Alkohol on ilus, kvaliteetne, värskendav, kõrge mainega ja aitab mõnusalt aega veeta. Lisaks sellele on ta kallis, tervisele kahjulik, sageli viletsa maitsega ja ebamugav tarbida, sest pärsib vaba liikumist. Arvestades negatiivseid omadusi, oleks loogiline, et alkoholile leidub hea alternatiiv. Selline, mis on samuti kvaliteetne, ilus, värskendav, kõrge mainega ja aitab mõnusalt aega veeta, kuid pole tervisele kahjulik ja ebamugav tarbida.

Paraku näitas minu eilne uuringsukeldumine erinevatesse kaubanduskeskustesse, et tõsiseltvõetavad alternatiivid alkoholile praktiliselt puuduvad.

Kujutage näiteks endale ette olukorda, kus seltskond on grilliõhtul või sünnipäeval ja tahate olla nn kainekas. Mida saaksite siis tarbida alkoholi asemel ja mis pakuks sama emotsionaalset naudingut?
Kui teie sõbrad joovad Breezer’it, Smirnoff on Ice’i või D-Light’i, ei tahaks enda käes samal ajal kuidagi odavas ja ebatervislikus plastikpudelis limonaadi hoida, millel on juures kummivoolikumaitse, mis kubiseb E-ainetest, mis on magus ja sageli mitte kuigi värskendav. See jätab odava ja nadi mulje ning paneb ennast madalamana tundma kui teised ning ei paku midagi hingele ega maitsemeelele.

Sama on lugu miljonite noorte peredega, kes oma koduseid õhtuid alkoholiga sisutama on sunnitud, sest kvaliteetne alternatiiv veinile või paarile pudelile heale õllele puudub. Väga sageli ei soovi ma üldse alkoholi tarbida, vaid tahaksin koju viia natuke sinihallitusjuustu, laenutada DVD ja osta sinna juurde klaaspudelis kvaliteetse karastusjoogi, mis kestaks kauem kui 5 minutit. See on selline moodne laisa kontoritöötaja õhtune ajasisustusvorm, kus ei pea kodustki väljuma, et õhtu surnuks löödud saaks.

Paraku on klaaspudelites karastusjookide valik nii nadi, et kui kaupluses on kõrvuti alkohoolsed joogid ja alkoholita karastusjoogid, näeb alkoholita jookide pool letist välja nagu kirbuturg Stockmanni kõrval.

Paistab, et üks väheseid, kes ilmselt saab lubada kaupluses klaaspudelisse pakendatud jookide müümist, on Coca-Cola Company, sest Fanta, Sprite ja Coca on kõik tavaliselt klaastaaras saadaval. Paraku on pudeli suurus arvestades joogi magusust naeruväärne – 0,25l.
Lisaks sellele tekib nende jookide puhul margisisene konkurents klaas- ja plastikpudeli vahel, sest kui klaaspudelis jook maksab vaid umbes krooni-kahe võrra vähem kui riiul madalamal asuv plastikpudelis jook, mida saab samal ajal 2 korda rohkem, siis eelistab inimene kahjuks ikkagi plastikut klaasile, lepib automaatselt kompromissiga ning lõpuks ei saa ikkagi sellist emotsionaalset naudingut, mida oleks pakkunud ilusa ja kvaliteetse alkohoolse joogi tarbimine. Hakka või alkohoolikuks.

Juba nimetatud Coca-Cola jookide probleem on lisaks taara väiksusele ka see, et tegemist on magusate karastusjookidega. Magus karastusjook ei ole kuigi värskendav ning kulub kiiresti – seda ei saa aja veetmiseks limpsida nagu tavaliselt on võimalik teha alkohoolse joogiga. Maitse on väga oluline ja see ei tohiks alkoholiga konkureerimiseks olla liiga neutraalne või magus, sest siis ei teki joogist paraku sarnast sotsiaalset efekti. Õhtu sisustamiseks on paras 2-liitrine Coca, mitte 0,5 liitrit, mis oleks 2 pudelit klaastaaras kvaliteetkraami. Nii palju vett samas ei tahaks ka tarbida, sest pärast ei saa öösel rahulikult magada. Seega langevad Coca-Cola joogid ära, sest lisaks magususele ja taara väiksusele on tegu praktiliselt klassikaliste limonaadidega, milles sisaldub aineid, mida tegelikult ei soovigi manustada.

Ühe alternatiivina võib kaaluda näiteks toonikvett Schweppe’s. Ma ei ole ise seda kunagi eriti tarbinud, sest sõna toonikvesi tõukab eemale viidates ajusoppides millelegi , mida kasutatakse pärisjoogi lahjendamiseks. Põgusal uurimisel paistab siiski, et tegu on üsna kvaliteetse tootega, kuid temaski on koostisaineid, mida seal ei peaks olema. Ühtlasi meenutab ta kuidagi liigselt alkoholi (ajus tekib mingi imelik seos) ning seetõttu ei sooviks näitkeks sellist asja oma lapsele eriti osta. Võimalik, et grilliõhtul on seda hea limpsida, kuid eelistaksin midagi sama kvaliteetse teostusega, aga koostise poolest naturaalsemat.

