Selline hüpotees on mind kummitanud koolipõlve ajalootundidest saati. Mingi sakslase kirja pandud jama, et eestlased karjuvad Tharapitha või midagi sarnast, ei ole mulle iial tundunud mõistliku sisendina tõsise näoga arvamaks ja ajalootunnis lastele rääkimaks, et selline mõiste võiks tähendada “Taara, Avita!”. Üleüldse ei usu ja pole iial uskunud ma seda, et eestlased on olnud muiste just “Taara” usku, sest kuigi sarnasus Thor’iga on tõesti hämmastav, on minu ebapädeval hinnangul heal juhul tegu kerge eksitusega. Tõepoolest – pseudoreligioon oleks õige sõna sellise käsitluse kohta, sest mitte üheski originaalallikas ei ole ju mainitud sellist looma nagu “Taara”.

Mida tähendab Tharapita, Tarapitha, Therrapita, Tharapitham, Tarrapitta, Tarapitha, Tharapitha, Tharaphita või hoopis Tharrapitta?

Kindlalt ei saa me seda kahjuks ilmselt iialgi teada, sest muistsed eestlased metslastena ei olnud just kõige kõvemad kirjamehed. Ainus, kes teemat üldse lähemalt kajastanud on, ongi seesama kahtlase pädevusega ristisõdijate sabarakk Läti Henrik oma “Liivimaa kroonikas” ja seetõttu võib öelda, et tegu võis olla ka kodaniku(e) väga puise keeletunnetusega, mistõttu ei pruukinud eestlased üldse täpselt sellist väljendit kasutada. Siiski, nagu täna selgub, ei ole ma ainus, kes selle pärast südant valutanud on.

Lugedes samale häirivale küsimusele vastata püüdvat käsitlust eestikeelses Wikipedias (http://et.wikipedia.org/wiki/Taarapita), jääb ometi kõigile kõhklustele vaatamata rõhuma tunne, et eestlastel oli ilmselt tõpoolest vähemalt lähedaselt sellise nimetusega jumalus, Taarapita. Seetõttu ei saa ma näiteks öelda, et eestlased, ropud ja lihtsad nagu nad suure tõenäosusega olid, võinuks vabalt lahingus karjuda “T**a pihta!” või muud sarnast, millele Henriku paljukuulnud kõrvad tähendust anda ei osanuks või tahtnuks.

Kogu müsteeriumi kokkuvõtteks aga on kindel üks – originaalusk, mis eestlaste seas enne ristisõdu toimis, oli kindlasti väga põnev ning erinev sellest, milliseks me seda täna peame. On täiesti kohutavalt kahju ja suisa andestamatu, et seda isegi ei püütud enne hävitamist uurida või dokumenteerida. Aga võibolla ei ole neid dokumente veel lihtsalt leitud ja see võiks olla korralikuks väljakutseks mõnele tõsisele ajaloohuvilisele?!