Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: rahakasutus

Kellegi korralik Audi A4 1,9TDI

Eile oli selline imelik päev, kus jäin töö juures toimuvale insenerigraafika koolitusele koguni paar-kolm tundi hiljaks, sest hommikupoole müüsin oma pereauto maha. Ikka Ida-Virumaale, kuhu praegusel ajal mingil põhjusel väga suur osa kasutatud autosid rändab.

Müügis oli ta võrdlemisi odavalt juba paar nädalat, sest oli näha, et see hind, millega ta eelmisel aastal ostetud sai, on tänaseks jälle pisut liiga kallis. Kiire hinnalanguse vältimiseks tuli seetõttu autost lahti saada vaatamata tõigale, et tegemist oli müümiseks liiga korraliku eksemplariga.

Hinnalanguseks tuli autol selle ajaga umbestäpselt 5 000 krooni ja kuigi ma sellega rahul ei ole, tuleb endale tuha pähe raputamiseks siiski öelda, et auto oli selgelt liiga korralik ja turuhinnaga võrreldes liiga kallilt ostetud. Hinnalangus siis selle auto puhul koos kapsaste ja kaalikatega tuli 6,1%. Parem küll kui eelmise auto puhul, aga päriselt ikka halvasti. Püüan järgmisega paremini õnnestuda, sest tegelikult pean olema võimeline pidama autot ilma hinnalanguseta. See on keeruline, aga see peab praktikas olema võimalik, kui maailm veel päris hukas ei ole.

Moment selle eesmärgi saavutamiseks on soodne, sest terve suve on võimalik ka hobiautodega liigelda, kuigi süda tilgub verd, otsides head võimalust ehk sõidukit, mida pidada üle talve ilma hinnas oluliselt kaotamata.

Mida ma otsin?

Ikka sama, mida alati. Otsin midagi, mis on piisavalt suur, aga mõistlik, hästi ehitatud, võimalikult väikeste ülalpidamiskuludega ja hoiab hästi hinda. Kvalifitseeruvad VW Passat, Audi A4 või A6 (muhhahaa, kes seda müüks) 1,9 TDI, must, hall, ilus või müüdav, hinnaklassis 55 000 kuni 90 000 krooni. Aga kogu Euroopa üldiselt otsib sedasama ja seega ma mingile imele, et paari nädalaga sobiv variant ette tuleb, ei loodaks.

Kuid suvi veel kestab ja igasugu mõtteid võib vahepeal tulla.

Sellise väljendi leiutas aastate eest väga tabavalt kursusekaaslane ja hea sõber, Martin, millalgi pärast seda, kui oli ostnud vist juba oma viienda Volga, sealjuures eelmisi maha müümata. Hiljem süvenes haigus veelgi. Ei saa öelda, et seda mõistet pärast leiutamist ei oleks ka minu peres tihti kasutada tulnud, sest korduvalt olen ennast suutnud sarnasesse seisu viia, kus minu finantsolukorral vähe hoomatavaid elumärke esineb.

Praegugi oma rahakotis ringi vaadates võin täheldada mõningast tühjusemomenti ja kuigi patsient hingab, ei ole ta teadvusel. Osalt on kujunenud olukorras süüdi Hiina matka järelmõjud, aga peamiselt põhjus, millest rääkisin üle-eelmises postituses. Raha ülearu üldse ei ole ja see on päris hea.

Nendin, et hobid võivad olla kallid, aga kui ühendada rumalana näiv hobi investeerimisega, siis on sellel ikkagi teatav jätkusuutlik mõte. Olen kindel, et tulen makaronide efektiivse rakendamise abil peagi taas koomast välja. Suure rahapaigutuse tegemine annab alati väga hämmastava efekti, sundides järgmistel perioodidel finantskoomast välja tulemiseks säästmist hüppeliselt suurendama.

See on empiiriliselt tõestatud, sest olen korduvalt näinud, et pärast suurte ostude tegemist suudan säästa palju (mõnikord isegi kordades) rohkem kui stabiilselt elu naudiskledes. Seega on teatud juhtudel raha ära kulutamine minu arvates kasulik, kui eelnenud suur kulutus omab mingisugustki püsivat väärtust. Pere vara koguväärtus sellest kasvab, vaatamata sellele, et likviidseid vahendeid raha näol tõepoolest kasutada ei ole ja see mõnevõrra ebamugav näib.

Finantskooma praktilises rakendamises edasijõudnuna olen pärast aastaid katsetamist avastanud, et seda on võimalik ka edukalt planeerida. Hästi toimetades ning ajastades on võimalik tabada oma rahakoti põhi nii täpselt, et ei teki ohtu kallite ega odavate laenude kasutamiseks, samal ajal kui raha on kõik näiliselt otsas. Samas ei soovita ma finantskoomat pikendada üle paari kuu, sest samal perioodil võib perele ootamatult sülle kukkuda mõni planeerimatu väljaminek ning siis on likviidsete vahendite puudumine juba kurjast, tähendades võimalikke kalleid laene.

