Antud perioodil on minu portfelli väärtus kokku vähenenud 6,75 protsenti ja üldse mitte üllatuslikult on selles negatiivsuses suurima “teene” osutanud Baltika (-18,97%) aktsia, mille suhtes olen ka varasemalt väga pessimistlikult meelestatud olnud.

Nüüd siis teatas ettevõte järjekordsest aktsiaemissioonist egiidi all “brändide uuendamine”. Uuendamine või mitte, aga pole näha, et ettevõtte tulemused kuskilt otsast oluliselt paranema hakkaks ja antud tingimustel kasvu rahastamisse täiendavalt raha panna tundub lihtsalt haua laiemaks kaevamisena, et oleks mõnusam minna.

Sel perioodil on ainsana plussi jäänud Olympic Entertainment’i aktsiahind (+2,0%) ja tegelikult on indeksilangus täiesti selge ning ei sõltu ainult Baltikasugustest üksiknäidetest.

Kui ma olen seni alati väga optimistlik olnud pikema vaate osas, siis sel nädalal välja tulnud uudis, et S&P on USA võlakirjade reitingut alandanud sellele negatiivse väljavaate andmisega, on minu jaoks selge märk väga murettekitavatest arengutest, mis on osutunud kardetust kiiremaks. Juba pikemat aega on USA suhtes tulnud kasutada eriti roosasid prille, et vaadata mööda nendest näitajatest, mis on viidanud riigi rahanduse suhteliselt upakilolemisele.

Samal ajal tegi kulla hind uue rekordi ja tõenäoliselt suunda allapoole ei võta. Täiendavalt lisab õli tulle pidev mure Euroopa PIIGS riikidega ning endiselt oodatakse ka Hispaania “kukkumist”.

Kuid Euroopa pärast ma niiväga ei põe ja peamiseks mureallikaks on minu jaoks jätkuvalt siiski nn uuel mandril toimuv. Fakt on see, et kui USA ei kavatse väga drastilisi samme astuda, tuleb lõpuks midagi palju suuremat kui tänaseks juba mööda saama hakanud majanduskriis.

Mulle näib, et investorid teavad, et praegune tõus on lihtsalt järjekordselt edasilükatud krahhi najal kasumi teenimine. Ise olen uut tõusu täielikult selliselt käsitlenud ja lootnud, et pidu kestab veel vähemalt mõne aasta. Kuid võisime ju kõik eksida. See on jälle nagu toolide mäng, kus pianist võib iga hetk mängimise lõpetada, aga ette teab seda ikkagi ainult maestro ise.

Seega olen hakanud viimasel ajal üha karusemaks muutuma ja tuleb tunnistada, et isegi kaalunud positsioonide likvideerimist. Vaatame veel siiski nädala või paar, mis saama hakkab. Võibolla lollitab turg meid järjekordselt ja praegu on soodne hetk osta? Võibolla lõpetab USA senise arutu rahatrüki ja keskendub edaspidi eelarve tasakaalu viimisele? Oleks kristallkuul, siis teaks.

Lõpetuseks lisan ka tõe huvides graafiku oma portfellist selle aasta algusest ja nagu näha, on aasta esimestel kuudel saavutatud kasv edukalt maha mängitud ja kuigi tahaks loota, et uus põhi on saabunud, ei saa selles kaugeltki kindel olla.