Skip to content

Finantsblogi

Mitte ainult finantsist, aga selles võtmes

Archive

Tag: töökus

Kuna ma ise sellest aastast enam palgatööline ei ole või kui olen, siis allun iseendale, on mul nüüd sobiv hetk targutamiseks. Lugesin netist ühte artiklit, milles räägiti sellest, milline käitumine võib ka parimale töötajale tema koha maksta ja peab ütlema, et olen nendega igati nõus ning mõned neist ajavad mind ennast väga närvi. See muidugi ei tähenda, et see kõik sinu vaadetaga sobib, aga eks vaata ja hinda ise neid kümmet halba harjumust, mille siinkohal ära toon.

1. Tööajal internetis möllamine

Ma arvan, et seda teab küll vist igaüks, et eriti mage on kui sinu arvuti ekraan ei näita möödujatele muud kui Postimehe, Delfi või jumal teab mis muu ajaviitmiskoha reklaamidega ülekülvatud pilti. Päev otsa mingites foorumites või jututubades kolamine on ka sama hea. Ma ei ütle, et ma ise selle vastu korduvalt eksinud ei oleks, kuid kui sul tõesti vahepeal midagi teha pole, siis raiska see aeg enda harimisele, mis on ka interneti abil täiesti võimalik ja ilmselt jätab sinust ülemusele soodsama mulje kui kommentaari kirjutamine järjekordsele Elu24 artiklile. Enda suunamine selles osas töötab küll. Olen proovinud.

2. Ülemuse tagaselja kirumine

Pole midagi nõmedamat kui rääkimine kellegi halbadest omadustest nii, et ta sellest ise teada saama ei peaks. Ja kui ta siis ikkagi teada saab, ongi otsad vees, nagu moodsas keeles öeldakse, sest lisaks salatsemisele oled olnud ka liiga arg, et inimesega otse rääkida, kui sul midagi öelda on. Mõtle, kui sul ongi halb ülemus, siis miks ei peaks ta olema koguni piisavalt halb, et sinust vabaneda?

3. Oma vigade mittetunnistamine

Kõik teevad aegajalt vigu. Erinevus on vaid selles, kuidas nende vigade tagajärgedega tegeldakse. Kui üritad vigu kinni mätsida või kellegi teise kaela ajada, on täiesti kindel, et see nähakse läbi ja lõpuks lendad ikka vahele. Tee omalt poolt parim, et vead ei korduks ja nende tagajärjed oleksid nii valutud kui võimalik.

4. Liigne juurdlemine selle üle, kas miski on sinu tööülesanne või mitte

Pidev mingite tegevuste tagasilükkamine või nende vastu võitlemine seetõttu, et seda tööd pole sinu ametijuhendis on üks kindlamaid viise kerkida esimesel võimalusel koondatavate nimekirja etteotsa. Kõik teavad, et ametijuhend ei hõlma kõike ja enamus inimesi teeb igapäevaselt töid, mis ei meenuta ametijuhendis sisalduvat ligilähedaseltki. Töötajana on sinu asi pakkuda tööandjale rohkem väärtust, mitte vähem. Kui sa pole kasulik, pole sind ka ettevõttele tarvis.

5. Töö juures vihastamine

See on ok, et töö sind vahel endast välja ajab ja see võib sinus tekitada masendust või pinget, kuid kui lahenduste otsimise asemel uksi paugutad, karjud või inimestele halvasti ütled, võid suhteliselt ruttu avastada endal olevat sellise ebameeldiva tüübi maine, kellega koos keegi töötada ei taha. Varsti hakatakse tahtma sinust niimoodi lahti saada.

6. Lubaduste mittepidamine

Rasketel aegadel on see eriti keeruline, sest kõik ootavad midagi mingiks tähtajaks ja ei aktsepteeri eitavat vastust. Ma tean, sest olen selles olukorras aastaid töötanud. Kuid ka sellistel perioodidel on suht suur vahe selles, kas sa saadad selle e-maili ära siis kui lubasid või teed seda alles pärast mitmendat meeldetuletust. Seda on psüholoogiliselt keeruline teha, aga vähemalt püüa mitte anda lubadusi, mille puhul sa juba ette tead, et sa neid täita ei suuda. Vastasel juhul hakatakse sinusse varsti suhtuma kui kellessegi, kelle peale ei saa kindel olla ja kui sinu peale ei saa kindel olla, siis ei saa sulle ka mingit mõistlikku tööd usaldada.

