Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: portfell

2011-08-30

Veider, kuidas täna vahetult enne börsi sulgemist Ekspress Grupi hind 100 aktsiaga tehingu tõttu ülespoole hüppas. Kui täna USA-s suhteliselt punased toonid, siis kas homme kõik jälle nii nagu ennegi? Murelikuks teeb, et Nordecon ei liigu eriti kuskile poole. Ootan jätkuvalt hetke positsiooni sulgemiseks.


2011-08-25

Väga huvitav on vaadata ideede kasumit/kahjumit arvutatuna aastaseks tootluseks. Lihtne võrdlus: TAL1T hoitud 936 päeva ja müüdud 51,1% kasumiga, kuid aastas teeb see tootluseks 19,9%. Sama TAL1T hiljem ostetud, hoitud 6 päeva (ostu- ja müügipäevad ning nädalavahetus sealhulgas) ja müüdud 3,48% kasumiga. Aastane tootlus oleks sel juhul umbes 211,7%. Loomulikult tuleb aru saada, et raha ei suuda keegi kogu aeg niimoodi kasumlikult investeerida, aga mõnikord on kindlasti targem kasum kiiresti lukku lüüa ja kasutada raha uuteks ideedeks selle asemel, et oodata pool aastat ja teenida paar protsenti rohkem. Ei maksa siiski unustada, et ka kahjum tuleb õigeaegselt ja mõistlikul tasemel lukku lüüa, eksole:P


2011-08-25

Ostsin hinnaga 1,042 eur natuke OEG1T aktsiaid. Hind on minu arust liiga palju pihta saanud ja loodan lähiajal põrget. Müün lähema 5 päeva jooksul.

Pikaajaline portfell

Nädalatel 24-26 kaotas mu portfell taas väärtust ja mitte vähe – tervelt 7,34%. Eriti karm oli nädal 26, kui tänu Baltika läbikukkunud emissioonile portfell koguni 5,5% odavamaks muutus.

Baltikaga on muidugi “otsad vees”, nagu moodsas keeles öeldakse. Antud perioodil vähenes aktsia väärtus 19,71% ja pole näha, et kõik kuidagi paremaks minema hakkaks. Põhimõtteliselt olen antud aktsiapaki juba korstnasse kirjutanud, kuid rumal optimismisäde minu sees ikka lubab veel loota, et “keegi kuskil” teeb midagi, mille tagajärjel ettevõte kuidagi püsima jääb.

Nädalatel 24-26 oli vaatamata langustrendile siiski minu portfellis ka üks tõusja, Tallinna Vesi (+4,36%). Samuti tasuks positiivse poole pealt välja tuua, et tegelikult on mai- ja juunikuus laekunud ka mõningal määral dividende nii Tallinna Veelt kui Tallinna Kaubamajalt ja kokku andsid need reinvesteerimiseks jälle teatava lisasumma (53,4 eurot). Ka minu poja Premia Foods’i aktsiatelt saime dividende. Väga vähe küll (0,33 eurot), kuid seegi on parem kui mitte midagi.

Seega vaatamata negatiivsele aktsiahinnatrendile on rahavood olnud positiivsed ja tegelikult hakkan juba üldiselt ka natuke optimistlikumaks muutuma lähiperspektiivi osas, sest hinnad on päris kõvasti pihta saanud. Mis toob meid jällegi minu lühiajalisemate investeerimismõtete portfelli juurde.

Lühiajaliste investeerimismõtete portfell

Ei saa eitada, et Nordecon‘i aktsia on üldise trendi taustal hästi vastu pidanud, sest alates ostuhetkest oli selle hind eelmisel reedel 2,38% kõrgemal ja seega ei ole mäng veel täielikult kaotatud. Müügini on täna jäänud sisuliselt 10 päeva ja paistab, et alates eelmise nädala reedest on Tallinna börsil vähemalt kerge põrge toimumas, seega jälgin huviga, kuidas asi edasi areneb.

