Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: kululiigid pere-eelarves

Sain seda hiljuti teada, sest minu pere-eelarve pidi taluma paari lihtsat asja, mida inimesel ikka vaja võib minna:
– Ühe hambakrooni ehitamine,
– Mõnd üsna tavalise hinnaklassi ravimit,
– Paari eriarsti visiiti tervisekontrolliks.

Vastus pealkirjas esitatud küsimusele on lihtne – pere-eelarve moondub tundmatuseni. Kusjuures meie peres on kõik veel tegelikult üsna terved inimesed. Kulutused tervishoiule on lihtsalt ka tavakodaniku jaoks hämmastavalt suured. Meie pere kahe esimese kuu kulude jaotus kujunes selline nagu alltoodud graafikult näha võib. Kulutused ravimitele ja raviteenustele moodustasid toidu järel teise suurema kulukategooria, neelates tervelt 17% kõigist pere kulutustest. See ei ole nali.

Olukord on iseenesest väga hämmastav, sest ma ei kujuta ette, kuidas päris väikese sissetulekuga inimesed kvaliteetset tervishoiuteenust üldse tarbida suudavad. Kindlasti on antud kategooria üks nendest, mille osas tasub eelarvesse planeerida palju rohkem raha kui algselt arvate, sest isegi kui pere-eelarvet koostades tundub, et oled veel noor ja terviseprobleemid on mägede taga, näitab tegelik elu, et väiksemaid tagasilööke võib päris ootamatult ette tulla ja selleks on hea omada reserve.

Ühtlasi on igati õigustatud ja hädavajalik õigel ajal (aegsasti) raha kulutamine tervisele ükskõik mille muu arvelt, sest vastasel juhul võivad väikestest probleemidest saada suured ning selle tagajärjel võib halvemal juhul juba eelarve tulude pool muutuma hakata. See ei oleks kindalsti soovitav ning kui mitte millekski muuks, siis selliste erakorraliste olukordade katmiseks on reservide olemasolu igas peres hädavajalik.

Aasta algus on analüüsiaeg. Tegin ka meie pere eelarvekokkuvõtte ja esmalt tuleb alustada probleemidest, mis on võhikulegi nähtavad alljärgnevalt graafikult.

Lõpetasime oma eelmise aasta rahavoo mõttes selges miinuses ja nagu hr. Milder Äripäevas Baltika viletsate majandustulemuste puhul, nii ka mina siin pean üritama ajada positiivset juttu sellest, kuidas kulutused on hädavajalikud tulevaste perioodide tulude suurendamiseks. Ja mõnes mõttes on see tõsi, sest peamiselt viis meie pere-eelarve balansi totaalselt rivist välja juulikuus tehtud investeering varadesse, mille väärtus ajas kasvama peaks.

Peab tõdema, et pikas perspektiivis on negatiivne rahavoog siiski võimatu, kui ei soovita laenuorjuses lõpetada. Õnneks vedasime oma reservidega aasta lõpuni välja ja oleme toibumas, kuid eks selline rahavootulemus teatavat ebakindlust hetkeliselt siiski tekita. Kuid vaatame ka kulude tegelikku jaotust 2010. aastal pisut lähemalt.

Planeeritud kulude jaotus 2010.

Alustame planeeritud ehk eelarvestatud kulude jaotusest 2010. aasta jaoks. Vastav graafik meie peres nägi välja selline:

Tegelik kulude jaotus 2010.

Selleks, et võrrelda õunu õuntega, toome alljärgnevalt ära 2010. aasta tegeliku kulude jaotuse, kus sektorite värvid vastavad eelmisele graafikule (välja arvatud üks sektor):

Suurim kulu jätkuvalt toit

Nagu graafikult näha võib, kulutab meie pere suurima osa oma rahast toidule. Kui meie 2010. aasta eelarves oli toidu jaoks planeeritud 20% kulutustest, siis tegelikuks osakaaluks kujunes 18%. Siiski peab ütlema, et meie toidu-eelarve läks aasta kokkuvõttes kahjuks napilt lõhki ning eelarveületuseks kujunes 1,3%. Ilmselt saan teha sarnaselt eelmisele aastale ka eraldi kokkuvõtte top 3 positiivsetest ja negatiivsetest üllatajatest 2010. eelarves, kuid seda juba eraldi postituses.

