Aasta algus on analüüsiaeg. Tegin ka meie pere eelarvekokkuvõtte ja esmalt tuleb alustada probleemidest, mis on võhikulegi nähtavad alljärgnevalt graafikult.

Lõpetasime oma eelmise aasta rahavoo mõttes selges miinuses ja nagu hr. Milder Äripäevas Baltika viletsate majandustulemuste puhul, nii ka mina siin pean üritama ajada positiivset juttu sellest, kuidas kulutused on hädavajalikud tulevaste perioodide tulude suurendamiseks. Ja mõnes mõttes on see tõsi, sest peamiselt viis meie pere-eelarve balansi totaalselt rivist välja juulikuus tehtud investeering varadesse, mille väärtus ajas kasvama peaks.

Peab tõdema, et pikas perspektiivis on negatiivne rahavoog siiski võimatu, kui ei soovita laenuorjuses lõpetada. Õnneks vedasime oma reservidega aasta lõpuni välja ja oleme toibumas, kuid eks selline rahavootulemus teatavat ebakindlust hetkeliselt siiski tekita. Kuid vaatame ka kulude tegelikku jaotust 2010. aastal pisut lähemalt.

Planeeritud kulude jaotus 2010.

Alustame planeeritud ehk eelarvestatud kulude jaotusest 2010. aasta jaoks. Vastav graafik meie peres nägi välja selline:

Tegelik kulude jaotus 2010.

Selleks, et võrrelda õunu õuntega, toome alljärgnevalt ära 2010. aasta tegeliku kulude jaotuse, kus sektorite värvid vastavad eelmisele graafikule (välja arvatud üks sektor):

Suurim kulu jätkuvalt toit

Nagu graafikult näha võib, kulutab meie pere suurima osa oma rahast toidule. Kui meie 2010. aasta eelarves oli toidu jaoks planeeritud 20% kulutustest, siis tegelikuks osakaaluks kujunes 18%. Siiski peab ütlema, et meie toidu-eelarve läks aasta kokkuvõttes kahjuks napilt lõhki ning eelarveületuseks kujunes 1,3%. Ilmselt saan teha sarnaselt eelmisele aastale ka eraldi kokkuvõtte top 3 positiivsetest ja negatiivsetest üllatajatest 2010. eelarves, kuid seda juba eraldi postituses.

Positiivsed üllatused

Eelarvestatust oluliselt väiksema osa on tänu euribori langusele hauganud meie tegelikes kuludes laenumaksed ja seda on alati rõõm näha. Eelarvestatuga võrreldes moodustas see kulukategooria 4% väiksema osa kõigist väljaminekutest ja meie tegelikud laenumaksed jäid alla eelarvestatule koguni 9,6%. Seega võib öelda, et alahindasin euribori mõju laenumaksete vähenemisele 2010. aasta eelarvet koostades, kuid laenudega ongi parem olla pigem ettevaatlik.

Investeeringud

Ja lõpetuseks tahaksin esihamba peegelduvas päikeses läikima lüüa ning juhtida tähelepanu sellele, et sektor, mille värvi eelarvestatud kulujaotusgraafikult ei leia, kuid mis tegelike kulude graafikust tublid 13% hammustab, on investeeringud ning neid oleme sel aastal teinud peamiselt kaht tüüpi:
– aktsiainvesteeringud (16,5% investeeringutest),
– investeeringud realiseeritavatesse varadesse (84,5% investeeringutest).

Tegelikkuses oli tänu meie pere naispoolele õrnalt olemas ka kolmas investeeringute liik, kuid esialgu jäi see nii summade kui protsentide osas hästi tagasihoidlikuks. Siiski – algus on selleski osas tehtud ja 2011. aastal võib hea õnne korral ka selles osas kasvu näha. Probleemse poole pealt peab ütlema, et investeeringute proportsioon möödunud aastal oli tegelikult paigast ära ning liiga suur osa läks reaalsesse varasse, mida on reaalselt tarvis ka hoiustada. Sestap olen selleks aastaks seadnud eesmärgiks investeerida vaid finantsvahenditesse ja/või väärismetallidesse.

Ootused tulevikuks

Loodame, et euro jalgu alt ei löö ja kuna 2011. aasta eelarve on koostatud, jääb loota, et alanud aasta tuleb tugevama rahavooga ning õnnestub ka rahareserve taas kasvatada. Samas olen astumas jõulisi samme oma finantsolukorra palju keerulisemaks kujundamisel ning seetõttu on tegelikult minu jaoks 2011. aasta veel vaatamata koostatud eelarvele üsna prognoosimatu. Ma ei tea, kas tuleb hea või halb aasta, aga ma tean, et tuleb tegus aasta ning see on isegi parem kui kindel tulevik, sest kõik on meie endi kätes.