Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: investeering

Imelikul kombel möödusid kaks nädalat mu aktsiainvesteeringute jaoks suhteliselt stabiilselt tõusujoones ja justnimelt kummaliseks teeb selle tõik, et kõige stabiilsemalt ja enam kasvas Baltika aktsiahind.

Nädalal 5 kasvas mu portfelli väärtus 1,85% ning Baltika aktsia selles tublid 3,31%. Suurimaks langejaks sel nädalal oli Arco Vara aktsia (-1,69%).

Nädalal 6 kasvas portfell taas mõõdukad 1,71% ja jällegi kallines enim selles just Baltika – koguni 5,6% võrra. Suurimaks langejaks kuuendal nädalal osutus Tallinna Vesi -1,65%-ga. Ühtlasi jõudis portfell nädala kokkuvõttes uuele rekordtasemele, ületades soetushinda 93,03%.

Vahelduseks on selline stabiilne tõus väga meeldiv, kuid nii nagu igale langusele peab järgnema tõus, nii järgneb ka igale tõusule usutavasti langus. Loodan, et mitte siiski suurem kui protsent kuni paar eeloleva nädala jooksul.

Möödunud kaks nädalat on minu aktsiaportfelli jaoks olnud mõõduka langemise aeg. Nädal 3 algas muidu päris stabiilselt ilusas joones, aga neljapäeval kadus jõud ja nädala kokkuvõttes kaotas portfell vaatamata reedel toimunud taastumisele väärtust 1,49%. Suurimaks langejaks selles oli Baltika aktsia (-2,83%). Sel perioodil jäi plusspoolele Arco Vara ja Tallinna Vee aktsiahinnad (vastavalt +1,93% ja +0,8%).

Vaikne soigumine jätkus nädalal 4, kui mu investeeringute väärtus Tallina börsi aktsiatesse langes veel 0,39%. See on sisuliselt paigalseis ja mingit kindlat arengut ei oskagi välja tuua. Enim tõusis nädalal 4 minu portfellis 0,87%-ga Arco Vara aktsiahind ja enim langes 1,71%-ga Tallinna Vesi. On segane ja ebakindel aeg.

Meedia räägib Egiptusest, aga ma ei oleks kindel, et see ainus põhjus börsi tagasihoidlike arengute taga on. Siit-sealt on kuulda, et aktsionäride ootused ettevõtete tulemuste paranemisele on olnud mõnevõrra kõrgemad ja vaatamata üldiselt tugevatele viimastele kvartalitele ei tähenda see automaatselt aastat kokkuvõttes viimasel ajal ülesköetud ootuste täitumist.

Tulevikku ma ei ennusta, aga minus endas on börside arengu ja majanduse suhtes tekkinud viimasel ajal rahutu ebakindlus. Jälgime hoolega, mis edasi saab.

Alanud aasta teine nädal oli Tallinna börsil erinevalt esimesest küllaltki rahulik. Portfell lõpetas nädala 0,83% madalamal ning suurimateks langejateks selles olid Arco Vara (-3,81%), Baltika (-3,29%) ja Tallink (-1,82%).

Siiski leidus ka tõusjaid. Tallinna Vee aktsiahind kallines nädalaga 3,07%. Väga tagasihoidlikult lõpetas plusspoolel ka Olympic (+0,37%).

Ma ei tea, mis edasi saab, aga arvan, et ka alanud nädal ei paku erilisi Ameerika mägesid ning oleks tore, kui portfell vähemalt protsendi jagu kosuda jõuaks.

Tallinna börsil algas uus aasta väga kõva pauguga. Esimese nädala jooksul kasvas mu aktsiaportfell 10,57% ja sellist rallit võis näha viimati ehk 2010. aasta alguses.

Aktsiaid, mis mu portfellis nädalaga üle 10% kallinesid, oli tervelt neli – Ekspress Grupp (+14,59%), Baltika (+12,12%), Tallink (+11,14%) ja Tallinna Vesi (+10,65%). Langejaid mõistagi ei leidunud.

Millegipärast ma ei usu, et me sellise vaardiga ülespoole edasi kihutame. Seega alanud nädalast väga palju ei oota ja kui see ka paari protsendiga miinuses lõpeb, on ikkagi hästi. Jätkuvalt ma ei saa aru, kas Baltikal läheb paremini või mis toimub. Ise loodaks küll, kuigi kusagil ajusoppides on jätkuvalt kartus, et varsti saame näha harjumuspäraselt negatiivseid uudiseid.