Ma ei ole kindel, aga vähemalt julgen loota, et põrgetest saavad mõnikord pöörded ja uued tõusud ning tegelikult võtsin sellise oletuse pealt julguse kokku ja ostsin sellesse portfelli juurde 56 Tallinna Kaubamaja aktsiat keskmise hinnaga 5,551 eurot aktsia kohta. Mõnikord on julge hundi rind rasvane, teinekord haavleid täis. Kuna summad, millega mängin, ei ole suured, siis loodan ise näha järgneva kahe kuu jooksul positiivset arengut ja samas jätkuvalt väga ei nuta, kui realiseerub negatiivsem stsenaarium ja mõne euro kaotan. Reeglid on portfellil jätkuvalt samad ja seega üle 10% hävingut tulla ei tohiks. Kõik vastupidine on ju ainult meeldiv.

Olukord maailmas minu pilgu läbi

Ma ei ole pessimist, aga praegusel ajal pole optimismiks ka väga põhjust. Pikaajaline vaade on jätkuvalt tume ja udune, sest pole teada, millal otsustab turg, et nüüd aitab ja investorid massiliselt USA võlakrahhi hirmus põgenema hakkavad. Siiski mulle näib, et lähema poole aasta perspektiivis seda vist ei pruugi juhtuda, sest nii negatiivset uudisvoogu kuskilt nagu ei tule. Lisaks parandab lähema paari kuu olukorda vähemalt lühiajaliselt “äralahenenud” Kreeka kärbete temaatika ja sellest tulenevalt leevendust saanud võlakriis.

Ka reaalmajandus Eestis ei näita olulist stagnatsiooni ja tõenäoliselt saab mõnevõrra stabiliseeruvat eksporti toetama tänu juba tekkinud ekspordikasvule meie sisetarbimine. Paistab, et lisaks ettevõtetele on ka eraisikud kriisist väljunud tugevamalt kui kunagi varem, sest märgata on tendentsi, et kui enne 2008. aastal alanud majanduskriisi osteti palju kasutatud mootorrattaid ja ATV-sid, siis täna selgub “tavaliste inimestega” suhtlemisel, et paljud enam ei hakka kasutatud jamaga pead vaevama ja pigem liisitakse või ostetakse uued mänguasjad. Olles ümbritsetud säärase optimismiga on lähema 6 kuu lõikes keeruline otsest krahhi ette näha ning kindlasti kajastub rahva kulutamissoov kaubandusettevõtete käivetes.

Ja puhtalt sellise kõhutunde pealt arvan ma, et selle aasta teine pool saab vähemalt Tallinna börsil kulgema pigem positiivses joones.

Pikaajaline portfell

Nende nelja nädala jooksul on minu portfell kaotanud veelgi 3,15% oma väärtusest.

Suurima languse on läbi teinud Tallinna Vee aktsia (-15,35%). Languse ulatuse poolest teisel kohal platseerus Baltika (-9,02%).

Baltika puhul väärib ehk mainimist, et kuigi on alanud uute aktsiate märkimisõigustega kauplemine, ei ole mul mõtet neid müüa, kuna müügilt saadav tulu oleks väiksem kui tehingu teenustasu. See on ka arusaadav, sest kes niiväga ikka ostaks märkimisõigust, mille alusel saab soetada aktsiaid hinnaga 1 euro, kui samal ajal kaubeldakse aktsiatega hinnaga umbes 0,83 eurot tükist. Jabur olukord.

Positiivse poole pealt saan öelda, et vahepeal laekusid Tallinna Kaubamaja dividendid. Summa on küll väike, aga abiks ikka.

Kuidagi hämmastavalt suur hüpe ülespoole toimus nädala 23 ehk eelmise nädala reedel, mil portfell ainult ühe päevaga 3% üles liikus. Täna siiski paistab, et tegu oli millegi erakorralisega, millest ei saanud mingit positiivset trendi.

