Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: Tallinna Kaubamaja

Pärast poole kuu eest toimunud ägedaid liikumisi on viimased kaks nädalat väga ebahuvitaks ja graafikute osas igavapoolseks osutunud. Jaapan on vaibunud, Liibüa president püüab maailmale reforme serveerida. Ei midagi väga äkilist.

Nädalal 12 seisis mu portfell peaaegu paigal, langedes 0,03% ja sellele aitas enim kaasa Tallinna Kaubamaja aktsiahind, mis kukkus nädalaga 5,78%. Enim tõusis sel perioodil Arco Vara aktsia (+2,5%) ja Olympic Entertainment’i aktsia (+2,42%).

Kuid juba nädalal 13 muutus kõik vastupidiseks, sest enim langesid Arco Vara (-7,61%) ja Olympic (-4,08%) ning enim kosus Tallinna Kaubamaja (+1,23%). Möödunud nädal lõppes minu portfelli jaoks seega mõõdukas 1,2% miinuses.

Hakkan seoses saabunud suladega arvama, et kui lähiajal mingit positiivsemat nooti turule ei ilmu, võime samas rütmis loksuda kogu suve. Sisimas loodan siiski, et ehk jõuab mu portfell veel enne rannahooaega pisut rasva koguda, et enne sügisesse jõudmist vaeseke päris kokku ei kuivaks.

Nädal 49 ei olnud minu aktsiaportfelli jaoks millegi poolest tähelepanuväärne ning portfell lõpetas ennustatult kerges miinuses, olles reedel eelmise reedega võrreldes 1,12% madalamal tasemel.

Enim panustas miinuse genereerimisse mõneti üllatavalt Tallinna Kaubamaja (-5,5%). Üllatavalt selles mõttes, et vaadates viimastel nädalatel toimuvat ostuhullust nii Tartu Kaubamajas kui Selverites, ei näe ma siinkohal pessimismiks põhjust. Pigem näib, et käesoleval aastal purustatakse koguni varasemaid jaekaubandusrekordeid.

Enim tõusis nädalal 49 Tallinna Vee aktsiahind (+4,41%). Seda võibolla peamiselt tänu Tallinna Vee vastulöögile monopolide ohjeldamise katsete osas, mille käigus Tallinna Vesi esitas 10. detsembril Euroopa Komisjonile Eesti riigi ja selle teatud asutuste vastu nö enda “ahistamise” kaebuse.

Ilmselt jätkub see kemplus veel mõnda aega (vähemalt valimisteni), sest Vello ju telekastki ütleb, et monopolidel tuleb natist kinni võtta. Lihtsa inimese seisukohalt see väljaütlemine töötab, ent kuidas on lugu juriidilises mõttes ja kas tegelikult üldse on valitsusele kasulik olukorda liiga veriseks ajada ning sellega äriringkondades miinuspunkte teenida, seda näitab aeg.

Tulevalt nädalalt ootan lumesaju mõõdukat jätkumist ja oma portfellile väga rahulikku tõusu. Eks ikka selleks, et siis uuel aastal uusi meeltülendavaid rallisid näha.

Seda vaid põhjusel, et nad ei tee kukkudes üldse mingit häält. Vastasel juhul oleks Tallinna börsilt kostuvat kõva kolinat kuulda olnud peaaegu terve eelmise nädala kestel. Nii suurt langust ühel nädalal pole minu aktsiaportfell seni näinud. Nädal lõppes tervelt 9,08% miinuses ning portfell on oma väärtuselt tagasi jaanuaris.

Suurimad langejad kuulusid ka kõik minu eelistatud aktsiate hulka. Enim langes portfellis Tallinna Kaubamaja (-11,55%), talle järgnesid Olympic (-11,3%) ja Tallink (-11,11%). Kõige paremini pidas vastu Tallinna Vee aktsiahind, mis odavnes vaid 0,12%.

Tekib küsimus, millest selline langus on tingitud? Vastuseid ei ole lihtne leida ja need ei kipu olema konkreetsed. Ilmselt on suures osas süüdi turge haaranud pessimism tänu riikide eelarvekärbetele, milles nähakse ohtu majanduse taastumisele. Ühest küljest on säärane kasinus ja kaine mõistus ju tervitatav, sest välisvõlad on keskmiselt tõepoolest tohutud. Teisest küljest pärsib säärane kokkuhoidlikkus majanduse taastumist ning austet analüütikud on juba ääriveeri depressioonist rääkima hakanud.

Kahtlemata on huvitavad ajad ja kahtlemata on praegu aktsiahinnad juba nii madalale tambitud, et olen viimastel päevadel kõvasti käte peal istuma pidanud, et mitte emotsioonide tõttu juurde ostma kukkuda. Me ju ei tea, kuhu suund edasi võetakse ja ka kodumaised targad investorid ütlevad, et kuigi sirgjoones kulgev langus ei peaks edasi kestma, ei ole midagi roosat ja rõõmsat lähiajal paistmas. Seega oleks praegu “olukorra selginemiseni” mõistlik vist omada pigem raha, kui loota, et äkitselt trend pöördub ja tohutu ralli lahti läheb. Aga seda ei tea kunagi, sest turg on alati targem.

Nagu ka varasemalt, ei ole võimalik minu optimistlikku meelt murda. Eks mu isiklik pilt võib olla ka mõneti moonutatud tänu sellele, et tööstusettevõtte, kus töötan, näeb hetkel endiselt veokitootmise segmendis OEM-idelt (autotootjatelt) jätkuvalt olulisi kasvuprognoose ning vahetult enne pühi saadeti koguni laiali tegevuskava selleks, kuidas kiire kasvuga valutumalt toime tulla. Võimalik, et see kõik on petlik ja maailmamajandus vajubki depressiooni, kuid mul on seda puhtalt tööstustootmise prognoose vaadates väga raske uskuda. Pigem üritatakse uus suurem kriis valitsuste poolt jätkuvalt edasi lükata.