Eelmisel korral aastakokkuvõtet tehes avaldasin lootust, et ehk jõuavad ka kuuekohalised numbrid millalgi portfelliväärtuses kätte, kuid unustasin tõiga, et euro tulek tegi selle lootuse naeruväärseks. Lubasin endale siiski, et jälgin oma portfelli nii kaua paralleelselt ka kroonides, kuni 100 000 täis saab ning alles siis loobun sellest. On teine ju ikkagi ilus verstapost hoolimata sellest, et vääringu poolest minevikku vaatav.

Rahakupüüride album

Rahakupüüride album

Seoses sellega, et Eesti kroonid käibelt kaovad, on hetk soodne algust teha bonistikaga ehk rahakupüüride kogumisega. Olen kindel, et peaaegu kõigil Eesti peredel on komplekt Eesti rahasid nagunii kõrvale pandud. Üks sobilik viis seda teha on meie ilusale rahale vääriliselt, kogudes kupüürid spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud albumisse, milles on kena oma raha ka tulevikus pildialbumite kõrvalt võtta ja vaadata.

Õnneks tõi meie pojale jõuluvana aasta lõpus ka sobiva Leuchtturm Optima albumi ning esimesteks asukateks selles ongi kogu komplekt Eesti kroone. Albumid on ülalt laetavate läbipaistvate kiletaskutega, seega on rahad selles alati mõlemalt poolt vaadeldavad ning jõuluvana oli iga lehe vahele ka musta vahelehe kaasa pannud, mis teeb pildi kuidagi veel soliidsemaks.

Vana kujundusega Eesti kroonid

Vana kujundusega Eesti kroonid

Eesti kroonide selliselt kõrvale panemises pole järele mõeldes midagi imelikku ega kulukat. Vaadelgem seda kui üsna turvalist reservi, sest Eesti Panga väitel saab neid eurodeks ümber vahetada aegade lõpuni ja seega võib antud albumit käsitleda näiteks “eriti kriitiliste olukordade reservina”. Siiski ütleb mulle sisetunne, et müüksin ennem oma kodu sisustuse maha kui niisuguse albumi kallale läheksin. Ka see on positiivne.

Ise loodan, et lapse jaoks on see huvitav võimalus kujundada head suhtumist rahatähtedesse ning motiveerib raha hoidma selle kulutamise asemel. Sellele lisatud selgitustöö ja taustainfo peab lapse kujunemisele mõistagi kaasa aitama, kuid juba esimeste bonistikateemaliste foorumite ja materjalide uurimine tekitas temaski tunde, et iga raha, mille me poes käest anname, võib juhuslikult olla nominaalist kümnekordselt suurema väärtusega ja seega tasub enne selle ära andmist mõelda ja seda vähemalt hindava pilguga vaadata.

Et rahaalbumis on ruumi lahedalt ja vahelehti saab alati juurde osta (sh mündilehti, mida tulebki peatselt soetada), siis andsin sooja käepigistusega oma pojale ära ka kunagi tänu Janarile soetatud maailma suurima rahatähe ehk Zimbabwe 100 000 000 000 000 dollarit. Las olla samas kohas – üks maailma riikide ajalugu kõik.

Aitäh jõuluvanale, sest usun, et rahatähtede säilitamine on hea investeering.

Tere ja head uut aastat kõigile!

Nüüd on 2010 igaveseks läbi ja aeg eelmise aasta aktsiaportfelli arengud kokku võtta.

Esmalt siis viimasest nädalast, mis ei tulnudki minu kartuste kohaselt miinusmärgiga. Portfell kasvas nädalal 52 kenad 1,2% ning enim kosusid selles Ekspress Grupi (+4,66%) ja Olympic Entertainmenti (+3,2%) aktsiahind.

Oli ka langejaid. Näiteks Tallinna Kaubamaja aktsia väärtus kahanes nädalal 52 koguni 2,66%.

Kuid mis siin pikalt heietada, võtame aasta kokku.

Terve 2010 aasta jooksul saavutatud portfellikasv (sh muidugi hiljem soetatud aktsiad alates soetushetkest) oli 68,27%.

Aasta lõpuks oli minu aktsiaportfell oma soetushinnast 73,19% kõrgemal ja see ei ole kohe üldse paha protsent pisut vähem kui kaheaastase rahapaigutuse kohta. Kuna ma konkreetseid eesmärke ega prognoose lõppenud aastaks ei teinud, siis kahjuks ei ole mida võrrelda, aga üldjoontes võib öelda, et kasv oli kindlasti suurem kui ma loota julgesin.

Aasta algus oli tormiline. Kaks kiiret rallit jaanuaris ja veebruaris viisid portfelli järsult uuele tasemele. Eks aasta jooksul oli ka halvemaid aegu, kus usk paremasse tulevikku juba kõikuma kippus, kuid suve teises pooles läks asi jälle paremaks. 