7. Vaid esmaste nõudmiste täitmine

Tänapäeval, kus Eestis on tööpuudus üle mingi 8 protsendi ja suht igaüks üritab ennast tööalaselt heast küljest näidata, ei aja läbi, kui sa pole valmis tegema alati pisut enam kui sinult oodatakse. Isegi keskpärasus ei vii enam edasi, sest kõik pingutavad natuke rohkem. Kui tahad teada, kuidas pingutus välja näeb, või arvad, et sind ei saa asendada, külasta vahelduseks mõnd Hiina tehast või vaata vähemalt see video ära: http://www.youtube.com/watch?v=TZjRJeWfVtY Kui sina pole nõus tegema rohkem kui sinult nõutakse, leiab kapitalist peagi selle, kes on.

8. Hoolimine rohkem sõpradest töö juures kui tööst endast

Töökaaslastega hästi läbi saamine on kahtlemata väga oluline, kuid see kui kulutad enamuse oma päevast teistega juttu ajades, isegi kui see jutt on kaudselt tööga seotud, hakkab pikapeale kõiki häirima. Selleks on koosolekud ja lõuna ja mõned juhuslikud lühikesed vestlused, et mõtted kolleegidega ära sünkroniseerida. Lobisemise eest ei maksta päriselt ka palka, sest varem või hiljem jääb seetõttu kellelgi midagi tegemata.

9. Halb suhtumine tagasisidesse

Kui sind ka kritiseeritakse, siis ilmselt selleks, et saaksid midagi edaspidi paremini teha. Muidugi on seltskondi, kus kriitika ületab vajaliku piiri ja selliste keskkondade vältimiseks soovitan sul aegajalt seda plakatit vaadata, mis siin jutu kõrval leidub. Aga kui pidevalt kärsa vingu vead, kui midagi öeldakse, on ka halvasti, sest siis ei taha su ülemus varsti sulle üldse mingit tagasisidet anda ja tegelikult ei taha ta varsti sinuga üldse koostööd teha.  

Muide, kui sul aega on, siis vaata pärast selle postituse lugemist pildile klõpsates ka nende teisi plakateid, sest seal  on veel häid ütlemisi ja kui sa inglise keelt ei oska, lase läbi Google translate’i.

10. Asjade varjamine

Selge see, et kui varjad seda, et ei tule oma tööülesannetega toime, et mõni klient on väga kuri või seda, et sa ei oska mingit tarkvara kasutada, on halb, sest sind ei ole võimalik õigel ajal aidata. Hiljem välja tulevad asjad on veel piinlikumad ja väikeste halbade asjade korral nendest õigeaegselt mitterääkimine tekitab sinu töökaaslastes ja ülemuses ka tunde, et sind on väga raske usaldada. Mõnikord on see raske, ma tean, aga proovi ikka ja varem või hiljem hakkab päris hästi välja tulema, sest kui sa ei filtreeri midagi, siis on tegelikult palju lihtsam elada ja töötada.

Aga üldiselt, kui ise oled tore inimene ja teed nii palju kui oskad ja suudad, läheb nagunii kõik hästi ja sind hinnatakse kõrgelt.

Edu meile mõlemale!

Et järjekordselt on mingi äraneetud haigus mulle kallale roninud, siis saab taaskord tegelda enda analüüsimisega, sest mida sa hing muud ikka teed, kui tundide viisi öösel peavaluga üleval oled. Seekord läksin esimesel ööl väga närvi ära, sest hakkasin mõtlema, kui kalliks on mulle läinud minu laiskus. Pulss tõusis 100-ni ja vererõhk halvas kuulmise, kui oma mõtetega lõpusirgele jõudma hakkasin. Nimelt vastus sellele, kui kalliks on osutunud minu, aga tegelikult iga inimese laiskus, on nii lihtne, et selle peale tulebki ainult pärast mitmetunnist mõtlemist.

