Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: Olympicu aktsia

Pärast poole kuu eest toimunud ägedaid liikumisi on viimased kaks nädalat väga ebahuvitaks ja graafikute osas igavapoolseks osutunud. Jaapan on vaibunud, Liibüa president püüab maailmale reforme serveerida. Ei midagi väga äkilist.

Nädalal 12 seisis mu portfell peaaegu paigal, langedes 0,03% ja sellele aitas enim kaasa Tallinna Kaubamaja aktsiahind, mis kukkus nädalaga 5,78%. Enim tõusis sel perioodil Arco Vara aktsia (+2,5%) ja Olympic Entertainment’i aktsia (+2,42%).

Kuid juba nädalal 13 muutus kõik vastupidiseks, sest enim langesid Arco Vara (-7,61%) ja Olympic (-4,08%) ning enim kosus Tallinna Kaubamaja (+1,23%). Möödunud nädal lõppes minu portfelli jaoks seega mõõdukas 1,2% miinuses.

Hakkan seoses saabunud suladega arvama, et kui lähiajal mingit positiivsemat nooti turule ei ilmu, võime samas rütmis loksuda kogu suve. Sisimas loodan siiski, et ehk jõuab mu portfell veel enne rannahooaega pisut rasva koguda, et enne sügisesse jõudmist vaeseke päris kokku ei kuivaks.

Möödunud 2 nädalat on minu aktsiaportfelli jaoks olnud ilmselt läbi aegade ühed põnevamad üldse.

Nädalal 10 nägin kiviviskekaarena alla suunduvat trendi ning portfell lõpetas nädala korralikus 3,73% miinuses. Kuna Olympic Entertainment’i aktsiapakk võtab mu portfellis jätkuvalt enim ruumi, mõjutas tema 6,83% hinnalangus antud nädalal portfelli päris korralikult.

Nädala 10 reedel tuli Jaapani maavärin, tsunami ja selle tagajärjel tuumakriis. Tuumaelektrijaamade kriis sai tõelise hoo sisse nädalavahetuse jooksul ning nädala 11 teisipäevaks olid aktsiad tänu paanikahoole tõsises vabalanguses. Ühe päevaga hävis minu portfelli väärtusest 5,9%.

Kuid nagu oma teisipäevase postituse kirjutamisel ennustasin, oli tegemist hetkelise paanikaga ning juba nädala 11 kolmapäevast väga tubli algas taastumine. Ja kuigi teisipäeva õhtul tundus see võimalus uskumatu, suutis lõppkokkuvõttes mu portfell nädala 11 lõpetada isegi 1,45% plussis.

Vahelduseks võib mainida, et minust edukamalt kulges möödunud nädal mu poja aktsiaportfelli jaoks, sest tema investeeringute väärtus kasvas tervelt 5,11%. Varasemalt kuulus sellesse portfelli ainult Olympic Entertainment grupi aktsiaid, kuid eelmisel nädalal täienes seegi portfell ja nüüd leiab sealt tasakaalustamiseks ka austatud jäätisetootja, Premia Foods’i. Aktsiad jagunevad tema portfellis hetkel lais laastus 50/50 kahe ettevõtte vahel ja riskide vähendamiseks peaks millalgi portfelli taas täiendama, kuid eks iga asi tulgu omal ajal.

Paistab, et tänaseks on Jaapani negatiivsed mõjud pigem olematuks kahanenud ja praegu tasub ehk nägu hoida taas rohkem Liibüa murelike arengute poole, sest lääneriikide sõjalised rünnakud on juba leidnud Liibüa naabrite, aga ka Venemaa ja Hiina poolt negatiivset vastukaja ning see võib lähiajal rahvusvahelisi suhteid oluliselt pingestada. Ei saa öelda, et elaksime päris igaval ajal.

Siiski loodan alanud nädalaks mõningast stabiilsust võrreldes eelnenuga ja näeksin meeleldi, et mu portfell lõpetab nädala umbes samal tasemel, kus ta on täna.

Tere ja head uut aastat kõigile!

Nüüd on 2010 igaveseks läbi ja aeg eelmise aasta aktsiaportfelli arengud kokku võtta.

Esmalt siis viimasest nädalast, mis ei tulnudki minu kartuste kohaselt miinusmärgiga. Portfell kasvas nädalal 52 kenad 1,2% ning enim kosusid selles Ekspress Grupi (+4,66%) ja Olympic Entertainmenti (+3,2%) aktsiahind.

Oli ka langejaid. Näiteks Tallinna Kaubamaja aktsia väärtus kahanes nädalal 52 koguni 2,66%.