Lühiajaliste investeerimismõtete portfell

Lühiajaliste investeeringute portfellis konutab täna juba täpselt kuu aega jätkuvalt üksi Nordecon‘i positsioon, mis kuu ajaga on kasvanud 1,14%, kui 2x teenustasu (ost ja tulevane müük) ostuhinnale otsa liita. Eks alanud teine kuu näitab, mis saab ja kui olulisi liikumisi ei tule, olen sunnitud leppima, et loodetud kasumit teenida ei õnnestunud. Kuid vastavalt enese poolt kehtestatud reeglitele on mul veel müügini aega.

Olukord maailmas minu pilgu läbi

Olukord maailmas üldisemalt ei sisenda erilist optimismi. USA on languses, Hiina jahtub, Euroopa muretseb Kreeka ja teistegi pärast. Raske on näha, mis võiks olukorda lähiajal positiivseks keerama hakata. Ka tööstuse ja ekspordi osas näen enda tööandja müügi pealt, et autotootjad on oma aasta alguse prognoose korrigeerinud ja mahud ei ole nii suured nagu algselt loodeti. Eks see kõik hakkab kaudselt mõjutama eksporti ja ma ei imestaks, kui Eesti majanduskasvu prognoose järgmisel korral väiksemaks korrigeeritakse.

Ajan siin juba sellist karujuttu, et hakkan vist varsti üleeile vurritatud värsket mett sööma ja mõmisema ning seega on targem lõpetada. Esialgu kavatsen suve lõpuni siiski aktsiaid veel käes hoida ja vaadata, mis suunas liigutakse.

Päris lõpetuseks jäägu parem üks meeleolukas foto. Mu kallis kaasa leidis kodust väga laheda tikutooside karbi, mis pärit Õmblustootmiskoondis Baltika kuulsusrikkast minevikust. Igati ajalooline värk ja moodsad mehed peal. Ehk peaks Baltika jällegi turunduse poole vaatama?

 

Pikaajaline portfell

Nädalate 17 kuni 19 jooksul on minu aktsiaportfell kahanenud täiendavad 4,88%.

Taaskord võib julgelt näpuga Baltika suunas näidata, sest sel perioodil avalikustati Baltika esimese kvartali tulemused, mis osutusid investorite jaoks jälle kord pettumuseks. Kuna ettevõte oli välja kuulutanud täiendava aktsiaemissiooni ja on sisuliselt rahast lage, siis kvartali tulemuste peale tekkis päris korralik paanika. Aktsiahind vajus allapoole väljakuulutatud täiendava emissiooni märkimishinda (1 eur) ning see tähendaks sisuliselt, et kui emissioon ei õnnestu, ei ole Baltikal jätkamiseks kuigi palju ressursse alles.

Meeleolu pöördus mõnevõrra alles eelmisel reedel, kui avalikustati Baltika aktsionäride üldkoosoleku otsused, mis lubasid oletada, et juhtkond saab siiski olukorra tõsisusest aru ja aktsiahind keeras 8,24% võrra nina taas ülespoole.

Perioodi nädalatel 17 kuni 19 lõpetas Baltika minu portfellis siiski 17,78% odavnenud aktsiahinnaga.

Nädalal 19 toetas portfelli miinuspoolele liikumist ka Tallinna Kaubamaja aktsiahind. Nimelt kinnitati dividendisaajate nimekiri ja see tähendas, et pärast antud tärminit polnud mõtet aktsiat paljude nägemuses edasi hoida. Nädalaga odavnes Tallinna Kaubamaja aktsia 7,17%, mis oli ühe nädala kohta isegi suurem langus kui Baltika puhul (-7,07%). Nädala 19 ainukeseks tõusjaks osutus Tallinna Vesi (+2,36%).