Kuid enne selle väljaütlemist, mõned loogilised järeldused, milleni jõudsin:

1. Palgatöö on tingitud laiskusest.
Sageli võtavad inimesed vastu palgatöö, mis isegi ei ole nende huvialadele vastav seetõttu, et see on kindel ehk mugav – sissetulek iga kuu, midagi mõtlema ei pea, töö ainult 8 tundi ööpäevas. Mõnikord võtavad inimesed palgatöö vastu, sest ei oska midagi muud. Aga miks siis mitte õppida? Kõik, kes suudavad iga päev voodist tõusta, endale söögi valmistada ja ennast riietada, on piisavalt õppimisvõimelised, et omandada täielikult ennast huvitav tegevusala. Laiskus sunnib sellest hoiduma. Palgatöö ise võib olla õppimismeetod – sel juhul on see etapp elust igati teretulnud, kuid seda ei tohi kunstlike ettekäänetega pikendada lõpmatuseni. Õigemini vääramatu lõpuni ehk pensioniea või surmani.

2. 80% silmapaistvatest inimestest ei ole geneetilised talendid.
Seda väidet ei kinnita minu jaoks ükski uurimus. Seda kinnitavad omal alal edukad inimesed ise. Sageli mainitakse edukate inimeste poolt, olgu need siis ärimehed, tantsijad, iluuisutajad, rokkstaarid, filminäitlejad või kes iganes, et tippu jõudmiseks on tarvis teha tohutult pühendunult tööd. Eile just ütles seda telekas näiteks üks mustkunstnik. Kindlasti ei saavutata seda 8-tunniste tööpäevadega ja vaba nädalavahetusega.

See on minu arvates tõsi – mitte keegi ei ole sündinud rokkstaar, kuid igaüks võib ennast selleks töötada. See on sama lihtne nagu krati ostmine ja vaja läheb vaid kolme tilka verd. Kolme tilka verd selleks, et müüa oma hing ja pühenduda jäägitult eesmärgile. Igaühte huvitab miski. Mind huvitab ilmselt isegi filmikunst rohkem kui kvaliteedijuhtimine. Ma pole iial mõelnudki näiteks luuletamisele, aga sellest hoolimata tõi selline äärmiselt lihtne ja naiivne Tarkonis töötamist teeseldes kirjutatud luuletus mulle kunagi reaalselt mingi Delfi vms rahvavõistluse mingi auhinna:

Hüvastijätt

Maad kollase tekina katavad lehed
ja valgust loob küünal, mis hõõgub mu ees.
Ma seisan ja vaatan, kuis tihkudes peseb
vihm tolmu neilt nimedelt plaatide sees.

Ja sambaina kõrguvais puudes kui sosin
on varjul su kullana kõlanud hääl.
Vaid vaikuse hinges ma kaaslaseks kosin
ja tean, et sind iialgi enam ei näe.

Taas eemaldun, jäävad vaid ristide read,
mis varjuna kohatud hämaral teel.
Ja kisendab valust see miski mu peas
kui jätan sind üksinda, ootama veel.

Äkki peaksin ma olema õppinud hoopis kirjanikuks või luuletajaks, sest kui vaevalt paari tunniga on võimalik teenida mingisugunegi auhind, siis mida võiks saavutada kuudepikkuse süstemaatilise tööga? Fakt on see, et ükskõik mis alal pühendades sellele kogu oma ärkveloleku aja, saavutaks igaüks piisava tunnustuse ja sissetuleku, et mitte käia kaheksast viieni palgatööl. Isegi kui maailma mastaabis ei saavutata tipptaset, on 1250-s koht selles tabelis siiski piisavalt hea, et teenida paremini kui keskastme juhina. Kes seda ei usu, mõelgu hetkeks, mitmendal kohal maailma edetabelis võiks muusikutest olla Tanel Padar või Maarja-Liis Ilus. Ilmselt mitte esimese 1 000 seas, aga isegi nendest kahest palju tundmatumad nimed elavad muusikast edukalt ära.

