Eile hommikul peale ärkamist ja enne pannkookide söömist sattusin oma kümneaastase pojaga vestlema inflatsiooni teemadel ja kuigi seletasin tema jaoks laenamisest tuleneva inflatsiooni ära paberile joonistatud kriipsujukude abil, panin need hiljem veidi viiskamalt ka raali abil kirja. Mine tea, kes soovib oma lapsega samal teemal vestelda ja ilusamate piltide abil on see võibolla lihtsam.

Niisiis, tegemist on ülilihtsustatud skeemiga sellest, kuidas lisaks otsesele rahatrükkimisele tekib raha (ehk ostujõudu) riigis juurde ka laenamise tulemusel ning kuidas see soodustab mingil määral inflatsiooni. Tegemist ei ole täpse skeemi ega majanduskäitumise mudeliga, vaid lihtsalt illustratsiooniga sellest, kuidas asjad üldiselt majanduses toimivad.

Oletame, et riik trükib raha ja see “jõuab inimeseni”. Inimesel selles riigis on nüüd 10 000 eurot ja ta võib selle eest soovi korral midagi osta, aga hoiab igaks juhuks oma raha pangas.

Samal ajal leidub selles riigis kaupmees, kes müüb näiteks autot. Kuna inimene, kellel on 10 000 eurot, sai oma raha raske tööga, on ta nõus maksimaalselt selle auto eest 5 000 eurot maksma. Seega on auto hind 5 000 eurot.

Aga tegelikult on pank kasumit taotlev asutus ja on vahepeal laenanud 10 000-st eurost 9 000 eurot järgmisele inimesele. Nüüd on esimesel inimesel 10 000 eurot pangas ja teisel 9 000 eurot rahakotis.

NB! Siin on tähtis märgata, et üks võimalus raha hulka riigis reguleerida, on lisaks otsese rahatrüki piiramisele see, kui riik ei luba pankadel nii palju rahast välja laenata. Kui riik nõuaks reserviks 50%, saaks pank ainult 5 000 eurot välja laenata ja seega oleks riigis ostujõud kokku vaid 15 000 eurot.

Nüüd on riigis üks inimene, kes on nõus auto eest maksma 5 000 eurot, aga teine inimene, kes pole laenu saamiseks nii palju tööd teinud, on nõus maksma 7 000 eurot. Raha väärtus selle inimese jaoks on seega langenud. Kaupmees küsib hea meelega oma auto eest rohkem raha ning nüüd maksavadki sellised autod 7 000 eurot. Esimesel inimesel ei jää ka muud üle kui tunnistada, et tuleb lihtsalt veelgi rohkem teenida, et raatsiks sama auto kallimalt osta.

Auto ei ole sellest vahepeal paremaks muutunud. Kaup ise on jäänud samaks, aga kõik inimesed on nõus selle eest rohkem maksma – seega on raha selle kauba suhtes muutunud odavamaks.