Lühiajaliste investeerimismõtete portfell

Nagu eelmises postituses mainisin, hakkan ajaviiteks lisaks soetatud pikaajalistele investeeringutele kajastama ka lühiajaliste ideede portfelli käekäiku. Lisaks tahaksin öelda, et minu poolt kasutatavad summad on nii väikesed, et teenustasud ostu- ja müügitehingutelt nõuavad päris korraliku osa võimalikust kasumist. Siiski on selline väike portfell õppimiseks ja harjutamiseks väga hea, sest ei hakka loodetavasti mõjutama minu elukvaliteeti ja ei muuda mind antud tegevuse juures liigselt emotsionaalseks.

Ots sai lahti tehtud reedel, 13.05.2001, kui hinnaga 1,26 eurot aktsia kohta ostsin 252 Nordecon‘i ehk endise Eesti Ehituse aktsiat. Põhjuseid selleks võib vaadata eelnevast postitusest, kuid mul on tunne, et aktsia võiks siit pigem positiivses suunas areneda. Mõistagi võib turg arvata teisiti, kuid sellel puhul peaksid samuti eelmises postituses toodud reeglid aitama mul õigel ajal ree pealt maha hüpata. Ise loodan parimat.

Võtsin täna vastu otsuse, et kuna aegajalt nagunii tekib mingi seisev raha, siis paigutan seda edaspidi oma äranägemise järgi samuti OMX Tallinn aktsiatesse, aga seda lühiajalise perspektiiviga. See pakub vaheldust, sest pikaajaliste investeeringute jälgimine on ka ühest küljest huvitav, aga teatud perioodidel võib see kujuneda üsna üksluiseks ja ei paku soovitavat mängulisust.

Ma ei tahaks enda uut portfelli nimetada kauplemisportfelliks, sest kindlasti ei ole ma mingi aktsiatega kaupleja ning summadki on selleks kaugelt liiga väikesed. Pigem oleks see portfell selline umbes kuuajase perspektiiviga investeerimismõtete realiseerimise koht.

Osta on muidugi lihtne, aga selleks, et endal oleks selge, mis väljumisreeglitega mäng käib, panen need ka siia kirja:

1. Langus 10% tähendab müüki. Parem võtta väike kahjum kiiresti kui suur mõne aja pärast või veel hullem – muuta ostetud aktsiad pikaajaliseks investeeringuks.

2. Eeldan aktsiale 20% kasvu ja kui pole selgelt näha, et kasv peaks jätkuma, tuleb positsioon likvideerida. See peaks tagama objektiivse kriteeriumi oodatava tulukuse kohta ja ei võimalda suvaliselt kummi venitada kuni õige hetk müügiks on maha magatud.

3. Kui aktsia ei teeni kahe kuuga loodetud tulu ja pole mingit selget ja ümberlükkamatut põhjust, miks see peaks muutuma, tuleb positsioon likvideerida. Raha võib sama hästi seista ka pangakontol. Kui idee ei toiminud, pole mõtet loota ja uskuda, et kõik kohe-kohe muutub. Samal ajal peaks leiduma ka paremaid ideid.

Tõenäoliselt jõuan neid reegleid veel korduvalt muuta ja modifitseerida, vastu näppe saada ja uuesti alustada, aga täieliku algajana on mingisugusedki reeglid parem kui lihtsalt niisama emotsioonidele tuginedes tegutsemine.

Minu põhieesmärk uue portfelli loomisel on näha, kui palju ma aastas selliselt toimetades raha kaotan, sest oma praeguste teadmiste juures pole mul mingit usku selle afääri edukusse. Vigadest õpitakse ja minu enese jaoks huvitav saab see olema kindlasti. Seega püüan selle portfelli toimetamist operatiivselt ka siin blogis kajastada.

Kuid millest alustada?