Ühtlasi toetab algavat nädalat asjaolu, et eelmine nädal oli tõepoolest veripunane. Seega ei oleks vast palju loodetud, et mu aktsiaportfell taas kasvõi korraks suuna ülespoole võtab.

Viimaste aegade võimas Olympic Entertainment Group‘i aktsiahinnalangus on minu portfelli jõudsalt negatiivses suunas vedanud. Tänase päeva lõpuks, pärast lühikest aga väsitavat nädalat, oli mu aktsiaportfell taas 0,53% madalamal kui eelmisel reedel. Peamiselt võibki selle eest tänada Olympic’i aktsiat, mis suutis nädalaga kaotada 5,74% oma väärtusest ja müügifrondi lõppu jätkuvalt ei paista.

Enim tõusis selle nädala jooksul taas Tallinna Kaubamaja aktsia (+5,21%). Tänase päeva lõpus aga kosus ka Tallink’i aktsiahind päris hästi ja lõpetas nädala 3,28% plussis.

Nädala naljaks võib lugeda Baltika avaldust, et viimastel kuudel on ettevõte kasumis (kuigi maksude- ja amortisatsioonieelselt). Kui kevadkuude müüki vaadelda ja selle baasilt aasta kohta järeldusi teha, siis võiks paljud kaubandusettevõtted (sh kasutatud autode müüjad) püsti rikkaks saada. Paraku kestabki selline müük tavaliselt kaks-kolm kuud ja seetõttu ei ole eelmainitud kasumiargument jätkusuutlikkuse osas kuigi veenev. Ometi lõpetas Baltika aktsia samuti 3,13% eelmisest nädalast kõrgemal.

Viimase aja Olympic’i languse taustal on väga hea vaadata, kuidas ühe aktsia osakaalu ebaproportsionaalne suurus portfellis riskidele ebasoodsalt mõjub ja portfelli kokkuvõttes allapoole tirib. Kui 9. aprillil joonistasin siia blogisse diagrammi aktsiate jagunemisest minu portfellis ja Olympic moodustas tol hetkel 37% kogu portfellist, siis tänaseks on tema osa kahanenud 33%-ni. Oluliselt on kasvanud Tallinki osakaal olles nüüd aprilli 25% asemel 29% minu portfellist.

Mida väiksem on ühe kindla aktsia osakaal, seda väiksemat mõju ta portfellile tervikuna ka avaldab. Headel aegadel on seda raske vaadata, sest aktsia võib paari nädalaga kümneid protsente tõusta ilma portfelli sama kiiresti üles vedamata. Halbadel aegadel on aga selgelt vastupidi ja portfell võib tänu üheainsa aktsia suurele osakaalule oluliselt langeda vaatamata üldisele aktsiahindade tõusule börsil. Selline ühe aktsia risk ei ole seega kuigi tervislik ja seetõttu eelistan oma portfellis ühtlasemat jaotust.

Järgmisel nädalal ei alga veel paljudel puhkused, mistõttu loodan, et asi paraneb ja lõpuks ka Olympic’i müügisurve väheneb. Ausalt öeldes olen täna juba ise peaaegu seda juurde ostmas, kuid esialgu siiski vaid mõtetes. Seega ma arvan, et hinnad on head, ruumi ning põhjuseid tõusuks jätkuvalt leidub ja portfell võiks järgmisel nädalal siiski langustrendi murda ning juuli alguses positiivse tulemusega nädala lõpetada.

Paar viimast nädalat on minu aktsiaportfellis olnud rahulikud ja seetõttu pole viitsinud kogu aeg olukorda isegi jälgida. Teen seda tagant järele siiski. Nädalal 23 langus 1,8%, suurimaks kukkujaks 3,1%-ga Olympic ja ainsaks tõusjaks Arco (+1,53%).

Nädal 24 algas ilusti ja esmaspäeval kosus portfell eelmise reedega võrreldes 2,3%. Paraku järgnes sellele terve nädal vaikset langust ja nädala lõpuks olin ikkagi 0,23%-ga miinuses.

Eelmise nädala kõige kõvemaks tegijaks loeksin mina Tallinna Kaubamaja, kelle aktsia vaatamata üldisele mõõnale tervelt 7,46% tõusta suutis. Nädala luuseriks osutus -3,03% langusega Baltika. Kui Baltika sellest kõigest eluga välja peaks tulema, olen küll siiralt üllatunud, sest üldine meelestatus investeerimisfoorumites näib olevat selline, et tegu on juba sisuliselt maha kantud aktsiaga.

Tuleb tunnistada, et ma ei tea, kuhu majandus tüürib, sest eelmisest nädalast jäi silma 2 artiklit Äripäevas, milles räägiti, et W-kujuline majanduslangus on tõeks saanud ja praegu põrutame selle W teises langusfaasis maa poole. Võimalik, et üldkokkuvõttes on see positiivne, sest eelmise kriisi järel polnud märgata ühiskonna selget kainenemist. Pigem jätkus võla abil liu laskmine, mis ei saa kahtlemata lõputult kesta.

Kui analüütikud on pessimistlikud, siis ma ei tohi sellest ennast mõjutada lasta. Seega loodan endiselt paremale tulevikule ja paariprotsendisele jätkusuutlikule tõusule. Ilmselt seda ei tule ja nädal saab olema pigem negatiivse suunaga, kuid vaikne, sest tegemist on ikkagi jaaninädalaga ja seega tahavad kõik oma raha turvaliselt õlle jaoks hoida, mitte kahtlase väärtusega aktsiatesse paigutada. Aga mine tea.