli järel vaid loetud päevad, ei hakanud me sel aastal üldse kaugemale sõitma, vaid täitsime pojale ammu antud lubaduse ja põrutasime Hiiumaale.

Hiiumaa on väga ilus ja soovitan kõigil seal paar päeva rahulikult ringi liikuda. Soovi korral on piisavalt võimalusi rannamõnusid nautida, looduses matkata ja hulgaliselt tornidesse või majakatesse ronida. Mulle see viimane tegevus väga meeldis.

Ristnas tasub kindlasti kaitserajatiste juurest mere äärde jalutada, sest seal on Eesti mõistes suurepärased lained ja väga ilusad merekivikesed. Seal veetsime päris palju aega. Lihtsalt nii äge on vahelduseks lapsega koos tema kombel kive merre loopida ja lainete eest põgeneda.

Üks toitlustusmajanduslik omapära, mida Hiiumaal märkasin, oli see, et Kärdla kesklinnas peaaegu polegi söögikohti ja need, mis on, pakuvad ikkagi osaliselt poolfabrikaatidest valmistatud roogasid. Võrreldes Kuressaarega Saaremaal on Kärdla mahajäämus nii suur, et hakkasin juba ise söögikoha tegemist ja Hiiumaale kolimist kaaluma, kuid siis mõtlesin ringi – las see jääb ikkagi selle ala spetsidele, sest restoraninduses hästi õnnestumiseks on tarvis rohkemat kui algkapitali. Kuid minu nägemuses, kui Eestis järgmine kinnisvarabuum tekib, on Hiiumaal ruumi veel väga palju.

Teine omapära on võrreldes Tartuga väga odav majutus. Meil õnnestus igati eeskujulikus eurohotellis ööbida perega 750 krooni eest ja see oli põhimõtteliselt sama odav nagu mingis kohalikus hostelis magades, kuigi ka need on toredad. Seega ma soovitan küll alati ka hotelli hinda vaadata, mitte üksnes odava lootuses ühisduširuumi ja WC-ga hosteleid ja teisi öömajasid kaaluda.

Tegime reisi jooksul igasuguseid pilte ka. Näiteks tuulikutest:

Ja kadakatest ka:

Nojah, pean vabandama, läks nagu alati. Haigus, kui mõistate.

Tagasiteel Hiiumaalt soovitan kindlasti ka Haapsalus aega veeta, sest seal on uus rannapromenaad ja väga ilus Kuursaal, kus on ägedamgi einestada kui linnuse lähedal vanalinna kohvikutes. Kuid linnusest tasub ka alati läbi astuda – mine tea, äkki on Valge Daam nähtavale ilmunud.

Tänu sellele, et ootasime kannatlikult ära võimaluse sõita säästlikult, sain Haapsalust kodu poole välja sõites abikaasale raporteerida, et nüüd oleks meil ükskõik millise meie hobiautoga liikudes juba kütus otsas. Meie reisi keskmine kütusekulu tuli lõpuks koju jõudnuna täpselt arvutatuna 5,7 l / 100 km kohta, mistõttu sain peale puhkusesõitu veel ka kodus mitu päeva enne järgmist tankimist liigelda. Vahelduseks on selline vabadus kõige puhkuselisemaid tundeid tekitavam üldse!

Kokku kulus meil reisi peale koos kahe ööbimise ja kõigi väljas söömiste ning ostetud snäkkidega pisut üle 3 500 krooni ja selle aasta reisimiseelarves on seega veel ruumi. Paraku tuleb tunnistada, et vahet pole, kas lähed puhkama kodumaale või välisriiki, maksab see igal juhul mitu tuhat krooni ehk kulutus on mõlema valiku korral märkimisväärne. Seega võibolla planeerime oma järgmise puhkuse pigem siiski piiri taga. Seda enam, et vahepeal on lähisugulaste hulgast häid mõtteid antud.

Kuid neile, kes ammu Hiiumaal käinud pole, soovitan kindlasti. Väga rahustav kogemus!

Umbes kuu aega tagasi sain lõplikult selgeks meetodi, kuidas kõige efektiivsemalt raha põletada nii, et isegi lõket teha tarvis ei ole. Selles pole midagi keerulist. Tuleb ainult osta suure bensiinimootoriga vana auto ja sellega iga päev tööl käia ning ringi liikuda.

Katsetasin sel aastal sellist veidrat nõksu, et kuna suvel saab sõita ka hobiautodega, siis ei muretsenud endale pärast oma pereauto müümist kiiresti uut säästlikku sõiduriista, vaid tarbisin kahe kuu jooksul sajaprotsendiliselt hobisõidukeid, millest esimesel 2,3-liitrine  ja teisel 3-liitrine bensiinimootor. Sellele lisandusid maikuus sõidud Volgaga, mis teatavasti samuti langeva kütuse jõul sõidab.

Üldkokkuvõttes saan öelda, et minu kütusekulu nende kahe kuu jooksul oli keskeltläbi 11 l / 100 km kohta.

Kuna pildid räägivad rohkem kui sõnad, lisan siia oma kütusekulude graafiku ajas alates 2009. aasta 1. jaanuarist:

Pilt on õudne. Nagu graafikult näha, on minu kütusekulu neil kahel eksperimentaalkuul olnud tavapärastega võrreldes topelt suurem ja on siililegi selge, et mingi sõidumugavus ei kompenseeri igakuiselt mitut tuhandet ülearu kulutatud krooni. Kahjuks ei usu paljud seda endiselt ning põletavad pidevalt raha, mida saaks palju muu ja oluliselt rohkem elukvaliteeti tõstva jaoks kasutada.

Kommenteeriksin selgituseks eeltoodud graafiku juurde veel, et 2009. aasta maikuust alates sõitsin samuti kõik oma hobisõidud nendesamade bensiiniautodega, kuid kuna igapäevasõidukiks pruukisin endiselt diislit, kasvasid kulutused suvekuudel võrreldes selle aasta kahe proovikuuga minimaalselt. 2009. aasta septembris ja oktoobris tuli hobiautod talve ootuses garaaži pikaks ajaks seisma panna ja see tähendas nende paakide täitmist, mistõttu kulud taas suurenesid, kuigi hobisõidud olid põhimõtteliselt selleks aastaks lõppenud. Sama tuleb teha veel selgi aastal ja minu kütuse eelarve ilmselt lõpetab aasta selges miinuses.

Aegajalt kuuleb meedia vahendusel ikka kahtlusi, kas Eesti tingimustes üldse tasub säästlik diiselauto ära. Enda näitel olen selle siinkohal valusa õppetunnina ära tõestanud, sest aastate jooksul olen piisavalt suurte diiselautodega, kuid siiski säästlikult liigeldes jätnud pere rahakotti alles ilmselt kümneid tuhandeid kroone.

Milleks maksta rohkem?