Minu aktsiainvesteeringute väärtuse arengust aasta jooksul annab ülevaate see graafik:

 

Aktsiaportfelli areng 2010

Aktsiaportfelli areng 2010

Tänaseks on minu portfellis võrreldes soetushinnaga kahekordistunud Olympic’i ja Tallink’i aktsiate väärtus ja vahepeal ei ole ükski ettevõte veel pankrotti jõudnud minna, kuigi seda jõuab veel alati.

Lõplik aktsiate jaotus portfellis kujunes järgmise graafiku järgi:

 

Aktsiate trendid portfellis 2010

Aktsiate trendid portfellis 2010

 

Aktsiaportfelli jagunemine 2010. aasta lõpus

Aktsiaportfelli jagunemine 2010. aasta lõpus

Kahjuks ei saavutanud minu aktsiainvesteeringute maht 2010. aasta jooksul veel kuuekohaliste numbrite taset. Siit ka lootused alanud 2011. aastaks ning prognoosin, et kui kolmandat maailmasõda ja mingit tohutut katastroofi ei tule, siis jätkab mu portfell mõistlikku kosumist, kasvab alanud aasta jooksul vähemalt 15% ja saavutab seega lõpuks ikkagi kuuekohalise kuju.

Majandus on keeruline ja oskab alati üllatada. See tähendab, et meist tegelikult ei tea keegi täpselt mis saab, aga kui eesmärgid on fikseeritud, saab pärast vähemalt võrrelda, kas oletasin õigesti või mitte.

Võib olla üsna kindel, et sellise tootlusega aastat lähikümnendil ei kordu, kuid loodan siiralt, et vähemalt mõne aja peab vana majandusmudel veel vastu ja investeeringud jätkavad loogilist kasvamist. Seni on tore olnud.

Nädal 50

Pühad on lõppemas ja viimane aeg on teha ülevaade sellest, kuidas on läinud minu aktsiaportfellil viimase kahe nädala jooksul, kui kohe-kohe on 2010 aasta lõppemas ja uus, Eesti jaoks esimene euro-aasta uksele koputamas.

Nädal 50 oli mõnevõrra üllatav. Mitte pelgalt selles mõttes, et mu portfell kenad 2,1% kasvas, vaid pigem seetõttu, et enim kasvas sel nädalal minu portfellis Baltika aktsiahind – tervelt 9%. Millest see tuleb, jääb minu jaoks täielikult saladuseks. Ainsaks langejaks nädalal 50 oli mu aktsiate hulgas Olympic (-0,99%).

Seega igati kordaläinud nädal ja selleks, et mitte vaadata kogu aeg samal tasemel kulgevat igavat joont, viisin oma aktsiaportfelli väärtusekasvugraafiku algtaseme nullist erinevaks. On mäed ja nõlvad ägedamad.

Nädal 51

Nädalalt 51 ei osanud ma selle tulemuse pealt midagi oodata. Eeldatavasti pidi mu arvates Baltika tagasi tõmbuma, aga päriselt seda ei juhtunud ning pigem vedasid portfelli maa poole Ekspress Grupp (-5,19%) ja Arco Vara (-3,87%). Siiski, nende aktsiate osakaal portfellis on jätkuvalt päris väike ja pealegi leidus ka tõusjaid.

Näiteks alustas 51. nädalal tähelendu Tallink, mille aktsiahind kasvas 6,16%. Ka Olympic‘i aktsiahinnakasv 2,42% kangutas tasakaalu positiivses suunas ning seetõttu lõppes nädal 51 taas kenad 1,88% plussis.

Tulevik

Mida ootan viimaselt nädalalt? Mitte midagi erilist. Tegelikult paljud üldse puhkavad. Kuid usun, et selle aasta suuremad tõusud on tehtud ja loodan, et portfell enam palju ei lange, sest on jõudnud hetkel oma uuele rekordtasemele – 71% üle soetushinna.

Võtame rahulikult ja vaatame, mis edasi saab.

Nädal 49 ei olnud minu aktsiaportfelli jaoks millegi poolest tähelepanuväärne ning portfell lõpetas ennustatult kerges miinuses, olles reedel eelmise reedega võrreldes 1,12% madalamal tasemel.

Enim panustas miinuse genereerimisse mõneti üllatavalt Tallinna Kaubamaja (-5,5%). Üllatavalt selles mõttes, et vaadates viimastel nädalatel toimuvat ostuhullust nii Tartu Kaubamajas kui Selverites, ei näe ma siinkohal pessimismiks põhjust. Pigem näib, et käesoleval aastal purustatakse koguni varasemaid jaekaubandusrekordeid.

