Täiesti uskumatu, milline mull on ühe inimese rahaküsimise ümber meedial jälle puhuda õnnestunud.  Eks rauda tuleb taguda, kuni ta kuum on, sestap ka mina, tuntud vandenõuteoreetik, tuleksin lagedale oma nägemusega kujunenud olukorrast.

Mulle isiklikult näib, et käesolev rahaskandaal Sm. Savisaare ümber ei olegi tegelikult rahaskandaal. Tegemist on dekoratsioonidega tõelise probleemi ümber. Ja selleks tõeliseks probleemiks paistab pigem olevat võimuvõitlus Keskerakonnas.

Sm. Savisaar on vanaks jäänud. Seda kinnitavad fotod ja seda kinnitavad ka võrdlemisi raugenud mõtteavaldused ning teod erakonnajuhi poolt. Paistab, et Keskerakonnas on viimastel aegadel värvikamaid tegelasi, kes tegelikult juba pikemat aega avalikkuse ees erakonna näo kujundavad. Sm. Savisaar, vanaisa, vaatab seda kuidagi distantsilt. Kord kiidab heaks, kord laidab maha, aga vaatamata seltsimehe töökusele suuri tegusid sealt enam ei tule. Ja kaua see partei kuvandki iseenesest püsti püsib.

Sm. Rüütli trikki riigi niiöelda tüüri juurde pääsemiseks korrata pole ilmselgelt tänapäeva ühiskonnas enam võimalik. Vanu inimesi, kes vabaduse toojaid mäletaks ja valiks, on liiga vähe. Pealegi pole Sm. Savisaar iial nii kena välja näinud kui hõbedaste lokkidega Arnold. Seega pole Sm. Savisaarest erakonna jaoks väga palju kasu. Isegi noored ja keskealised muulased ei vali ilmselt hea meelega vananevat ja stagneeruvat erakonda, vaid eelistaksid Keskerakonnas näha parteid, mis on täis võitlusvalmidust, kindlakäelisust ja mille eesotsas on karismaatiline, energiline juht. Juht, kes käib aegajalt teksades, lubab monopolistid vangi panna ja mõned panebki, raputab jahilkäigul kiire kõnnakuga väsinud turvamehed maha ja võitleb tiigriga, kui tarvis. Juht nagu kallil Venemaal, eksole.

Vana põlvkond peab seega kahjuks paratamatult taanduma, et erakond ja selle kuvand valijate jaoks atraktiivsena säiliks. Aga et seltsimees juht hetkel seda ise teha ei soovi, tuleb talle viisakalt mõista anda, et aeg on ümber. Kui ise ei lähe, tuleb skandaal. Skandaal on mõnevõrra paremgi kui niisama võimuvahetus, sest lubab uute tulijate nimesid vanadest “tobedatest mängudest” ja “pahadest skeemidest” puutumatutena näidata. Enam ei piisa senisest demagoogiast, nagu erakonna enda seest on öeldud. Aga miks varem selle sõnaga ei öeldud?

Sm. Savisaare panus Keskerakonna kujundamisel on mõistagi olnud hindamatu ja pole tähtis, et siinkirjutaja ei kuulu valijate hulka. Paraku tuleb varem või hiljem aeg muutusteks. Võibolla on erakond märganud, et just nüüd on sobiv hetk?