Kuid mis siin pikalt heietada, võtame aasta kokku.

Terve 2010 aasta jooksul saavutatud portfellikasv (sh muidugi hiljem soetatud aktsiad alates soetushetkest) oli 68,27%.

Aasta lõpuks oli minu aktsiaportfell oma soetushinnast 73,19% kõrgemal ja see ei ole kohe üldse paha protsent pisut vähem kui kaheaastase rahapaigutuse kohta. Kuna ma konkreetseid eesmärke ega prognoose lõppenud aastaks ei teinud, siis kahjuks ei ole mida võrrelda, aga üldjoontes võib öelda, et kasv oli kindlasti suurem kui ma loota julgesin.

Aasta algus oli tormiline. Kaks kiiret rallit jaanuaris ja veebruaris viisid portfelli järsult uuele tasemele. Eks aasta jooksul oli ka halvemaid aegu, kus usk paremasse tulevikku juba kõikuma kippus, kuid suve teises pooles läks asi jälle paremaks. 

Minu aktsiainvesteeringute väärtuse arengust aasta jooksul annab ülevaate see graafik:

 

Aktsiaportfelli areng 2010

Aktsiaportfelli areng 2010

Tänaseks on minu portfellis võrreldes soetushinnaga kahekordistunud Olympic’i ja Tallink’i aktsiate väärtus ja vahepeal ei ole ükski ettevõte veel pankrotti jõudnud minna, kuigi seda jõuab veel alati.

Lõplik aktsiate jaotus portfellis kujunes järgmise graafiku järgi:

 

Aktsiate trendid portfellis 2010

Aktsiate trendid portfellis 2010

 

Aktsiaportfelli jagunemine 2010. aasta lõpus

Aktsiaportfelli jagunemine 2010. aasta lõpus

Kahjuks ei saavutanud minu aktsiainvesteeringute maht 2010. aasta jooksul veel kuuekohaliste numbrite taset. Siit ka lootused alanud 2011. aastaks ning prognoosin, et kui kolmandat maailmasõda ja mingit tohutut katastroofi ei tule, siis jätkab mu portfell mõistlikku kosumist, kasvab alanud aasta jooksul vähemalt 15% ja saavutab seega lõpuks ikkagi kuuekohalise kuju.

Majandus on keeruline ja oskab alati üllatada. See tähendab, et meist tegelikult ei tea keegi täpselt mis saab, aga kui eesmärgid on fikseeritud, saab pärast vähemalt võrrelda, kas oletasin õigesti või mitte.

Võib olla üsna kindel, et sellise tootlusega aastat lähikümnendil ei kordu, kuid loodan siiralt, et vähemalt mõne aja peab vana majandusmudel veel vastu ja investeeringud jätkavad loogilist kasvamist. Seni on tore olnud.

Nagu ennustatud, lõppes nädal 44 minu aktsiaportfelli jaoks suures osas tänu Olympic’i taastuma asumisele kenasti plussis ja portfell kallines 3,85%.

Lisaks Olympic’i aktsiahinnale (+11,81%) tegi tegelikult sama kõva tõusu ka Tallink (+11,32%), kuid seda ei osanud ma ette näha. Eelmainitud aktsiate tormiline ülessööst oli tegelikult ainus, mis mind miinusesse kukkumast hoidis, sest vaieldamatult üheks eelmise nädala tippsündmuseks kujunes Baltika jätkuv megakahjum, mille teatavaks tegemise järel aktsiahind alla sööstis ning nädala 11,86% eelmisest reedest odavamal tasemel lõpetas. Investorid on hämmelduses, sest juba päris pikalt jätkuv kahjumi löömine ei saa igavesti kesta ning peab lõppema kas kardinaalsete muutuste või pankrotiga. Hr Milderil on aeg ennast tõsiselt tõestada.

Hästi tore on, et minu poja investeerimistee algus sai möödunud nädalal hea stardi ja tema mikroportfell on tänaseks juba koguni 14,17% kõrgemal soetushinnast. Tubli portsion positiivset motivatsiooni asjaga tegelemiseks annab see kindlasti.

Kuna Baltika alla ära kihutas ja Olympic päris ilusti üles liikus, siis ei oska ma midagi negatiivset ega positiivset alanud nädalast oodata. Ma ise ikkagi ootaks nüüd umbes kuu kuni paar kestvat nn külgsuunalist loksumist. Võimalik, et mõni suur soovib veel enne eurot positsiooni sisse võtta, kuid sama moodi on võimalik, et kõik on seda ammu teinud ja pigem soovitakse suuremate tootluste lootuses väljuda. Eks me näe.