Tuntud soovitus on, et “Leave in May and Stay Away” ehk “Lahku mais ja hoia eemale”, sest suvisel ajal midagi turult head oodata ei ole. Siiski kavatsen hetkel käituda risti vastupidiselt sellele soovitusele, sest Eesti aktsiahinnad on pikemat aega päris korralikult allapoole liikunud. Ühtlasi olen seni hoidnud eemale ehitussektorist, sest kriisi mõjud on seal tänu siduvatele lepingutele mõnevõrra pikemaajalised. Praegu paistab mulle, et kuna Soome ja Rootsi ehitusturud on päris heaks läinud (Soome ehitajaid käib jälle palju autosid ostmas ja järekat tahtmas) ning ehitusettevõtete kriisiaegsed lepingud koduturulgi hakkavad ammenduma, võiks ehitusettevõtetel kuidagi paremini minema hakata.

Eks vaatame, aga mulle näib, et midagi annab siit ehk algatuseks ligi võtta. Sellest siis ehk juba järgmistes postitustes.

Antud perioodil on minu portfelli väärtus kokku vähenenud 6,75 protsenti ja üldse mitte üllatuslikult on selles negatiivsuses suurima “teene” osutanud Baltika (-18,97%) aktsia, mille suhtes olen ka varasemalt väga pessimistlikult meelestatud olnud.

Nüüd siis teatas ettevõte järjekordsest aktsiaemissioonist egiidi all “brändide uuendamine”. Uuendamine või mitte, aga pole näha, et ettevõtte tulemused kuskilt otsast oluliselt paranema hakkaks ja antud tingimustel kasvu rahastamisse täiendavalt raha panna tundub lihtsalt haua laiemaks kaevamisena, et oleks mõnusam minna.

Sel perioodil on ainsana plussi jäänud Olympic Entertainment’i aktsiahind (+2,0%) ja tegelikult on indeksilangus täiesti selge ning ei sõltu ainult Baltikasugustest üksiknäidetest.

Kui ma olen seni alati väga optimistlik olnud pikema vaate osas, siis sel nädalal välja tulnud uudis, et S&P on USA võlakirjade reitingut alandanud sellele negatiivse väljavaate andmisega, on minu jaoks selge märk väga murettekitavatest arengutest, mis on osutunud kardetust kiiremaks. Juba pikemat aega on USA suhtes tulnud kasutada eriti roosasid prille, et vaadata mööda nendest näitajatest, mis on viidanud riigi rahanduse suhteliselt upakilolemisele.

Samal ajal tegi kulla hind uue rekordi ja tõenäoliselt suunda allapoole ei võta. Täiendavalt lisab õli tulle pidev mure Euroopa PIIGS riikidega ning endiselt oodatakse ka Hispaania “kukkumist”.

Kuid Euroopa pärast ma niiväga ei põe ja peamiseks mureallikaks on minu jaoks jätkuvalt siiski nn uuel mandril toimuv. Fakt on see, et kui USA ei kavatse väga drastilisi samme astuda, tuleb lõpuks midagi palju suuremat kui tänaseks juba mööda saama hakanud majanduskriis.

Mulle näib, et investorid teavad, et praegune tõus on lihtsalt järjekordselt edasilükatud krahhi najal kasumi teenimine. Ise olen uut tõusu täielikult selliselt käsitlenud ja lootnud, et pidu kestab veel vähemalt mõne aasta. Kuid võisime ju kõik eksida. See on jälle nagu toolide mäng, kus pianist võib iga hetk mängimise lõpetada, aga ette teab seda ikkagi ainult maestro ise.

Seega olen hakanud viimasel ajal üha karusemaks muutuma ja tuleb tunnistada, et isegi kaalunud positsioonide likvideerimist. Vaatame veel siiski nädala või paar, mis saama hakkab. Võibolla lollitab turg meid järjekordselt ja praegu on soodne hetk osta? Võibolla lõpetab USA senise arutu rahatrüki ja keskendub edaspidi eelarve tasakaalu viimisele? Oleks kristallkuul, siis teaks.