Seetõttu olen viimasel ajal vaadanud kahe alternatiivi poole. Esiteks sildi poolest kodumaine toode nimega klassikaline Kali. A. Le Coq ehk Tartu õlletehas on toonud turule iseenesest geniaalse toote – naturaalne klassikaline kali klaaspudelis. Paraku ei ole tegu kodumaise tootega, sest klaastaaras kali on toodetud Valgevenes. Valgevene toodete tarbimine tundub minu jaoks sisuliselt sama, mis toetada Nõukogude Liidu taasühinemist. Samuti on ilmselt A. Le Coq turundusinimesed asja kontseptsioonist minust täiesti erinevalt aru saanud ja positsioneerinud toote selgelt liiga madalale. Selle asemel, et pakkida jook kõige odavamasse klaaspudelisse, kasutades kõige odavamat korki ja viltu kleebitud silti ning kirjutada hinnaks isegi alla 9 krooni, võinuks teha kalli ja sümboolikaga varustatud pudeli, korraliku sildi ja korgi ning küsida hinnaks 12-14 krooni, konkureerides kvaliteetõllede või isegi kihisevate kokteilidega. Seda enam, et odav alternatiiv oleks olnud endiselt plastikpudelis seesama kali, mis samuti müügil on (ja mis on toodetud Leedus). Seega on nimetatud toote puhul tegu justkui hea alternatiiviga alkoholile, kuid selle alternatiivi kvaliteet on liiga madal. Üks lihtne test – kujutage ette A. Le Coq klassikalise Kalja klaaspudelit moodsa pereauto (uus Mondeo või Passat) pudelihoidjas – naeruväärne.

Üks asi, mis sinna pudelihoidjasse hästi sobib, on tegelikult üsna nišitoode ja seda pole mõnedes supermarketites üldse müügil. Kunagi enne seda kui Selver ta müüki võttis, ostsin seda Statoilist ja teen seda harva nüüdki. Asja nimi on Appletiser ja ta on kallis, väikeses klaastaaras, kuid täidab alkoholiasendaja põhilised kriteeriumid, sest jätab kvaliteetse mulje, ei ole magus ning tegu on sisuliselt gaseeritud 100% mahlaga, mis ei sisalda säilitusaineid ja suhkurt. Paraku tuleb see kraam Lõuna-Aafrika Vabariigist. Huvitaval kombel on antud nišš kodumaiste tootjate, nagu Saku või A. Le Coq, poolt täielikult hõivamata, kuigi mulle näib, et siin oleks kõvasti ruumi. Loodan siiralt, et mõni nende tootjate turundusinimestest tuleb peatselt selle peale, et tegelikult on juba pikemat aega rahval hädasti tarvis lihtsat asja – naturaalset 0,33- või 0,5-liitrises klaastaaras kvaliteetset säilitus ja magusaineteta karastusjooki, mille hind tuleks 15-krooni kanti. Müügimaht ei pruugi olla tohutu, kuid mul on tunne, et see oleks nimetatud hinnaklassi tõttu piisavalt kasumlik toode, et sellist enda tooteportfelli kaasata.

Samuti võib turuosa teataval määral suureneda laste arvelt, kellele vanemad tegelikult ei tahaks alati osta plastikpudelis jääteed või limonaadi, vaid eelistaksid midagi kvaliteetsemat. Eriti nendel puhkudel, kui ise mõnel üritusel kallist alkoholi tarbitakse, sest tegelikult tekitab lapses samuti halva tunde olukord, kus issi-emme poeletilt kalli klaastaaras ja väga ilusa joogi ostavad, kuid tema peab leppima kriimulise ja häguse plastpudelis Kellukesega. See soodustab alkoholi ihalust juba maast madalast. Parem oleks vanematel ka lapsele siis midagi samaväärset lubada, et ta ennast võrdväärsena tunda saaks ja ei peaks ootama täiskasvanuks saamist, et oi kuidas siis vabalt seda teist head jooki jooma hakata.

Üldine lähenemine säärase joogi turundamisel peaks olema just mõnusalt antialkohoolne, rõhudes moodsusele, edukusele, kvaliteedile ja sotsiaalsusele. Moodne edukas inimene üldiselt ei taha tarbida alkot, sest alko teeb uniseks, rumalaks, koledaks ja haigeks. Sellisel alternatiivjoogil oleks ühiskonnas üdini positiivne vastuvõtt ja seda oleks lihtne turundada. Kusjuures selle toote hinda ei ole vaja õigustada, sest hind kujundakski antud juhul toote kvaliteeditunnetuse ja on pealegi tarbija jaoks tootega seotud aspektide osas olulisuselt alles neljandal kohal, kui mu mälu mind TÜ majandusteaduskonna turundusloengute osas ei peta. Statoil müüb päevas ilmselt tuhandeid maiustusi, kuigi need on kallimad kui ükskõik millises teises poes – kvaliteet maksab.

Võibolla saaks sellise mittealkohoolsete kvaliteetjookide turule toomise ja propageerimise abil lõpuks ka Eesti rahva alkotarbimise pisut madalamaks. Ootan pikisilmi.