Kõigepealt muidugi küsib tavakodanik vastu, et mis vahet seal on, mis vahe on veluuril ja plüüsil. Vahe on minu jaoks suur, sest mõistus keeldub uskumast, et veluursalong, mille eest 90-te alguses maksti Mercedese W124 autol peaaegu sama palju raha kui nahksalongi eest, on seesama asi, mis odavatel Jaapani autodel oli plüüsi nime all paljudel juhtudel suhteliselt tavapärane salongimaterjal.

Veetsin vist peaaegu tund aega internetist vastuseid otsides ja kuigi väga head selgitust kuskil polnud,  sain teada, et peamiselt erineb tänapäeval veluur plüüsist valmistamismeetodi poolest. Plüüs on sisuliselt sama asi, mis velvetiin ehk siis mingist odavamast materjalist kui siid sisuliselt sama moodi tehtud asi nagu velvet. Enamus tänapäevaseid plüüse on tehtud polüesterkiust, mis teeb selle odavaks, kuid varasemalt on plüüsi valmistatud puuvillast.

Knitting

Knitting

Ka veluuri tehakse tänapäeval väidetavalt sageli polüestrist, kuid algselt on selle materjaliks olnud puuvill. Veluuri peamine erinevus eelmainitud velvetiinist või plüüsist tuleneb seega tänapäeval ennekõike just kudumisprotsessist. Eesti keeles ei tule see vahe väga välja, kuid inglise keeles on sõnadel knitting ja weaving selge vahe sees.

Knitting, mis on kudumisprotsess, mille abil valmib veluur, on lõnga omavahel ühendamine moodustades silmuseid (vt ka Wikipedia) ning nendest saab kangas – väga üldistades umbes nagu kampsuni kudumine. Tänu selle tehnoloogia kasutamisele venib veluur paremini kui velvet, velvetiin või plüüs.

Weaving

Weaving

Weaving, mille tulemusel valmib velvet, velvetiin ja plüüs on pigem nagu tavapäraselt kangastelgedel toimuv protsess, kus kandev lõng ümbritsetakse (pistetakse läbi) teise lõngaga (vt ka Wikipedia).

Seega minu kartused, et veluur ja plüüs ongi täpselt sama kraam, ei leidnud kinnitust ja saan olla peaaegu kindel, et seltsimehed tõusva päikese maalt suutsid teha lihtsalt odavamat teistmoodi pehmet istmematerjali.