Positiivsed üllatused

Eelarvestatust oluliselt väiksema osa on tänu euribori langusele hauganud meie tegelikes kuludes laenumaksed ja seda on alati rõõm näha. Eelarvestatuga võrreldes moodustas see kulukategooria 4% väiksema osa kõigist väljaminekutest ja meie tegelikud laenumaksed jäid alla eelarvestatule koguni 9,6%. Seega võib öelda, et alahindasin euribori mõju laenumaksete vähenemisele 2010. aasta eelarvet koostades, kuid laenudega ongi parem olla pigem ettevaatlik.

Investeeringud

Ja lõpetuseks tahaksin esihamba peegelduvas päikeses läikima lüüa ning juhtida tähelepanu sellele, et sektor, mille värvi eelarvestatud kulujaotusgraafikult ei leia, kuid mis tegelike kulude graafikust tublid 13% hammustab, on investeeringud ning neid oleme sel aastal teinud peamiselt kaht tüüpi:
– aktsiainvesteeringud (16,5% investeeringutest),
– investeeringud realiseeritavatesse varadesse (84,5% investeeringutest).

Tegelikkuses oli tänu meie pere naispoolele õrnalt olemas ka kolmas investeeringute liik, kuid esialgu jäi see nii summade kui protsentide osas hästi tagasihoidlikuks. Siiski – algus on selleski osas tehtud ja 2011. aastal võib hea õnne korral ka selles osas kasvu näha. Probleemse poole pealt peab ütlema, et investeeringute proportsioon möödunud aastal oli tegelikult paigast ära ning liiga suur osa läks reaalsesse varasse, mida on reaalselt tarvis ka hoiustada. Sestap olen selleks aastaks seadnud eesmärgiks investeerida vaid finantsvahenditesse ja/või väärismetallidesse.

Ootused tulevikuks

Loodame, et euro jalgu alt ei löö ja kuna 2011. aasta eelarve on koostatud, jääb loota, et alanud aasta tuleb tugevama rahavooga ning õnnestub ka rahareserve taas kasvatada. Samas olen astumas jõulisi samme oma finantsolukorra palju keerulisemaks kujundamisel ning seetõttu on tegelikult minu jaoks 2011. aasta veel vaatamata koostatud eelarvele üsna prognoosimatu. Ma ei tea, kas tuleb hea või halb aasta, aga ma tean, et tuleb tegus aasta ning see on isegi parem kui kindel tulevik, sest kõik on meie endi kätes.

Peagi käib punase kuuega vana meie juurest läbi ja kalender keerab uue aastanumbri ette. Enne seda on aga pühadevaikuses soodus hetk uue aasta pere-eelarve koostamiseks, sest kuigi reklaamid väidavad, et laenuaeg on jälle käes, ei võta tark siiski pühade eel tarbimislaenu, et uut aastat veel keerulisema finantsseisuga alustada, vaid püüab laenumaksete osakaalu oma igakuistes väljaminekutes vähendada ning kasutab vaiksemat perioodi seniste saavutuste hindamiseks ning uute väljakutsete püstitamiseks. 

Nägemaks, kuidas jagunevad pere sissetulekud ning kulud erinevate kategooriate vahel ning analüüsimaks võimalikke kokkuhoiu- või lisakulutustevaldkondi, on mõistlik vastu pühi teha uueks aastaks üks kena jõulupirukas, mille erinevad sektorid kajastavad pere-eelarve erinevaid kulukategooriaid. Kuna siinkirjutaja peab pere-eelarvet juba mitmendat aastat, on andmeid tuleva aasta eelarve koostamiseks kogunenud paras hulk ning see võimaldab üsna kenasti ennustada 2011. aasta kulude jaotust.

Püüame selle graafiku abil siis tulevaks perioodiks mõnele oma pere-eelarvealasele küsimusele vastata.

Kuidas minu kulud jagunevad?

Graafikul lihtsasti ja visuaalselt oma kulutusi nähes, on kõik ilmselge. Ka tulevikus on meie pere peamiseks kuluallikaks eelarves toit, mille osakaal kogukulutustesse on tervelt 21%. Seda oleks võimalik ilmselt vähendada, kuid jääme realistiks ning oma laiskuse juures esialgu kärpeid ei plaani. Murelikuks teeb, et võimsa teise koha haaravad 15%-ga eelarvest jätkuvalt kodulaenumaksed, mille vähendamine pole sisuliselt meie võimuses. Autokulusid, mis haukavad kolmandal kohal 11% eelarvest, on võibolla võimalik uuel aastal vähendada, ent kütusehinnatõusud võivad selle lootuse vabalt ka nullida.