Siiski, kui paljud inimesed koguvad raha sukasäärde või panka, siis omast kogemusest tean täpselt, et see minu puhul ei tööta ja olen sellest ka varem kirjutanud. Mul ei tohi raha olla ja ainult sel juhul elan ma väga säästlikult. Ebalikviidse vara omamises ei ole samas midagi halba, sest see on peaaegu sama nagu paigutada raha tähtajalisele hoiusele, ainult et põnevamate ja raskemini prognoositavate tulemustega. Kontrollitud finantskooma on minu psüühikale ainult abiks.

Soovin lähenevate pühade puhul kõigile head finantskoomaga katsetamist.

Puldist juhitud

Murettekitavaid uudiseid on lisaks rumalatele standardiseerimistele liikvel teisigi. See pole küll kõige uuem uudis, aga näiteks on välja käidud idee, et kõik oma ostud tuleks edaspidi sooritada ID-kaardi abil ning selle kohta saada pabertšeki asemel e-ostutšekk (artikkel: http://www.tarbija24.ee/?id=185604)

Sellesama artikli kommentaarides on juba hulgaliselt välja toodud ka tulevase süsteemi probleemid:
– Ostu on raske kassa juures kontrollida. Võimalik lahendus: Monitor on kassas lihtsalt suurem, näidates sulle koheselt igat produkti. Kindlasti ei jää süsteemi juurutamine selle taha pidama.
– Oluliselt keerulisem on ostu tõendamine. Võimalik lahendus: Mobiililt e-posti kontrollimine pluss ostu tõendamiseks e-maili tagasi saatmine, mis on juba ka reaalsus ning kahjuks ei jää süsteemi juurutamine kindlasti ka selle taha.
– Välismaal peaks endiselt omama pangakaarti. Võimalik lahendus: Pangakaart on sul kodus ikkagi olemas, kuid jooksvalt sa seda ei kasuta ning võtad välja vaid reisil olles. Kui pangad sellest süsteemist huvitatud on, siis nii ka läheb.
– Sularaha kasutamine muutuks keerulisemaks. Võimalik lahendus: Sularaha kaotamine.
– Täielik kontroll minu kulutuste üle ja iga ostu korral minu identifitseerimine. Võimalik lahendus: Rahva veenmine, et see on OK.

Kaks viimast teevad mulle kõige rohkem muret. Nimelt on niikaua kõik OK, kui ise muidu mingi sussermeister ei ole, kuni ühel ilusal päeval sooviksin osta midagi tõeliselt lolli, nagu näiteks ühe hiiglasliku puldiga juhitava auto, kuigi mul lapsi ei ole. Aga piisab isegi kassa juures olevast snikersipakist, sest ka see võib iga kell panga arvates mittevajalik olla. Nimelt on probleem selles, et pank teab, et mul on kodulaen ja pank teab, kui palju ma teenin. Ühtlasi teab pank ka seda, kui palju mul elamisele kulub ning kehvemal kuul ei pruugi pank “lubada” mul enam seda puldiautot osta, sest ta näeb, et sellest võib probleeme tekkida. Kindlasti ei saa siinkohal takistuseks inimese õigused, sest ka pangal on õigused. Näiteks saab alati viidata õigusele kaitsta oma huvi laenu näol või mõnele muule väga huvitavale õigusele, mis minu õigused ära nullib. Vahet pole, et võibolla olin ma sellesama puldiauto juba enne poodi tulekut kallimalt kellelegi maha suutnud müüa või muud säärast loomingulist tegevust arendada üritasin ning tänu panga tegevusele suundun löödud näoga järgmisel päeval tagasihoidlikule palgatööle, kus minu maksudejärgne tulu on väljaarvutatult kujunenud mulle “eluks piisav”, kustutades mälust unistused paremast elust.

Isegi kui pank otseselt ei keela mul selle “mõtlematu” ostu tegemist, saab ta mind mõjutada – näiteks tuua välja, et teises poes on samaväärne kaup müügil palju odavamalt ja sarnaselt teatele: “Kaardiga oleks sul juba makstud!”, öelda mulle, et teises poes on sama asi odavamalt müügil. Õnneks pole sellest muidugi huvitatud kaupmehed ja selles mõttes nad vähemalt ei teeks koostööd. Kuid olen kindel, et näiteks leiva, piima jms ostmisel saaksin hiljem ikkagi oma postkasti pangateate, et “Luba, kallis klient, me aitame sul säästa! Osta edaspidi oma leib, piim jms hoopis teisest kauplusest, sest seal on see odavama hinnaga. Kui sa seda ei tee, oleme sunnitud tõstma sinu laenuintressi 0,2% võrra, sest tunneme oma rahapaigutuse ohustatuna olevat. Päikest! Sinu kliendihaldur.”

Ilmselt sel hetkel lähen ma oma autosse ja kuigi minu e-politseiaparaat fikseerib hulgaliselt rikkumisi, pole hiljem neid trahve minu käest võimalik küsida. Mitte, et ma depressiivne oleks. Lihtsalt elu on selline.