Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: riik

Arulage propagandaKuulsin täna kontorist koju sõites raadiost päris eeskujulikku propagandauudist. Nimelt Eesti maksukoormus olevat Euroopa Liidu üks madalamaid. Seda pidavat kinnitama tõik, et Eesti maksutulu (jah – tulu) SKT kohta on samal tasemel nagu Poola oma ning Eestist tahapoole jäi “vaid” seitsme liikmesriigi “maksukoormus”.

Mis siis muud kui hõisakem rõõmsal rinnal üheskoos ning tõstkem makse, seltsimehed, sest need on väga madalad ja me ei taha ju olla nagu mingid poolakad, eksole.

Kuid miks ma väidan, et see eelnimetatud uudis nii haledalt läbinähtavalt propaganda on (sõltumata sellest kas sellise sõnastuse söötis pressiteatena meediale valitsus või opositsioon)?

Väga lihtne – see sisaldas fakte, mis olid nii kaheksasse väänatud, et ka tippkondiitrite kringlid selle kõrval kahvatuvad.

1. On täiesti meelevaldne väita, et maksutulu suhe SKT-sse näitab maksukoormust. See võib näidata mida iganes alates maksude laekumise tasemest lõpetades maksulaekumiste struktuuri ja isegi SKT struktuuri eripäradega. Ehk siis suhteliselt suvalise näitaja ärakasutamise abil öeldakse pressiteates seda, mida parasjagu tahetakse öelda.

2. Euroopa Ühendusse kuulub 28 riiki. Kui Eestist tahapoole jääb vaid 7 riigi meelevaldne maksukoormuse indikaator, siis on Eesti Vabariik maksukoormuse osas mitte üks madalamaid riike, vaid natuke keskmisest allpool ehk kolmandasse neljandikku kuuluv riik.

Loodan, et lähiajal ilmub raadiouudis ka trükimeediasse. Vastasel juhul oleks tegu kolmanda punktiga, mis kinnitaks, et tegu oli labase propagandaga, sest millegi kuulmine on palju passiivsem tegevus kui lugemine ja seega võis antud pressiteade olla mõeldud vaid kuulmise läbi masside meelsuse kujundamiseks, et ei tekiks mõtteavaldusi ning vastukaja.

Nojah, olgem ausad – kavatsustest hoolimata juba tekkis.

Päris täpselt ei oska ma seda välja arvutada, sest see sõltub paljuski omandist (nt maamaks), tarbimisharjumustest (aktsiisid) ja muudest personaalsetest teguritest, kuid laias laastus saab arvutada järgmiselt.

Kui teenime 1000 eurot, tuleb riigile maksta:

  • 425.51 eurot sotsiaalmaksu,
  • 227.54 eurot tulumaksu,
  • 54.15 eurot töötuskindlustusmaksena ja
  • 25.79 eurot teise pensionisamba maksena.

Jättes kõrvale moodsa aja protsendiarvutuse mambo-jambo, tähendab see vanasse talupojaaega tagasi minnes seda, et 1000 euro taskusse jäämiseks tuleb teenida 1733 eurot ja sellest umbes 42,3% ära anda.

Kuid see pole veel kõik. Oletades, et me ei tarbi salakaupa, tuleb iga ostetud asja pealt veel riigile ära anda 20% käibemaksuna. Kui oleme tublid ja säästame oma eelnevalt väljaarvutatud allesjäänud 1000-st eurost 10% ehk 100 eurot ja ülejäänud 900 eurot kulutame tarbimisele, teeb see täiendavalt maksudena äraantavaks summaks 150 eurot (900-900/1,2).

See tähendab, et me saame tegelikult “päriseks endale” 1000-150=850 eurot ja riik on saanud 733+150 = 883 eurot.

See teeb maksumääraks umbes 51% ehk üle poole sellest, mis meil on vaja oma tööga välja teenida.

Kuid ka see pole veel kõik. Lisaks maksame riigile maamaksu, riigilõivusid, aktsiise ja muid vähem või rohkem varjatud makse, mistõttu võib maksudeks reaalsuses kuluda kaugelt üle poole meie poolt väljateenitavast rahast. Ma ei ole kindel, et feodaalid sada või rohkem aastat tagasi meilt enam koormisi nõudsid. Erinev on see, et täna me lihtsalt ei näe neid makse nii selgelt ja meie elustandard on muutunud ehk et vaatamata vähemalt sama suurtele koormistele elame ikkagi ära.

Ja me nimetame end sealjuures vabadeks inimesteks.