Suvi on imelik aeg ja puhkusest ei saa iial küllalt. Paraku tuleb tunnistada, et väljas on juba ilma tuulepluusita liiga külm ning see tähendab vääramatut tagasipöördumist kontoriseinte turvalisse rüppe. Kuidas Lõuna-Saksamal ja Austrias hulgaliselt raha surnuks lüüa, sellest võibolla kirjutan ka millalgi. Kuid minu lootus, et puhkuse ajal mu raha endiselt raha teenib, ei ole sedapuhku tõeks saanud ning mu aktsiainvesteeringute seis on umbes samal tasemel, kui oli enne puhkust ehk mõned nädalad tagasi.

Nädala 35 veetsin siiski juba kontoris ning jälgisin harjumuspäraselt oma portfelli, mis taas suuri kõikumisi ei näidanud ning lõpetas 0,35% kõrgemal eelnenud puhkusereedest.

Jätkuvalt tegi enim vähikäiku Olympic Entertainment‘i aktsiahind, mis langes 4,39%. Minu jätkuva hämmelduse saatel on aga Baltika järjest kallinenud ning tõusis nädalaga 7,32%. See on ka käesoleva aasta jooksul selle aktsia seni kõrgeim tase. Nüüd on küll see koht, kus tasub ära märkida praktiline õppetund, mis näitab, kui kasulik on omada portfellis erinevaid ettevõtteid, mitte sõltuda täielikult paari üksiku käekäigust.

Alloleval graafikul on näha aktsiate väärtuse muutus minu portfellis aasta algusest. On päris huvitav, kuidas Tallink (sinine) viimasel ajal Olympic’ule (punane) lähenema kipub ja kui nii edasi läheb, põrutab ta olles praegu vaid 2%-ga maas peagi osakaalult portfellis Olympic’ust mööda. Ma siiski ennustan, et seda ei juhtu.

Aktsiate väärtus Tauno portfellis

Aktsiate väärtus Tauno portfellis

Kooliaasta on alanud ja kuigi juba praegu on võrreldes aasta algusega minu aktsiainvesteeringute tootlus rahuldaval tasemel, loodan siiski enamat. Seega ootan, et Olympic’i langus pöörab peagi taas tõusuks, oodatavasti häid tulemus näitav Tallink ja võibolla pankrotist pääsev Baltika ei anna positsiooni käest ning osakaalude mõttes alt poolt hakkab portfelli rohkem toetama ka Ekspress Grupp ning Tallinna Vesi. Seetõttu säilitan optimismi, mis võiks tähendada algaval nädalal taas mõneprotsendilist tõusu.

Ärgem laskem ennast pealkirjast eksitada. Täna polnud ju vigagi, sest tänasel päeval langes minu aktsiaportfelli väärtus kõigest 0,2%. Kuid nädala 32 võtab reede ja 13 ilusti kokku, sest oodatult tuli Olympic’i eestvedamisel mu portfelli nädalakahjumiks 3,42%.

Sealjuures Olympic Entertainment’i aktsiahind langes pärast esmaspäevast tulemuste avaldamist pratkiliselt pidevalt ning nädala jooksul haihtus aktsiahinnast 8,59%. Vastukaaluks tõusis samal ajal Baltika aktsia 1,23% ja tema oli ka nädala suurim tõusja minu seanahkses portfellis. Mitte, et see rahaliselt olulist rolli mängiks, kuid ootasin ka Arco Vara korrigeerumist pärast eelmisel nädalal toimunud 15%-list kasvu. Ime kombel siiski finišeeris sellegi ettevõtte aktsiahind täna võrreldes eelmise reedega 0,43% plusspoolel.

Arvata võib, et uuel nädalal tekib Olympic’ile veel rohkem ostjaid ja ma ise oletan, et ettevõtte nõrkadest tulemustest kannustatud kukkumine saab läbi. Seetõttu julgen uskuda, et järgmisel nädalal saan jälle pigem portfelli väärtuse kasvust rääkida.

Kui ma oleksin suuremat sorti investeerimistegelane, siis räägiksin siinkohal USA ja Hiina hoiatavatest signaalidest ning süvenevast hirmust teise poolaasta ees, aga ma ei ole. Pealegi ei oska ma Euroopa suhtes kuigi skeptiliseks muutuda, sest näen endiselt Rootsi autotootjate tellimusprognoose ja need mingit krahhi saabumist hetkel ette ei näe.

