Seda kahtlemata igas mõttes. Lapse nimel pole ühest küljest millestki kahju, aga teisest küljest kasvavad ühes lapsega igal aastal ka kulutused.

Eelmise aasta põhjal ei oleks kuidagi osanud arvata, et meie pere kingituste eelarve nüüd ikkagi liiga väike saab, aga läks hoopis sedasi:

Ma ei nurise, sest meie kaheksaseks saanud pojal oli tõesti hädasti uut jalgratast tarvis ja isegi odavamad jalgrattad on ikkagi päris kallid. Seega läks raha vähemalt õigesse kohta. Kuid naiivne lootus, et lapse peale kuluvad summad aja jooksul samas suurusjärgus püsivad, ei pea kindlasti paika. Mõne aasta pärast on tal ju hoopis võrri või rollerit tarvis ja siis juba autot. Ühtlasi kallinevad pidevalt riided ja muud “mänguasjad”.

Lapsevanemana tuleb sellega lihtsalt arvestada ja ettenägelikult suuremaid reserve eelarvesse planeerida. Ühtlasi haakub käesoleva teemaga kindlasti ka lapsele raha kogumise ja investeerimise õpetamine, aga loodan selle juurde lähiajal tagasi tulla, sest kavatseme pojaga raha kasvatamise õppetundidega õige pea pihta hakata, et noorus mööda ei läheks.