Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: majanduskasv
Tänane pilt Eesti igapäevamajandusest on päris sarnane buumiaegsele. Automaalritel ja remondimeestel ei ole aega enne järgmist nädalat, autopesulates on järjekorrad, inimesed otsivad mootorrattaid ja 3-liitriseid suurte velgedega Audisid. Tarbijakindlus teeb uusi rekordeid ja rahvas räägib euro-ootuses kinnisvara soetamisest ja headest investeerimisvõimalustest. Sisuliselt on tärganud lootus, et kõik ongi selleks korraks jälle möödas ja kihutame tõusujoones hea elu poole edasi.

Kuid mida me tegelikult mõned kuud ette vaadates näeme ja kuidas üldse tulevikku vaadata?

Kõige lihtsam on visata pilk börsiliikumistele, sest see toimub peaaegu alati umbes pool aastat enne mõjusid reaalmajandusele. Julgemad kinnitavad rihmad ja mida nad näevad?
Vahepeal jõudsaks kiskunud majanduskasv on viimastel nädalatel väga tõsiseid hoope saanud ja börsiindeks OMX Tallinn on langenud 01. maist alates ligi 11% ning pole näha, et õnn pöörduks, sest tänane börsipäev on üle väga pika aja ikka eriti kole.

See kõik on mõistetav. Finantskraanid keeratakse konservatiivsete rahapoliitikate ja uute maksude abil kinni, investorid on juba paanikas, riigid on veel majanduskriisist kõrvuni võlgades ja majandus nõrk nagu 90-aastane vanamemm. Usk igasugustesse abipakettidesse on samuti raugemas, sest kui riigid ennast päästa ei suuda, ei suuda nad aidata ka teisi. Nõiaring. Ja vahepeal saabunud usk helgesse tulevikku on lõplikult kadumas. Majandus on väga haige.

Tänast börsipäeva vaadates paistab, et talv 2010-2011 ei tule reaalmajanduses kergem kui eelmine ja seega tuleb nautida kätte jõudnud kevadet ja buumiaega veel nii kaua kui on võimalik, sest praegu on meie igapäevaelus kohe-kohe käes hetk Tallinna börsilt 2010 jaanuarist ja veebruarist ning enam paremaks ei lähe päris pikal ajal.

Õnneks on kogu krempli kokkuvarisemise ajastus selles mõttes hea, et ilmselt õnnestub selles valguses Eestil ka 2010. aastal inflatsioonikriteerium eurotsooniga ühinemiseks täita, sest paistab, et vahepealne elu paremaks muutumine oli väga näiline ja peagi võime hakata jälle oma joovastuse ja õnnehetkel ära müüdud 1,9 TDI mootoriga Volkswageneid tagasi tahtma.

Lõuna- ja Põhja-Korea vahel on jätkuvalt pingeid. EL riigid purelevad Kreeka ja teiste PIGS riikide tõttu ja USA-st tuli üllatavalt negatiivseid töötuse numbreid. Ma oleksin väga imestunud, kui see ei kõik lõpuks ikkagi relvastatud konfliktideni ja kolmanda maailmasõjani ei viiks, sest sõdade taga on ju alati ainult majandus, huvigrupid ja võimalused.

Õnneks olen ka varem enamasti eksinud. Loodan siiralt, et eksin ka seekord ja käesolevad tagasilöögid on ainult ajutised ning tegelikult jätkub ikkagi vaikne majanduse taastumine.

Avastasin enda üllatuseks, et kuigi vahepeal tegi minu aktsiaportfelli väärtusgraafik juba võrdlemisi pohlanoppimistuure, siis aasta kaks viimast päeva on täitsa toredasti fondid jms institutsioonid akende kaunistamisega vaeva näinud ning toimunud on “oluline majanduse taastumine”. Muidugi ei maksa seda jätkusuutlikuks pidada, aga mulle sobib – ilus on vaadata. Täna kallinesid minu portfellist mutta vajunud Arco Vara tervelt 13,33% ja Baltika 12,31%. Need on ka portfelli kuuluvatest aktsiatest lisaks Ekspress Grupile hetkel jätkuvalt allpool soetushinda, seega arenguruumi jätkub:P. Korralikult kergitati aastalõpuks ka Olympicut – tervelt 6,94%. Ühtekokku kasvas minu aktsiaportfelli väärtus tänase päevaga 2087 krooni. Avagem Sovetskoje, sest kallimaks raha napib!

Aastakokkuvõtteks võib öelda, et rahuloluks pole põhjust. Arvestades sisse eelmiste aastate miinused, aga ka sel aastal teenitud ja portfellist lahkunud Eesti Telekomi kasum, on hetkel investeering kasvanud 9,7%. Seda ei ole palju, aga ikkagi on seda rohkem kui oleks tekkinud raha tähtajalisel hoiusel hoidmisest ja kuna ma muud ka selle rahaga teha osanud ei oleks, siis ma väga ei kurda. 

Mõistagi võib oletada, et kohe uue aasta alguses muidugi korjatakse ilusad numbrid jälle akendelt maha ja mõõn jätkub, kuid siiski ma näen põhjust olla 2010 pisutki optimistlik, sest kui just mingit uut tõsist lööki maailmamajandusele ei tule, siis peaksime põhja läbinud või läbimas olema ja see tähendab, et arvestades aktsiaturgude taastumise ajalist nihet võrreldes reaalmajandusega, jõuavad 2010 teise poole ehk reaalmajanduse “tõusu alguse” ootused aktsiaturule kuskil 2010. aasta kevadel ja kui üle ühe või kahe ettevõtte pankrotti ära ei lähe minu portfellist, siis võib 4 tulevase aasta suhtes endiselt säilitada mõõdukalt kõrged ootused. Kuid olen varemgi kõvasti võssa ennustanud, seega ei maksa minu kui täieliku võhiku sõnu kuigi tõsiselt võtta.

Head vana aasta lõppu kõigile, sest homme ma midagi kirjutada ei kavatse!