Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: muusika

Täna on oodatult kümned blogipostitused tulvil sapiseid sõnu tänu teatele, et ansambli Vennaskond laulja, anarhist ja punkar, seltsimees Tõnu Trubetsky otsustas asuda täiendama Keskerakonna ridu (http://www.postimees.ee/?id=296177).

Esialgu vihastas ka siinkirjutaja endal oimukohad valutama, sest on aastakümneid Vennaskonna muusikat austanud. Kuid paari hetke pärast meenus aastatetagune Tähelaeva saade, milles seltsimees Savisaar (ilmselt enne valimisi) mahedahäälselt kõige muu ilusa kõrval rääkis, et kuulab üsna sageli autos Vennaskonna plaate.

Pärast seda olin ikka kahtlustanud, kas sm. Savisaar äkki hoopis maskeerunud anarhist olla ei või.

Milleks leiutada jalgratast? Võibolla on sm. Savisaare näol siis, kui kardinad on ette tõmmatud ja kustutatud tuled, tegu sisimas tõelise revolutsionääri ja anarhistiga, kes lihtsalt oskab oma (näite)mängu väga hästi ja suudab masside populistliku hullutamise abil võimule tõusta ning seejärel oma tõelist palet näitama asudes luua Eestis uue maailmakorra. Miks mitte kasutada vaeseid, rumalaid, vanu ja nõrku, kui nende abil on võimalik kaugele jõuda ja suuri asju teha? Kirik on seda edukalt teinud aastasadu. Lenin ja Hitlergi tulid võimule populistliku masside hullutamise abil. Nagu näha, töötab see kõik võrdlemisi edukalt ka Eestis ja ainult rumal jätaks võimaluse kasutamata.

Seega ei pruugi Trubetsky otsus liituda Keskerakonnaga olla üdini odav, räpane ja väär, nagu meile paratamatult tundub. Äkki teab ta midagi, mida meie ei tea?

Kui see nii ei ole, siis olen küll nördinud. Ilus päev läks vett vedama, kuigi mälestus üheksakümnendatest on ikkagi ilus.

Üks eriti kole räpikoll

Mulle tuli see pähe lennukis. Võibolla selle pärast, et olin taevaisale lähemal ja seega keskkond soodustas sürreaalseid mõtteid. Ei tea. Igatahes koitis mulle, et Eesti lavadelt on seni puudunud kaks tegijat nimedega Must-V-Tont ja -rafas (loetakse ristirahvas).

Seda, millist muusikastiili nad viljelevad, ei tule kindlasti küsida, sest nimed viitavalt ilmselgelt sellele, et tegu võiks olla värsivestjate ehk moodsas keeles tseremoniaalmeistritega, kelle esiksingli pealkiri võiks vabalt kõlada: “Ära laksuta lõugu”.

Selge see, et Must-V-Tont ja -rafas ei saa olla mingid papist poisid, seega midagi leebemat debüütsingli pealkirjana oleks raiskamine. Ühtlasi peaks olema sisu jõuline ja valimatult kriitiline. Esialgu ei ole mõtet vormida riime sellest, kui kõvad need esinejad ise on, kuid kuulsuse kogunedes ei peaks kindlasti ennast tagasi hoidma ning vabalt võiks juba teine lugu rääkida sellest, kuidas Eesti kõige kõvemad räpimehed oma asju ajavad. No midagi sellist ehk?

Must-V-Tont ja -rafas jälle külvab õudu
Kui meid kuulata ei taha, kasutame jõudu
Ja kui sinu pudrumulgust kostub miskit hala
Leiad oma roosast lõustast meie saapas jala

Mulle näib, et sellised legendaarsed molkused võiksid Eesti muusikaärisse veel lisaks A-Rühmale ära mahtuda küll.