Lõpetuseks lisan ka tõe huvides graafiku oma portfellist selle aasta algusest ja nagu näha, on aasta esimestel kuudel saavutatud kasv edukalt maha mängitud ja kuigi tahaks loota, et uus põhi on saabunud, ei saa selles kaugeltki kindel olla.

Pärast poole kuu eest toimunud ägedaid liikumisi on viimased kaks nädalat väga ebahuvitaks ja graafikute osas igavapoolseks osutunud. Jaapan on vaibunud, Liibüa president püüab maailmale reforme serveerida. Ei midagi väga äkilist.

Nädalal 12 seisis mu portfell peaaegu paigal, langedes 0,03% ja sellele aitas enim kaasa Tallinna Kaubamaja aktsiahind, mis kukkus nädalaga 5,78%. Enim tõusis sel perioodil Arco Vara aktsia (+2,5%) ja Olympic Entertainment’i aktsia (+2,42%).

Kuid juba nädalal 13 muutus kõik vastupidiseks, sest enim langesid Arco Vara (-7,61%) ja Olympic (-4,08%) ning enim kosus Tallinna Kaubamaja (+1,23%). Möödunud nädal lõppes minu portfelli jaoks seega mõõdukas 1,2% miinuses.

Hakkan seoses saabunud suladega arvama, et kui lähiajal mingit positiivsemat nooti turule ei ilmu, võime samas rütmis loksuda kogu suve. Sisimas loodan siiski, et ehk jõuab mu portfell veel enne rannahooaega pisut rasva koguda, et enne sügisesse jõudmist vaeseke päris kokku ei kuivaks.

Möödunud 2 nädalat on minu aktsiaportfelli jaoks olnud ilmselt läbi aegade ühed põnevamad üldse.

Nädalal 10 nägin kiviviskekaarena alla suunduvat trendi ning portfell lõpetas nädala korralikus 3,73% miinuses. Kuna Olympic Entertainment’i aktsiapakk võtab mu portfellis jätkuvalt enim ruumi, mõjutas tema 6,83% hinnalangus antud nädalal portfelli päris korralikult.

Nädala 10 reedel tuli Jaapani maavärin, tsunami ja selle tagajärjel tuumakriis. Tuumaelektrijaamade kriis sai tõelise hoo sisse nädalavahetuse jooksul ning nädala 11 teisipäevaks olid aktsiad tänu paanikahoole tõsises vabalanguses. Ühe päevaga hävis minu portfelli väärtusest 5,9%.

Kuid nagu oma teisipäevase postituse kirjutamisel ennustasin, oli tegemist hetkelise paanikaga ning juba nädala 11 kolmapäevast väga tubli algas taastumine. Ja kuigi teisipäeva õhtul tundus see võimalus uskumatu, suutis lõppkokkuvõttes mu portfell nädala 11 lõpetada isegi 1,45% plussis.

Vahelduseks võib mainida, et minust edukamalt kulges möödunud nädal mu poja aktsiaportfelli jaoks, sest tema investeeringute väärtus kasvas tervelt 5,11%. Varasemalt kuulus sellesse portfelli ainult Olympic Entertainment grupi aktsiaid, kuid eelmisel nädalal täienes seegi portfell ja nüüd leiab sealt tasakaalustamiseks ka austatud jäätisetootja, Premia Foods’i. Aktsiad jagunevad tema portfellis hetkel lais laastus 50/50 kahe ettevõtte vahel ja riskide vähendamiseks peaks millalgi portfelli taas täiendama, kuid eks iga asi tulgu omal ajal.

Paistab, et tänaseks on Jaapani negatiivsed mõjud pigem olematuks kahanenud ja praegu tasub ehk nägu hoida taas rohkem Liibüa murelike arengute poole, sest lääneriikide sõjalised rünnakud on juba leidnud Liibüa naabrite, aga ka Venemaa ja Hiina poolt negatiivset vastukaja ning see võib lähiajal rahvusvahelisi suhteid oluliselt pingestada. Ei saa öelda, et elaksime päris igaval ajal.

