Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: meelelahutus

Täna peale lõunat Postimeest sirvides, tuli mulle mõte, et miks ma pean nägema kõiki minu isikuomadustega mittesobivaid uudiseid. Samas kuidas meediafirma peaks teadma, millised uudised on minu isikutüübile vastavad?

Praegu kasutatavatest tavakategooriatest ei piisa, sest mind huvitavad ju väga paljude erinevate valdkondade uudised, mille hulka kuuluvad poliitika-, teadus-, tehnika- ja kultuuriuudised, aga mõnikord ka meelelahutusuudised. Samas mind ei huvita üldse vägivaldsed uudised ja mind huvitavad tõsised uudised natuke vähem kui meelelahutuslikud uudised. Ühtlasi sooviksin ma oma lapsele näiteks Postimees.ee lehte ette võttes avalehele saada ennekõige mitteerootilisi uudiseid. Loodan, et mõistate.

Kirvega kaheks ühtegi nendest kategooriatest ma jagada ei tahaks, sest mõni uudis võib olla “kergelt” meelelahutuslik ja “peaaegu” rahumeelne. Elu ei ole mustvalge.
Seega ma leian, et igat meediakajastust peaks saama hinnata sellise ruumilise kuubiku alusel, kus telgedel on skaalad ja uudis positsioneerub ühe punktina ruumis:

Selline uudiste positsioneerimine võimaldaks mul tarbijana konfigureerida näiteks kuskilt Postimees.ee setingute lehelt, millised uudised mind rohkem huvitavad ning selle alusel mulle väga dünaamiliselt õigeid uudiseid õige paigutusega ette sööta. Elaksin omas maailmas ja teine inimene näeks uudisteportaali hoopis teistsugusena kui mina. Ühtlasi ei sõltuks minu uudisteleht kõigi minuga mittesarnaste tarbijate klikkide lugemisest. Oleks see vast lahe!

Äkki peaks ise sellise uudisteportaali tegema?

Väike killuke ühest erakogust.

Väike killuke ühest erakogust.

Kuigi väidetavalt Eestis automuuseume ei eksisteeri, on tegelikkuses neid ilmselt kümneid ja mõned neist koguni nii suureks paisunud, et teevad silmad ette väiksematele ametlikele muuseumidele. Eile lahkusin töölt paar tundi varem, sest pealinnast saabus telegramm, milles teatati, et hädasti oleks tarvis minna automuuseumi, sest kuigi eelmisest külastusest oli möödas vast paar aastat, on kollektsioon laienenud nii territooriumi, kui ka välja pandud eksponaatide osas vähemalt kolmandiku võrra.

Mis siis ikka mõelda. Kui pealinnast kutse tuleb, siis on kohustuslik kohale ilmuda. Tuli pere autosse pakkida ja vaatama minna. Tegelikult sisaldus kutses ka väike eelvaade fotode näol ja kuigi olen selline pealtnäha Volgade austaja, motiveeris enim kohale minema hoopis teine automark, millest palju ilusaid mudeleid sellesama puhta põrandaga garaaži all “vedeles”. Kunagi tegin siinsamas blogis juttu MB 560 SEL autost, kuid seal leidus veel teisigi sama masti tooteid.

Nüüd mõtlen juba terve päev, et mida peaks sööma, et niisama targaks saada ja enda vanatehnikahobi sarnasele tasemele viia. Ja kuidas ka ei mõtleks, et tegelikult on ju vähem asju rohkem vabadust ja muid selliseid positiivseid eneseabimõtteid,  teeb selline asi haiget, sest need viinamarjad ei tundu kohe üldse hapud.

See teeb rahutuks ja sunnib rohkem pingutama ning see on tänapäeva sotsiaalselt kindlustatud mugavusühiskonnas mandumise vältimiseks lausa hädavajalik.

Lühiülevaade eile toimunud motivatsioonikoolitusest asub sellel aadressil: http://www.volga.ee/modules.php?name=Forums&file=viewtopic&t=3067

Püüan toibuda.

Üks hingemattev kiusatus, mis mind juba mitu aastat vaevab, on kodukinoprojektor. Vaatan kodus telekat imeharva ja peamiselt panen lustikummuti elutoas käima konkreetsete saadete või filmide nägemiseks. Seega on pikemat aega minu ajusoppides käärinud mõte, et kui mu 80-te lõpust pärit värviteleviisor “Sadko” lõpuks katki läheb, siis ostan endale elutuppa teleka asemel hoopis projektori ja lahendan selle kuidagi nii ilusti ja mugavalt, nagu olekski tegu televiisoriga.

Samal ajal olen kindel, et maailmas on ka targemaid kulutusi. Näiteks võiksin seda raha kasutada köögi remondiks või muuks elus tõeliselt vajalikuks. Siiski, kui minu seni ennast igikestvana tõestanud telekas vähemalt sel kümnendil otsad annab, võiks kodus mingi pildikuvamisvahend peale arvutimonitori siiski olla. Mulle meeldib häid filme vaadata, aga kuna täna pean seda tegema kas arvutist või VHS abil vanast heast telepurgist, siis on see viimasel ajal praktiliselt võimatuks muutunud, mistõttu filmide lummav maailm jääb minust üha kaugemale. LCD- või plasmateleviisor on aga kuidagi liiga “tavaline” ja seega oleks projektor heaks alternatiiviks.

Seni on minu jaoks pidevalt ületamatuks takistuseks jäänud tõik, et ma ei tea midagi projektoritest ja ei tunne kedagi, kes mulle mõistlikku varianti soovitaks. Varasematel aastatel on väidetud, et kodukinoprojektorite hinnad algavad 20 000 kroonist ja sellist hinda ma mingil juhul temast maksta ei kavatse. Maksimum, mis minu käpakesed rahakotist õngitsema nõustuvad, oleks võibolla tiba üle 10 000 krooni, kuid selle peale kipuvad tavaliselt Eesti rikastele orienteeritud müüjate suust naerupahvakud kostuma. Mõttetu meelelahutuse eest aga ei ole isegi see summa üldse väike ning isegi sellise kiusatuse omamise pärast tunnen pidevalt süümekaid.

Täna omal käel Amazon’ist säärast tehnikat vaadates näen, et selle eest võiks siiski juba midagi saada. Kuid projektor on selline asi, mida internetist tellida on kuidagi imelik. Pealegi ei pruugi vastav müüja üldse Eestisse oma kaupa saata. Samuti ma ei kujuta ette, kuidas käiks sellisel juhul garantiijuhtumite käsitlemine jms vajalik. Seega eelistaksin osta sellist artiklit konkreetselt füüsilisest poest siinsamas Eestis.

Kui keegi teab kedagi, kes oskaks objektiivselt soovitada koduseks kasutamiseks projektorit, siis võiks siinsamas kommentaarides mulle soovitusi jagada, sest millalgi ma selle ostu teha kindlasti kavatsen, kuigi kiiret pole juba aastaid.