Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: pere rahaasjad

On üldtuntud tõik, et mida jubedam on finantsseis, seda vähem on motivatsiooni seda jälgida. Samas tekitab pimeduses kobamine piisavalt hirmu ning sunnib tõele otsa vaatama, ükskõik kui kole see ka ei oleks.

Aus ülestunnistus on, et me pere ei jälgi igakuist pere-eelarvet enam aastaid, kuid me ikkagi logime Rahakooli peaaegu iganädalaselt oma kulutuste fikseerimiseks ning kindlasti kasutame seda investeeringute ja suuremate ostude ning seonduvate väljaminekute omahinna mäletamiseks.

Me lühiajaline vaade on aastate jooksul pere-eelarve mõttes hägustunud, kuid ükski oma elust hooliv inimene ei saa lubada endale alltoodud küsimusele regulaarselt vastamata jätmist:

Kas mul üldse on vara ja varal väärtust ning kas see põleb heleda leegiga või mitte?

Seega päris kindlasti jälgime ka täna, 8 aastat peale vastava faili tekitamist, oma pere varade ja kohustuste suhet ehk rikkust või vaesust. See on meie jaoks piisavalt vähe vaeva nõudev, kuid piisavalt informatiivne tööriist ning kui ma mõnikord kirjeldamatus likviidsuskriisis tekkivates masendushoogudes ei teaks, kas mul nüüd ongi kõik vara varsti otsas või mitte, oleksin ammu püssi põõsasse visanud ja klõbistaksin seda teksti siin ilmselt hoopis lustlikumalt kellegi teise, mitte iseenda tagasihoidlikus kontoris.

Samas kui on võimalik kasvõi mõned korrad aastas näha, et pere omakapital areneb vaatamata äärmiselt konservatiivselt hinnatud ning pikka aega muutmata varade väärtusele endiselt mingi ime läbi õiges suunas, on võimalik säilitada mõõdukat optimismi ka mõnikord sularaha puudumisel tanklaketi cappuccino ostmata jättes või tundes kadedusega, kuidas kõik teised kiiremini ja jõulisemalt edenevad.

Seega ei, ma ei ole veel surnud, tean endiselt, kuhu teel oleme ja lihtsalt keeldun kaotamast usku, et jõuame saada ja teha veel kõike, mida tahame.

Ilusat nädalavahetust kõigile!

Kokkuvõtete tegemine on mõnikord tore, teinekord masendav. Meie pere-eelarve tasakaal sai augustis kõva hoobi kuklasse ja näib nagu üritaksime oma üha kuumeneva ostukirega jahtuvat majandust turgutada.

 

Kokku langesid paljud negatiivsed asjaolud:

– Tavapärasest väiksemad sissetulekud tänu väiksemale arvule töötundidele,
– Poja kooliminekuks valmistumine (tavapärane, kuid siiski),
– Minu autokooli tasu (otsustasin A-kategooria load teha),
– Tagasihoidlik puhkusereis perega naaberriiki,
– Tavapärasest palju suurema hulga riiete soetamine,
– Ebaharilikult suur kütusekulu seoses reiside, külastuste jms-ga.
– Väga palju väljas söömist.
Kuid kui räägiksin ainult asjaolude kokkulangemisest, mis paraku ilusa kuu plaanid ootamatult ära rikkusid, kõlaksin juba nagu hr Milder Baltika tulemusi kommenteerides.

Püüame lähikuudel rihma pingutada, sest teisiti on pikemas perspektiivis võimatu. Säästuplaanide vastu Itaalia või Hispaania kombel streikima ei hakka, pigem tuleb käised üles käärida ja pere-eelarve taas tasakaalu saada.

 

Selgelt nähtavad kärpekohad:

1. Väljas söömine (eriti emotsioonostud nagu Statoili Cappucino jms) tuleb olulisel määral madalamale tasemele tuua. Antud kululiik on alates aasta algusest peaaegu pidevalt eelarvet ületanud.

 

2. Rõivaste soetamine tuleb mõneks ajaks ooterežiimi panna. Õnneks on seda kogunenud varude tõttu lihtne teha. Nii uskumatu kui see ka ei ole, ületas riietele ja jalanõudele kulutatud summa meie peres augustis toidukulutusi.

 

3. Kindlasti on hädavajalik lähiajal perre taas säästliku diiselauto soetamine, sest on väga suur vahe, kas kulutada kütusele kuus 500 eurot või 300 eurot. Ka kulutused kütusele ja pesulaarvetele ületasid augustis meie pere toidukulusid, mis pole kaugeltki normaalne olukord.

 

4. Loomulikult tuleb veel detailsemalt eealrvesse kaevuda ja leida võimalusi kokkuhoiuks, sest vaatamata hinnatõusudele on kindlasti hetkel veel võimalik aasta ilusate numbritega lõpetada. Sellega tegelemise alustamiseks on praegu küll juba viimane aeg.

Jõudu kõigile oma pere-eelarve jälgimisel!