Siiski loodan alanud nädalaks mõningast stabiilsust võrreldes eelnenuga ja näeksin meeleldi, et mu portfell lõpetab nädala umbes samal tasemel, kus ta on täna.

Möödunud 2 nädalat ei kulgenud minu aktsiaportfelli jaoks kuidagi erinevalt võrreldes globaalsete aktsiaturgude arengusuundadega. Liibüa probleemid ja naftahinna tõus on investorid murelikuks teinud ning sellest tulenevalt püstitas kullahind uusi rekordeid. Lähis-idast tavaliselt kiireid lahendusi pole tulnud ja seega on perspektiivid maailmamajanduse jaoks kahtlemata hägused ning pinge ja mure kasvamas.

Nädalal 8 langes minu aktsiaportfelli väärtus 3,22% ja õigustatult panustas sellesse enim varasemalt hämmastavat tõusu näidanud Baltika aktsiahind, mis kukkus tervelt 7,27%. Ainus aktsia, mis oma väärtust säilitada suutis, oli Tallinna Kaubamaja, mis kuhugi poole ei liikunud. Kaheksas nädal oli eriti murelik seoses Liibüa ja naftahinna arengutega, seega on negatiivsus igati mõistetav.

Nädalal 9 salenes mu portfell veel 1,02%. Tuleb tõdeda, et läinud nädala suurim üllatus oli jälle Baltika, mis erinevalt kõigi teiste minu portfellis esindatud Tallinna börsiettevõtete aktsiahindadest ainsana 4,48% kasvas. Ju siis investorid leidsid, et aktsia müüdi varem liiga odavaks – uskumatu. Enim langes Olympic Entertainment’i aktsiahind (-3,48%). Samas tuleb antud nädalat iseloomustades tõdeda, et kui nädala esimeses pooles läks graafik võrdlemisi sirgjooneliselt mäest alla, siis kahel viimasel päeval oli märgata kosumist. Seda isegi vaatamata tõigale, et üheksandal nädalal avaldatud ettevõtete majandustulemused jäid pigem investorite ootustele alla.

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et väga punaseks on läinud olemine. Ootaks leevendust, kuid hirm ütleb, et seda ei pruugi lähiajal tulla ning sellele lisavad kinnitust uudised, mille kohaselt ettevaatlikumad on asunud fonde likvideerima. Ärev värk, aga põnev on ka – elu on seiklus.

Eelmisel neljapäeval tuli tahtmine 1990-te alguses nähtud kraabitava lotopileti reklaamis esinenud Guido Kanguri kombel tänaval õhku hüpata ja karjuda “SADA TUHAT!!!”. Sest siis see lõpuks juhtus – minu aktsiaportfelli väärtus saavutas 100 000 krooni taseme. Üldse mitte euro, vaid krooni, aga kahe aasta ja ühe kuu jooksul investeerides selline tase saavutada on minu jaoks ka väga hea (lausa uskumatu) tulemus.

Nädala 7 reedeks oli minu portfell kasvanud kokku 99,44% ja seega on investeeringute kahekordistamise eesmärk juba kiviviske kaugusel. Seitsmes nädal ise oli ka ilus – portfelli kasv 3,32%, millest enim kosus taaskord Baltika (+9,47%), kuid ka Olympic‘i aktsiahind liikus kenasti ülespoole (+4,27%). Ainsaks langejaks osutus Ekspress Grupi aktsia (-1,04%).

Tegelikult ma ei suuda uskuda, et Baltika aktsiahinna selline järjest kestev tõus on loogiline. Seda enam, et jälgitavates foorumites ei suudeta mõista sedagi, miks ta üldse tõusma pidi, sest midagi imetabaselt positiivset pole vahepeal arvatavasti juhtunud. Seega ootan oma portfellile alanud nädalalt kerget salenemiskuuri. Kuid eks turg on alati targem ja saame näha, kuhu tuuled pöörduvad.