Muidugi on igal alal kindlad tipud, kellel on geneetiliselt mingid võimed paremini arenenud kui teistel, kuid siinkohal meenuvad mulle ühe Vene tipptasemel bajaanimängija sõnad oma “talendi” kohta, milles ta tsiteeris kedagi teist Venemaa ajaloo silmapaistvatest loomeinimestest, kes olevat öelnud umbes nii: “Ja nõnda, maast madalast, talent minu sisse taoti”. Ma arvan, et see on üsna õige.

Mis siis takistab mind ja kõiki inimesi leidmast oma ala ja sellel tippu või selle lähedale jõudmast? Laiskus.

3. Kõige kaotamine teeb sageli edukaks.
Mis soodustab laiskust? Minu nägemuses mitte midagi muud, kui kesk-klassi kuulumine.  Tänapäeva ühiskond on nii sotsiaalselt kindlustatud, et edukaks äraelamiseks pole vaja teha muud, kui hommikul tõusta, õigeks ajaks tööle jõuda, kell viis uuesti koju tulla ja ülejäänud aeg millegi muuga ära sisustada, kui alkoholi tarbimine. Kui viitsid veel iga päev näiteks pool tundi kauem tööl olla, pesed iga hommik hambaid ja kammid pead, suudad telekavaatamise kõrvalt ära pesta ja triikida puhtad riided ning isegi päevauudistega kursis olla, siis ilmselt suudad ka töö juures nii vähe ära teha, kui on vajalik sinu märkamiseks ning andku Janar ja kõik need, kes tunnevad, et neid on ebaõiglaselt koheldud, mulle andeks, kui ütlen, et siis ilmselt ei kuulu sa iial nende 100 000 töötu hulka, kes praegu Eesti Vabariigis ametlikult registreeritud on.

Töötus aga on ideaalne platvorm eduks. Päris sageli on kõige edukamad inimesed täielikust põhjast läbi käinud. Põhjas ei ole midagi kaotada, aga on tohutu motivatsioon tegutseda. Lenin, Hitler, Stalin – üks hullem kui teine, aga eelmise sajandi ilmselt kõige suuremad poliitikud on kõik veetnud aega vanglas, puutunud kokku äärmise vaesusega ja ilmselt suuresti tänu sellele kirjutatud igaveseks ajalooraamatutesse. Mina kirjutaksin sellised näited ka motivatsiooniraamatutesse.

Kui palju aega veedavad kõik need 100 000 töötut oma päevast mõeldes sellele, kuidas teenida 100 000 krooni? Need, kes suudavad seda mõtteharjutust masenduse kõrvalt teha näiteks 4 tundi päevas, mis on poole vähem kui 8-tunnine tööpäev, jõuavad täiesti kindlalt selle 100 000 krooni lähedale. Ülejäänud on minu nägemuses liiga laisad, et seda välja teenida. Ok, muidugi on vabandusi veelgi – tervis on üks tähtsamaid ja ma saan aru säärastest objektiivsetest põhjustest, miks inimesed ei saa vabalt tegutseda. Siiski – piisava motivatsiooni korral on paljud sellisest põhjustest ikkagi ületatavad.

Tegelikult ma jõudsin mõelda veel paljust, aga ma lihtsalt ei viitsi siia seda kõike kirja panna. Jälle laiskus.

Vastus küsimusele, kui palju maksab inimesele laiskus.
Liialdamata võib öelda, et see maksab miljardeid kroone ja suure tõenäosusega koha mingis valdkonnas ajaloo suurkujude seas. Ja see ei ole ainult minu laiskus, vaid igaühe silmapaistva edu puudumine tuleneb 80% laiskusest.

Ma loodan, et mind vallandatakse jaanuaris, sest äkki ei ole veel hilja asuda pühendunult tegutsema sellega, mis mulle tõeliselt meeldib.