Enim tõusis nädalal 49 Tallinna Vee aktsiahind (+4,41%). Seda võibolla peamiselt tänu Tallinna Vee vastulöögile monopolide ohjeldamise katsete osas, mille käigus Tallinna Vesi esitas 10. detsembril Euroopa Komisjonile Eesti riigi ja selle teatud asutuste vastu nö enda “ahistamise” kaebuse.

Ilmselt jätkub see kemplus veel mõnda aega (vähemalt valimisteni), sest Vello ju telekastki ütleb, et monopolidel tuleb natist kinni võtta. Lihtsa inimese seisukohalt see väljaütlemine töötab, ent kuidas on lugu juriidilises mõttes ja kas tegelikult üldse on valitsusele kasulik olukorda liiga veriseks ajada ning sellega äriringkondades miinuspunkte teenida, seda näitab aeg.

Tulevalt nädalalt ootan lumesaju mõõdukat jätkumist ja oma portfellile väga rahulikku tõusu. Eks ikka selleks, et siis uuel aastal uusi meeltülendavaid rallisid näha.

Lõpuks, pärast mitmeid kiireid aegu, leidsin taas võimaluse teha ülevaade oma aktsiaportfelli arengutest. Ja peab ütlema, et paljust ilma jäänud ei olegi, kuna vahepeal möödunud 4 nädala kasvuks reedese seisuga oli tagasihoidlikud 0,71%. Seega on toimunud tõepoolest vaikne külgsuunas loksumine.

Nädalal 48 tõusis enim Ekspress Grupi aktsia (+5,3%). Suurimaks langejaks oli Arco Vara (-3,86%). Eelmise nädala lõpetas mu portfell 3,16% plusspoolel.

Võibolla väärib mainimist, et vahepealsesse perioodi jäi selline kuupäev nagu 11. november, mil mu portfell uuel rekordtasemel ära käis, ulatudes 67,99% üle oma soetushinna. Kuid see kõik läks mööda, nagu alati ja praeguseks on olukord taastunud, ületades ostuhinda 66,38%. Ka see ei ole paha ning ma aiman, et aasta kokkuvõttes võin vaatamata tulevatele nädalatele siiski korralikke tulemusi raporteerida.

Minu ebaprofessionaalse silma jaoks ei ole hetkel näha, et mingeid tormilisi arenguid kohe-kohe paistma hakkaks. Ma miskipärast arvan, et aastalõpp saab olema võrdlemisi äraootav. Seega planeerin alanud nädalaks lõpetamist taas nulli ja miinus ühe protsendi vahel. Kuid mine tea – kõik on võimalik, kui keegi peaks suurelt positsioone soetama asuma.

Nagu ennustatud, lõppes nädal 44 minu aktsiaportfelli jaoks suures osas tänu Olympic’i taastuma asumisele kenasti plussis ja portfell kallines 3,85%.

Lisaks Olympic’i aktsiahinnale (+11,81%) tegi tegelikult sama kõva tõusu ka Tallink (+11,32%), kuid seda ei osanud ma ette näha. Eelmainitud aktsiate tormiline ülessööst oli tegelikult ainus, mis mind miinusesse kukkumast hoidis, sest vaieldamatult üheks eelmise nädala tippsündmuseks kujunes Baltika jätkuv megakahjum, mille teatavaks tegemise järel aktsiahind alla sööstis ning nädala 11,86% eelmisest reedest odavamal tasemel lõpetas. Investorid on hämmelduses, sest juba päris pikalt jätkuv kahjumi löömine ei saa igavesti kesta ning peab lõppema kas kardinaalsete muutuste või pankrotiga. Hr Milderil on aeg ennast tõsiselt tõestada.

Hästi tore on, et minu poja investeerimistee algus sai möödunud nädalal hea stardi ja tema mikroportfell on tänaseks juba koguni 14,17% kõrgemal soetushinnast. Tubli portsion positiivset motivatsiooni asjaga tegelemiseks annab see kindlasti.

Kuna Baltika alla ära kihutas ja Olympic päris ilusti üles liikus, siis ei oska ma midagi negatiivset ega positiivset alanud nädalast oodata. Ma ise ikkagi ootaks nüüd umbes kuu kuni paar kestvat nn külgsuunalist loksumist. Võimalik, et mõni suur soovib veel enne eurot positsiooni sisse võtta, kuid sama moodi on võimalik, et kõik on seda ammu teinud ja pigem soovitakse suuremate tootluste lootuses väljuda. Eks me näe.