Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: Rahakool

Kena naine rattaga - ilma kiivritaGott sei dank! Keegi julgeb veel karjast eristuda ja asuda anarhistlikule “pimeduse poolele”.

Lugesin sellist artiklit ja sõrmed haarasid tahtmatult klaviatuuri järele:
http://arvamus.postimees.ee/2821634/sirje-niitra-kas-pott-pahe

Teadmata üldse, kes on Sirje Niitra või millised on tema muud seisukohad ja väärtushinnangud, olen vähemalt antud artikliga täielikult nõus. Ma tõesti ei arvanud, et keegi päriselt mõtleb jalgrattakiivri kõigile kohustuslikuks teha, sest see tundus lihtsalt rumala naljana. Ometi saan nüüd aru, et päriselt mõeldaksegi sellise seaduse peale. Uskumatu.

Näib ja sealjuures häirib, et (Eesti) ühiskond liigub täiesti jaburalt vales suunas, kus isiklik vabadus suurenemise asemel hiilivalt väheneb, sest pidevalt avastatakse uusi asju, mis on “ohtlikud” või “tervistkahjustavad” või lihtsalt “ebaratsionaalsed”, aga inimest tuleb ju kaitsta. Inimesele ei tohi anda laenu, müüa alkoholi ning ta tuleb (tema enese rahaga) kõige ootamatu vastu kindlustada. Kodanik ise ei tohi millegi eest vastutada, sest tema ju ei tea, kuidas peab käituma.

Vägisi hakkavad kõrvus kõlama Rammsteini laulusõnad:
“Ich kenne Schritte, die sehr nützen,
und werde euch vor Fehltritt schützen,
und wer nicht tanzen will am Schluss,
weiß noch nicht, dass er tanzen muss!”

Tule taevas appi!

Juurides käskude ja keeldudega välja pidevalt nö kõige suuremaid ohte, jõuame paratamatult aina uusi ja uusi vabadust piiravaid seadusi vastu võttes peatselt ulmefilmidest nähtud värdühiskonda, kus näiteks:
– peale kella 9-t kodust välja minna ei tohi (kuritegevusoht!),
– reisida ei tohi (haiguste ja terrorismioht!),
– kõik peavad kaks korda nädalas paarikaupa keppidega kõndima (väiksem südame- ja veresoonkonnahaigusteoht!) ja
– igaüks peab kõik oma kulud-tulud Rahakooli asemel riigiportaalis deklareerima (et poleks vaesuse ja kahtlase käitumise ohtu!).

Kui nii edasi läheb, on Eestis kujunemas soodne platvorm mõnele uuele tõsiselt selge maailmavaatega paremliberaalsele erakonnale.

Oleksin valija.

Vastus väga lihtne, aga selleni jõudmine võttis ikkagi päris mitu kuud aega. Tegin lisakonto selleks, et eristada oma igapäevakulutusi ja tulusid sellistest rahavoogu oluliselt mõjutada võivatest kannetest, mis ei puutu tegelikult otseselt meie pere raha-asjadesse, aga mille üle tahaks ka arvestust pidada ja millest ülevaate saamine on vähemalt sama oluline.

Oletame näiteks, et võtan ettevõtte arendamiseks füüsilise isikuna pangalt laenu ja laenan selle oma ettevõttele käibevarade hankimiseks. Samal kuul müün lisaks maha oma pereauto ja kuna peres on autosid nagunii mitu, ei osta esialgu teist asemele. Samas ostan oma ettevõtte eest enda kaardiga makstes mingit kaupa ja tagasi saan selle raha alles järgmisel kuul. 

Summad on jooksva majandamisega võrreldes kosmilised ja paari säärase tehinguga on keskmise pere-eelarve graafiku tulbad ühes kuus kordades kõrgemaks virutatud kui tavapärastel kuudel. Võib ju öelda, et need on vaid paar tehingut, mille saab käsitsi eelarvest maha lahutada ja juurde liita, kui tarvis, aga iga sellise tehinguga kipuvad kaasnema tavaliselt mingid väikesed lisakanded (notar, ARK riigilõiv, ülekandetasud jms) ning seda kõike käsitsi hallata pole ikkagi kuigi kerge.

Sellest tulenevalt tekkis mul majanduslikult aktiivsematel perioodidel mitmel korral tunne, et ülevaade pere rahaasjadest kaob, kuna nii positiivse kui negatiivse rahavooga tehinguid päeva jooksul toimus nii palju, et kuu lõpus tulemusi kokku lüües moodustasid pere-eelarve ja pere toimetulekuga seotud kanded vaid poole kuu kannete mahust kokku. See loob situatsiooni, kus paari kuuga kaob igasugune tunnetus sellest, kuidas ma tegelikult jooksvalt hakkama saan ja kas minu pere majandab ennast tavapäraste tulude ja kulude korral ära.

Lõpuks tegin Rahakooli päris eraldi kontod erinevate toimingute haldamiseks ja praeguseks olen väga rahul, sest pilt on ees nii pere jooksvatest raha-asjadest kui ka kõigist antud ja võetud laenudest, kellegi eest makstud asjadest ja lõpuks teistelt tagasi saadud rahasummadest. Mõnes mõttes on see küll ehk tagurlik rahakottide eraldamine, aga pere raha-asjade juhtimise seisukohalt minu meelest päris hea lähenemine.

Rahakoolis erinevate kontode tegemiseks on muidugi vaja mitut e-postiaadressi, kuid see on kõigest tehniline probleem, mille lahendamine tänases e-maailmas on väga lihtne. Soovitan teistelegi, kui pilt häguseks muutuma kipub.