Piinlikult vähe, kõigest 1% oma eelarvest kulutame spordiga seonduvale. Samuti on mõnevõrra tagasihoidlikult esindatud kulutused lapse haridusele. Investeeringuid ei kajasta me kulude poolel üldse, sest sinna läheb automaatselt sisuliselt kõik, mis tuludest üle jääb. Kindlasti leidub sellise lähenemise osas palju vastuväiteid ja niimoodi ei pruugi iial ju investeeringuid tekkida, ent seni on antud skeem meie pere puhul tänu konservatiivsele eelarvestamisele päris hästi töötanud ja ei saa öelda, et möödunud perioodide jooksul poleks õnnestunud eelarveülejääkidest mõistlikke summasid investeeringuteks (olgu need siis aktsiad või varad) suunata.

Kuhu raha kaob?

Niimoodi oma kuludele otsa vaadates saab selgeks ka päris mitmeid seniseid küsimusi, mis meie peres õhus on olnud. Meie pere suureks küsimuseks on alati olnud see, kui palju reaalselt kulub meie hobiautopargi ülalpidamiseks? Eelmiste perioodide põhjal uut planeerides sai see küsimus selge vastuse. Summadest rääkimata on kulude suuruseks 5% aastaeelarvest, mille sees on kõik alates hooldus- ja remondikuludest lõpetades kindlustuste ja ülevaatustega ning seda ei ole väga palju arvestades tõika, et muud hobid meil sisuliselt puuduvad. Kui palju kulub riietele? 7% kogukuludest ja seda on summana päris palju. Kole lugu, kuid paraku moodustavad siinkirjutaja riided sellest enamuse ning juurdlen parasjagu selle üle, kuidas võiks õnnestuda antud kulusid tulevikus vähendada.

Kas prioriteedid on paigas?

Eelarvejaotuse graafilise pildi abil on meil nüüd võimalik palju selgemini sihte seada. Olles eelarvestanud järgmiseks aastaks reisikulusid, näeme tegelikkuses, et iseenesest, kui sooviksime täita mõne antud valdkonnaga seotud unistuse, saaksime neid kulusid veelgi mõne teise arvelt suurendada. Lõpuks sõltub ju kõik prioriteetidest ja kulude ümberjagamisest. Võimalik, et keegi märkab sedasi toimetades, et mõni kulutus haarab ebaproportsionaalselt suure osa eelarvest. Ka siis saab soovi korral astuda samme selle osakaalu vähendamiseks.

Kui palju suudaksime säästa?

Selline “jõulupirukas” on hea ka selle hindamiseks, kui suure osa oma kuludest saaksime vajadusel kärpida. Oletame, et meie tulud vähenevad märgatavalt. Millised on meie pere lihtsad ja millised keerulised säästuvõimalused?

Tõenäoliselt suudame soovi korral nullini vähendada järgmised kulud:
– koduremont ja sisustus (sääst 4%),
– reisimine (sääst 4%),
– meelelahutus (sääst 4%),
– sport (sääst 1%),
– hobiautod (sääst 5%).

Sääst sellest tulenevalt kokku 18%. Vähe, selge see.

Hinnanguliselt suudame vähemalt poole kärpida nendest kuludest:
– riided ja jalatsid (sääst 3,5%),
– kingitused (sääst 2%),
– ettevõtlus- ja finantsteenused (sääst 2%),
– muud ettenägematud kulud (sääst 1,5%),
– kosmeetika, juuksur jms (sääst 1,5%),
– ravimid ja arstiabi kasutades odavamat hambaarsti (sääst 1,5%)

See annab omakorda säästuks 12%. Eelnevale liites oleme säästnud nüüd juba 30% ja see polegi enam nii paha.

Niimoodi kulusid lähemalt analüüsides, saame teada sedagi, kas jääksime ellu juhul, kui üks pereliige peaks töötuks jääma. Sisuliselt sedasama kutsus üles tegema Janar oma selles artiklis: 50% kodune kärpekava: Kas jääksid ellu?

Kokkuvõtvalt võin kindlalt öelda, et tulevikku vaatamiseks on selline piruka joonistamine igati hea näpuharjutus, sest isegi kui kõik prognoositavad andmed ei pea täielikult paika, aitab see mõtlemist korrastada ja saada selgema pildi omaenese elust. Soovitan kindlasti proovida, sest nagu vanarahvas räägib, tahab raha lugemist ning millal siis seda veel teha, kui mitte vana aastat kokku võttes.