Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: investeerimine

Hoia rahaTäna oma pere finantsolukorra ja rikkuse kohta kokkuvõtteid tehes tegin päris mitmeid kõhedusttekitavaid järeldusi, kuid lähemalt kirjutaksin ühest põhitõest, mida on esmapilgul tabelitele otsa vaadates lihtne märkamata jätta, kuid mis on pere finantstervise seisukohalt väga oluline.

Nimelt vaatamata sellele, et Su rikkus ei vähene, võib ikkagi oluliselt väheneda tulu, mida õnnestub teenida investeeringutelt ja kapitalipaigutustest ja seega Sinu majanduslik seis halveneda.

Miks nii?

Väga lihtne.

Oletame kogu protsessi hästi palju lihtsustades (jättes välja igasugused liitintressid jms, mis asja põhiolemust ei muuda), et Sul on 40 000 eurot, millest 20 000 eurot on 5% intressiga pangalaenuna saadud.

Seega on Sinu rikkus 40 00020 000 = 20 000 eurot.

Investeerides Sulle kasutadaoleva 40 000 eurot vähegi mõistlikult, teenid Sa sellelt aastas 10 % ehk 4 000 eurot.

Tasudes intressina 5% pangalt laenatud 20 000-st eurost, jääb Sulle alles:

4 000 – (20 000 / 100 * 5) = 3 000 eurot.

Oletame aga, et vahepeal tuli Sul hiilgav idee ja maksid näiteks oma jooksvate tulude või vanaemalt saadud kingituse abil poole oma pangalaenust tagasi.

Nüüd on Sul kasutada 30 000 eurot, millest 10 000 on pangalaen.

Seega Sinu rikkus on endiselt 30 00010 000 = 20 000 eurot.

Näiliselt ei ole Sa vaesemaks muutunud ja kui nüüd rahulolevalt diivanile lösutama lähed, jääb Sul märkamata, et Su tulevik on hämar ja tulude säilitamise võimalused oluliselt kehvemad kui varasemalt.

Kasutadaolevad 30 000 eurot sama 10% tootlusega investeerides teenid aastas 3 000 eurot, millest pangale maksad tänu poole väiksemale pangalaenule 500 eurot ehk nüüd on Sinu tuludeks vaid:

3 000 – (10 000 / 100 * 5) = 2 500 eurot.

Sinu kohustused on vähenenud, aga sama on teinud ka Sinu tulud ja see võib omakorda tähendada, et tulevikus ei õnnestu Sul säilitada sama investeeringute mahtu ning see kokkuvõttes viib üha kiiremale tulude langusele. Raha teenib raha ja sõltumata sellest, kas see kuulub pangale või on Sinu enda oma – mida vähem on Sul raha, seda väiksemad on Sinu võimalused selle abil teenida.

Seega kuigi rikkuse jälgimine on üks peamisi tegevusi, mida pere edukaks majandamiseks teha tuleks, on väga tähtis sealjuures jälgida ka seda, et Sinu käsutuses olev kapital ja selle abil tehtavate investeeringute tase ei langeks. Vastasel juhul võib pere majanduslik olukord ikkagi aja jooksul halveneda.

Kahjuks ei ole ma selle kõige (oma rikkuse, investeeringute mahu ja investeeringutulude) logimiseks head ja samal ajal lihtsat tarkvara leidnud ning seega möllan jätkuvalt Excelis, kuid ka see ajab asja ära. Soovitan kõigil, keda enda pere või iseenese finantsolukord huvitab, stabiilselt ka investeeringute mahul pilku peal hoida.

130210_RahapakkumineEile jäi mulle juhuslikult silma artikkel, milles Tõnis Oja kirjutab panganduse võimalikust muundumisest tänu pead tõstvale sotsiaalpangandusele (nt isePankur jms). Ja kuigi ma olen nõus, et antud valdkond on pigem kasvufaasis ning tõotab veel suuri tulusid nii investoritele, kes tõepoolest teenivad oma investeeringutelt enam kui 15%, kui kasu nimetatud laenude tarbijatele, kellest üksikud võivad seda raha osata veelgi kasumlikumaks pöörata, ei ole ma üldjoontes nõus levima hakanud väitega nagu pangad peaksid nimetatud tendentsi pärast ülearu mures olema.

Artikkel ise asub siin: http://www.e24.ee/1132406/tonis-oja-vaikelaen-mikropankurilt/

Tegelikult ei ole säärane mikrolaenude pakkumine ja sotsiaalpangandus (vabandust, kui terminiga eksin, kuid praegu ei tule paremat pähe) pankade konkurent, sest nende teenus ja sihtrühm on kardinaalselt erinev.

Mikropanganduse intressimäärad peavad motiveerima inimesi oma raha välja andma ja seda ilmselt ei juhtu iial kuigi madala intressiga. Usutavasti peab tootlus jääma nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis selgelt üle 10%, sest vastasel juhul on mõistlikum investeerida aktsiatesse või teistesse, sh turvalisematesse vahenditesse.

Samuti on täiesti erinev sihtrühm. Mikrolaenude sihtrühm on suurel määral isikud, kes erinevatel põhjustel väga vajavad natuke raha, kuid kes tegelikult valdavalt ei kvalifitseeru tõsiseltvõetavas tagasimaksesuutlikkuse kontrollis. Laenatav summa on samas ka maksimumi puhul sedavõrd väike, et see tõenäoliselt sobib vaid mõne tulekahju ühega asendamiseks ja ainult tõeliselt säravad tähed võivad nimetatud summade abil suuta genereerida lühikese ajaga veelgi suuremat tootlust. Paraku ei ole sellised juhtumid ilmselt mahult isegi Pareto kuulsa 20% lähedal, vaid jäävadki väga üksikuteks näideteks. Seega on sihtrühm, eeh… kuidas seda ilusti öelda… pigem meeleheitel ja seega kindlasti mitte traditsioonilise panganduse jaoks atraktiivne.

Ainus reaalselt tekkida võiv konkurents või kokkupuutepunkt nö sotsiaalpanganduse ja “päris pangaduse” vahel võiks olla see, et mingis perspektiivis võiks muutuda võimalikuks võistlemine krediitkaardiintressidega ning sellega säiliks lühiajalise krediidi intressidele teatud surve. Praeguse intressitaseme juures seda aga ei juhtu, sest kuigi hr. Oja toob välja, et laenaja teenib isePankuri vahendusel korralikku 17%-list tootlust, mis oleks ju sisuliselt sarnane praegu pankade poolt pakutavatele krediitkaardiintressidele, võib laenuvõtja kõiki tasusid arvesse võttes arvestada pigem intressimääraga kaugelt üle 20% (2% kuus, nagu koduleht selgelt ütleb), mis on jätkuvalt päris kallis ja seega, nagu juba öeldud, sobilik pigem tulekahjude vähendamiseks. Pealegi ei sobi ilmselt autorendifirmadele ega hotellidele broneeringu tegemiseks krediitkaardi asemel kindlameelne väide, et eks ma isePankurist ikka kolm tonni välja õngitsen, kui tarvis.

Mõistagi ei tähenda kõik eelpoolkirjutatu, et ma ei kiidaks heaks antud laenuvaldkonna kasvu, sest ühest küljest tahab raha investeerimist ja teisest küljes on seda kellelgi ilmselt hädasti laenata tarvis. Samuti on sellisel mikrolaenamisel kahtlemata positiivne mõju survena erinevatele kiirlaenuintressidele. Traditsioonilise panganduse innovaatiliseks hirmuks on seda aga ikkagi palju nimetada.