Eelmisel nädalal eksisin oma ennustustes nagu alati ja Tallinna börs tegi vastu minu ootusi üle pikema aja täitsa tublit tõusu. Minu aktsiaportfell kosus nädalaga tervelt 8,83% ja ainus murelik päev oli reede, kui eelnevalt kogu nädala kestnud ilusaid numbreid mu portfellis 1,1% alla tagasi toodi.

Tõeliseks staariks portfellis oli nädalal 31 Arco Vara, kuid tänu mikroskoopilisele osakaalule ei saanud ma tema 15%-lisest aktsiahinnakasvust isegi päris 100 krooni võrra rikkamaks.

Aktsiahinnakasvult teisele kohale platseerus 12,5% tõusuga endiselt kahjumis, aga siiski üllatavalt heade tulemustega lagedale tulnud Baltika. Korralikult kasvas ka Olympic’i (+11,3%) ja Tallink’i (10,17%) aktsiahind ning ainus, kelle aktsiad negatiivses suunas liikusid, oli Tallinna Vesi (-1,5%). Ilmselt on see tingitud suures osas seadusandluse muutumisest seoses valitsusepoolse monopolide ohjeldamise sooviga.

Algavalt nädalalt ma midagi võimsat pärast sellist tõusu ei oota ning kuna täna avaldatud Olympic’i majandustulemused olid oodatust kehvemad, oletan, et see süstib turule negatiivsust ning veab turu kergesse langusesse, mis tähendab minu portfellile nädala lõpuks paariprotsendilist miinust. Paistab, et kõige hullemast mülkast oleme siiski vähemalt vööst saadik taas väljas ja selle suve põhjaks jäi juuli algus. Eks näis.

Viimaste aegade võimas Olympic Entertainment Group‘i aktsiahinnalangus on minu portfelli jõudsalt negatiivses suunas vedanud. Tänase päeva lõpuks, pärast lühikest aga väsitavat nädalat, oli mu aktsiaportfell taas 0,53% madalamal kui eelmisel reedel. Peamiselt võibki selle eest tänada Olympic’i aktsiat, mis suutis nädalaga kaotada 5,74% oma väärtusest ja müügifrondi lõppu jätkuvalt ei paista.

Enim tõusis selle nädala jooksul taas Tallinna Kaubamaja aktsia (+5,21%). Tänase päeva lõpus aga kosus ka Tallink’i aktsiahind päris hästi ja lõpetas nädala 3,28% plussis.

Nädala naljaks võib lugeda Baltika avaldust, et viimastel kuudel on ettevõte kasumis (kuigi maksude- ja amortisatsioonieelselt). Kui kevadkuude müüki vaadelda ja selle baasilt aasta kohta järeldusi teha, siis võiks paljud kaubandusettevõtted (sh kasutatud autode müüjad) püsti rikkaks saada. Paraku kestabki selline müük tavaliselt kaks-kolm kuud ja seetõttu ei ole eelmainitud kasumiargument jätkusuutlikkuse osas kuigi veenev. Ometi lõpetas Baltika aktsia samuti 3,13% eelmisest nädalast kõrgemal.

Viimase aja Olympic’i languse taustal on väga hea vaadata, kuidas ühe aktsia osakaalu ebaproportsionaalne suurus portfellis riskidele ebasoodsalt mõjub ja portfelli kokkuvõttes allapoole tirib. Kui 9. aprillil joonistasin siia blogisse diagrammi aktsiate jagunemisest minu portfellis ja Olympic moodustas tol hetkel 37% kogu portfellist, siis tänaseks on tema osa kahanenud 33%-ni. Oluliselt on kasvanud Tallinki osakaal olles nüüd aprilli 25% asemel 29% minu portfellist.

Mida väiksem on ühe kindla aktsia osakaal, seda väiksemat mõju ta portfellile tervikuna ka avaldab. Headel aegadel on seda raske vaadata, sest aktsia võib paari nädalaga kümneid protsente tõusta ilma portfelli sama kiiresti üles vedamata. Halbadel aegadel on aga selgelt vastupidi ja portfell võib tänu üheainsa aktsia suurele osakaalule oluliselt langeda vaatamata üldisele aktsiahindade tõusule börsil. Selline ühe aktsia risk ei ole seega kuigi tervislik ja seetõttu eelistan oma portfellis ühtlasemat jaotust.

Järgmisel nädalal ei alga veel paljudel puhkused, mistõttu loodan, et asi paraneb ja lõpuks ka Olympic’i müügisurve väheneb. Ausalt öeldes olen täna juba ise peaaegu seda juurde ostmas, kuid esialgu siiski vaid mõtetes. Seega ma arvan, et hinnad on head, ruumi ning põhjuseid tõusuks jätkuvalt leidub ja portfell võiks järgmisel nädalal siiski langustrendi murda ning juuli alguses positiivse tulemusega nädala lõpetada.

