Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: keskkond

Hei, rohelised! Te olete ikka väga valel teel rääkides arenenud ühiskondadele, minule ja miljonitele teistele USA või Euroopa Liidu inimestele jääkarude ja teiste loomaliikide väljasuremisest, kui me samal määral tarbimist, õhu saastamist ja ressursside raiskamist jätkame. Teie strateegia ei tööta absoluutselt ja kui te tahate midagi üldse saavutada, siis peate küll kannapöörde oma töös tegema. Ja seda KOHE, kui teie arvates muidu on hilja!

Meid, oma olmehüvede otsas mõnulejaid ei huvita mingi mõttetu niiske koonuga, aga pahasti lõhnav loom kuskil kaugel maal ja iga kell valiksime oma koju võimsama kliimaseadme, kui see tähendakski valgekarvaliste mõmmikute või vaalade planeedilt haihtumist. Eks neid on ju filmitud juba ka ja loomaaias näeb vast ikka. Ja kui ei näegi – no mida ma siis tegelikult kaotanud olen? Tuba on mul ikka valge, meelelahutust, multimeediat ja internetti pritsib igast august ja muresid tegelikult ei mingeid.

Veelgi enam, kui te arvate, et meid see kõik üldse kõigutab, siis te eksite tõesti rängalt ja teil pole aimugi, kui väga ükskõik meil sellest kõigest on. Meil ei jätku isegi kaastunnet miljonist kliimakatastroofides hukkuvast asiaadist või aafriklasest hoolimiseks. Ja kui te arvate, et see on nali, siis arvake uuesti. Me ütleme selle uudise peale võibolla: “Oi jah, pahasti küll,” ja jätkame rohkem sellele üldse kunagi mõtlemata oma majanduskasvuprognoosi graafiku uurimist.

Miks me peaks mingitest elukatest või jumala võõrastest inimestest kusagil kaugel hoolima, kui meil siin lähedal on ka igasugu ilgeid probleeme, et autodele ei jätku kütust, inimsuhted on keerulised, kinost mitte midagi huvitavat ei jookse jne? 

Meie rahvusringhäälingu uudiskünnise ületab 20 inimesega kuristikku kukkuv buss kusagil Puerto Ricos, aga tegelt pole meil aimugi, kui mitu tuhat last täna jälle Aafrikas nälga suri. Ja see meid ei huvita ka, sest kuristikku kukkusid ikkagi turistid, kes oleks ju vabalt võinud olla inimesed meie hulgast, eksole. Inimesed suure algustähega. Mõistate?

PÄRISELT KA, kas te ei saa aru, et me teeme täpselt teie moodi kaastundliku näo, aga sisimas absoluutselt ei hooli?

Ja me teame täna, et me ise saame raudselt hakkama. Kui tarvis, võtame enne kodust välja minekut varnast suu ja nina ette respiraatori. Kui tarvis, sööme täissünteetilist toitu või süstime otse veeni. Bakterid ja orgaanika ongi kuidagi vastik tegelikult.

Kui te meile ei ütle, et me sureme kahe aasta jooksul kõik ära, siis meil on jumala kama, mis vahtu te oma keskkonnakaitsesat ja planeedi päästmisest ajate. See ei puuduta meid ja me pealegi ei usu teid nagunii. Ja ma ei valeta siin üheski lauses. See kõik ongi täpselt nii, kui meie, arenenud ühiskonna arenenud inimesed julgeme piisavalt sügavale enda sisse vaadata. See on valus tõde, aga see on tõde ja ma julgen selle välja öelda.

Palun siis öelge meile, et me sureme ära, sest muidu te seda planeeti küll päästa ei suuda.

Veel veini, palun. Prantsuse oma.

Esiteks soovin südamest kõigile head uut aastat!

Seoses ühe Tarbija24.ee lehel avaldatud artikliga (http://www.e24.ee/?id=206323) mõtisklesin pisut Karlova Autopoe kodulel selle üle, millised mõjud oleksid teatud huvirühmade poolt pikisilmi oodataval CO2 emissioonil põhineva automaksu kehtestamisel ja kuidas oleks seda kavalam teha. Üldiselt, minu kui parempoolse maailmavaate esindajale paistab tegu olevat järjekordse üritusega luua rasvasemat riiki ning positiivne efekt keskkonnale jääb suhteliselt küsitavaks.

Kui keegi viitsib lugeda, siis artikkel või arvamuslugu ise asub siin:
http://www.karlovaauto.ee/uudised.php?tyyp=artiklid&id=13