Ja mida mehed näevad?

Ja mida mehed näevad?

Eile sain lõplikult aru, et kõik minu targad mõtted on tegelikult juba keegi ära mõelnud ja mul pole mõtet neid uuesti mõtlema hakata. Nimelt juhtusin kuulama Kuku raadiost saadet “Nädala raamat”, kus tutvustati sellist teost nagu Napoleon Hill’i “Mõtlemist muutes rikkaks”. Raamat räägib kolmeteistkümnest sammust, mida läbides on võimalik oma mõtlemine ja tegutsemine viia uuele tasemele ning nagu ikka – saada superedukaks. Kole lugu, aga mulle näib, et taaskord on keegi juba lausa 50 aastat tagasi mõelnud minuga äravahetamiseni sarnaseid mõtteid ning suutnud need piisavalt selgelt ja arusaadavalt teisteni viia. Ja kuigi ma seda raamatut veel lugenud ei ole, tuleb nüüd seda tingimata teha, sest ma tahan teada, kas tõesti juba sel ajal ampsas keegi täielikult läbi selle, et geniaalsusel on tavaliselt otsene seos seksuaalsusega ja et vähemalt meesterahvaste puhul (naiste eest ei oska ma ju midagi rääkida) pärsib ja halvemal juhul isegi halvab sugutung fokusseeritud ja intensiivse tegutsemise edukuse suunas.

Raamatus käsitleb antud teemat kümnes peatükk, milleks on “Seksuaalse transformatsiooni saladus” ning muuhulgas leidub seal väidetavalt vastus küsimusele, et miks enamus mehi muutuvad edukaks alles peale 40-t eluaastat. Ma aiman vastust. Samuti räägitakse geniaalsuse ja kõrge libiido vahelistest seostest, mis minu arusaamist mööda võivad olla päris otsesed ja tugevad.

Üks asi on selliste teadmisteni ja probleemist arusaamiseni iseennast ja ümbritsevat maailma analüüsides jõuda, kuid palju olulisemaks saavutuseks on see, kui nimetatud probleemi suudetakse kuidagi ausalt ja valehäbita selgitada. Ja kui see on nii, siis müts maha härra Hill’i ees, sest kuigi tema elas erinevalt Nõukogude inimestest 50 aastat tagasi vabas maailmas, olid vaated ja ühiskonna suhtumine sellistesse teemadesse ilmselt ikkagi pisut teised kui täna.

Kuid tõendid, mille järgi minu arvates on geniaalsusel ehk sageli edukusel ning seksuaalsel loomingulisusel või “kõrgel libiidol” on ümberlükkamatu seos, on minu jaoks üsna kergesti nähtavad. Hoolimata sellest, et ilmselt leidub palju geniaalseid ning edukaid inimesi, kelle puhul ei ole seksuaalkäitumise osas midagi erilist võimalik välja tuua, on liiga palju näiteid selle kohta, kus tõeliselt säravad tähed on osutunud näiteks homoseksuaalseteks või isegi seksuaalkurjategijateks. Geeniusest koletiseni on ainult väga väike samm ja sageli ei jõua sammud sellises valdkonnas üldse laiema avalikkuse ette.

Võib ju geniaalsete inimeste puhul olla nii, et nn kõrgem libiido, millest hr. Hill räägib, tingib suurema seksuaalse loomingulisuse ning see omakorda tingib “normist erinevat käitumist”. Toon ainult mõned näited erinevate eluvaldkondade geniaalsetest inimestest, kes on tõendatult või mittetõendatult normiks peetavast erineva seksuaalkäitumisega:
– Pjotr Tšaikovski (helilooja, homo),
– Richard Wagner (helilooja, homo),
– Leonardo da Vinci (kunstnik, homo),
– Georg Ots (laulja, homo),
– Freddy Mercury (laulja, homo),
– Oscar Wilde (kirjanik, homo),
– George Hodel (imelaps, seksuaalmõrvar),
– John F. Kennedy (president, seksisõltlane).

Nimekirja panin ainult inimesed, keda tean peast, kuid tegelikult on silmapaistvaid tegelasi, kes on vähemalt Google’i andmetel homoseksuaalsed terve pikk nimekiri, milles leidub kuningaid, paavste ja üldse kõikvõimalikke ajaloo suur-, aga ka väikekujusid: 
http://answers.google.com/answers/threadview/id/600029.html

Kindlasti ei tööta see nii, et kõik homod on geeniused, kuid mõnikord mulle tõesti näib, et peaaegu kõik silmapaistvad loomingulistel elualadel tippu jõudnud inimesed on homod. Kuid kas seksuaalne loomingulisus või juba nimetatud kõrge libiido teeb geniaalseks või vastupidi? Võibolla ei saagi sellele küsimusele vastata, sest üks ei pea tingimata teise eelduseks olema. Siiski ei usu ma seda, et asi on juhuslik. Nimelt näib mulle pigem, et seksuaalenergiat on võimalik kuidagi kontrollida ja suunata see oma eduks.

Teotahte tekkimine ja kadumine on sellega kuidagi väga otseselt seotud ja ma arvan, olles ise ka meessoo esindaja, et noortel meestel kulub päevas tohutu energia oma seksuaalsuse talitsemisele. Kui see energia oleks võimalik ümber suunata ning oma vajadused, mõtted ja teod sellest ikkest vabastada, oleks eeldused eduks palju paremad, kui tavapäraselt lausa uskumatuid rumalusi tehes ja olulisi asju üldse tegemata jättes. Selles mõttes võib tõesti olla, et raamatus “Mõtlemist muutes rikkaks” kõlav väide, et naine võib mehele kõik anda või temalt kõik võtta, peab täielikult paika. Võib heita nalja, et homoseksuaalsed geeniused on lihtsalt leiutanud viisi see süsteem ära petta.

Selleks, et näha seksuaalsuse ja edu vahelisi seoseid ei pea tegelikult olema kuigi taibukas, sest ma usun enamus meist siiski nõustuvad vaatamata korduvatele katsetele seda ümber lükata Sigmund Freud’i väitega, et kaheks suurimaks motivaatoriks on surmahirm ja sugutung. Kui nii, siis kontrollides ja kanaliseerides sugutungi peaks olema võimalik saavutada peaaegu sama uskumatuid asju, kui surmaga silmitsi seistes.

Kui selline edu saladus on kellegi poolt juba suudetud kuskil kirja panna, siis minu arust tasub asi uurimist. Eks annan teada, kui olen selle raamatu läbi lugenud. Pealegi on nimetatud teema ainult üks väga väike osa sellest raamatust ja seetõttu tuleb teos kindlasti juba teiste seal leiduda võivate tarkuste omandamiseks otsast lõpuni läbi käia.