Paar viimast nädalat on minu aktsiaportfellis olnud rahulikud ja seetõttu pole viitsinud kogu aeg olukorda isegi jälgida. Teen seda tagant järele siiski. Nädalal 23 langus 1,8%, suurimaks kukkujaks 3,1%-ga Olympic ja ainsaks tõusjaks Arco (+1,53%).

Nädal 24 algas ilusti ja esmaspäeval kosus portfell eelmise reedega võrreldes 2,3%. Paraku järgnes sellele terve nädal vaikset langust ja nädala lõpuks olin ikkagi 0,23%-ga miinuses.

Eelmise nädala kõige kõvemaks tegijaks loeksin mina Tallinna Kaubamaja, kelle aktsia vaatamata üldisele mõõnale tervelt 7,46% tõusta suutis. Nädala luuseriks osutus -3,03% langusega Baltika. Kui Baltika sellest kõigest eluga välja peaks tulema, olen küll siiralt üllatunud, sest üldine meelestatus investeerimisfoorumites näib olevat selline, et tegu on juba sisuliselt maha kantud aktsiaga.

Tuleb tunnistada, et ma ei tea, kuhu majandus tüürib, sest eelmisest nädalast jäi silma 2 artiklit Äripäevas, milles räägiti, et W-kujuline majanduslangus on tõeks saanud ja praegu põrutame selle W teises langusfaasis maa poole. Võimalik, et üldkokkuvõttes on see positiivne, sest eelmise kriisi järel polnud märgata ühiskonna selget kainenemist. Pigem jätkus võla abil liu laskmine, mis ei saa kahtlemata lõputult kesta.

Kui analüütikud on pessimistlikud, siis ma ei tohi sellest ennast mõjutada lasta. Seega loodan endiselt paremale tulevikule ja paariprotsendisele jätkusuutlikule tõusule. Ilmselt seda ei tule ja nädal saab olema pigem negatiivse suunaga, kuid vaikne, sest tegemist on ikkagi jaaninädalaga ja seega tahavad kõik oma raha turvaliselt õlle jaoks hoida, mitte kahtlase väärtusega aktsiatesse paigutada. Aga mine tea.

Aga kui kauaks, seda ma küll öelda ei julge. Nädalal 22 kasvas minu aktsiaportfelli väärtus 1,55%. Iseäranis ilus liikumine toimus neljapäeval, kui portfell 3,5% paksemaks läks, kuid mõistagi ei ole põhjust arvata, et hirmud ja kahtlused aktsiaturult kadunud oleksid.

Vastupidi – näib, et pigem on hirmud palju suuremad kui veel mõni kuu tagasi, sest eelmisest nädalast jäi selgelt meelde Äripäeva artikkel, kus spekuleeritakse, et on võimalik, et oleme tegelikult endiselt karuturul ja ise ei teagi seda. Üha uued analüütikud tulevad välja mõtetega, et üldiselt peaks majanduse taastumine tegelikult ikkagi kokku kukkuma. Paistab, nagu oleksime elanud uues mullis sulaselge kriisi ajal ja on aja küsimus, millal viimsedki illusioonid purustatakse.

Kõik see on võimalik, aga kui plaan on selge, siis taganeda pole kuhugi. Seetõttu, nagu tavaks on saanud, vaatan oma portfelli üle ja näen, et kõige rohkem odavnes nädalal 22 Arco Vara aktsia (-8,82%) ning enim tõusis Olympic Entertainment Group’i aktsia (+4,03%). Viimasel ajal on kuidagi positiivseks muutunud foon ka Tallinki suhtes ning seegi aktsia kasvas tublid 3,45%. Pärast dividendisaajate nimekirja kinnitamist on mõistagi kolinal alla tulnud Tallinna Vee hind ja möödunud nädalal langus jätkus (-6,96%).

Kui vaadata majanduse olukorda läbi kasutatud autode müüja pilgu, siis täna ütles mu vend Tanel esimest korda pärast paari aastat, et kõik on jälle normaalne ja hinnad ei lange ning pigem lähevad vaikselt üles. Mingit buumiga võrreldavat ostumöllu mõistagi ei ole, kuid autosid ikkagi jälle ostetakse ja inimestel paistab optimismi oluliselt rohkem kui eelmisel kevadel või suvel.

Loodan südamest, et see kõik on jätkusuutlik, kuid ei lähe väga hoogu ja seetõttu loodan jälle, et olen ka nädalal 23 paari protsendiga plussis. Saame näha.