Nüüd, kus meie kodusest pere-eelarvestamise algusest on terve aasta täis, panen siia kirja suurimad positiivsed ja negatiivsed üllatused vältimatutes kuludes, millega ma 2008. aasta detsembris arvestada ei oleks osanud. Võibolla on sellest veel kellelegi abi, sest ilma vastavaid kulukategooriaid jälgimata ei kipu reaalsustaju neile sageli õiglast hinnangut andma. Mina soovitan kindlasti hakata oma kulutustel silma peal hoidma, sest kui keegi oleks mulle enne sellega alustamist rääkinud vastavate kululiikide suurusest, oleksin ta ilmselt välja naernud. Paraku ebaõiglaselt.


Kõigepealt negatiivsed üllatused:

1. Ravimid ja arstiabi. Eelarvepuudujääk umbes 372,4%.
Jah, te näete õigesti ja tegu ei ole kirjaveaga. Täiesti tervete inimestena eeldasime, et 100 kr kuus keskmiselt külmetusravimitele on igati OK. 2008. aasta talvel ei olnud meie perest keegi ka kordagi kõvemini haige ning seega kulud madalad. Kõik oli suhteliselt kena kuni 2009. aasta lõpuni, mil korraga tuli gripp ning samal ajal selgus, et nii minu kui abikaasa hammaste olukord vajaks kerget ülekäimist. Kuna hambaravi on uskumatult kallis, siis ühtäkki olid kulud juba tuhandetes kroonides ning midagi ei ole teha – ka 2010. aaasta eelarve tuleb teha päris krõbe, sest lähemal uuringul selgus, et üks minu hammastest vajab tänu mõranemisele sel aastal ilmselt krooni paigaldamist ja see ei ole üldse odav lõbu.

2. Kingitused ja lilled. Eelarvepuudujääk umbes 60%.
Ma usun, et paljud pered ei oska oma kulutusi sünnipäevakingitustele ja lilledele ning jõuluajale õigesti hinnata. Kuna lähedaste arvelt kokku hoidmine pole mingi aktsepteeritav variant, siis seda kululiiki me vähendada ei plaani ja korrigeerisime vastavalt 2010. aasta eelarvet.

3. Toit. Eelarvepuudujääk umbes 28,5%.
Minu algselt eelarvestatu asemel kulutab meie täiesti tavaline kolmeliikmeline pere toidule tervelt ühe inimese jagu rohkem, kui algselt arvatud. Kui arvestada, et toidueelarve osakaal kogukulutustest on meie peres suuremgi pangalaenude omast, siis on antud möödapaneku mõju aastaeelarvele tõeliselt röögatu. Viimasel ajal on siiski tänu väljas söömise osakaalu vähenemisele märgata teatavat olukorra paranemist, kuid olen kindel, et suveperioodil muutub väljas söömine taas populaarsemaks. Alkoholi osaks on igakuiselt natuke alla 10% toidueelarvest ja me ei tarbi seda üldse palju ega regulaarselt.

 
Positiivsed üllatused:

1. Elektrikulu. Eelarveülejääk umbes 20%.
Kui 2008. aasta alguses arvestasime talvekuul tekkinud elektrikulu pealt oma planeeritava elektrikulu lootes väiksemale kulule suvekuudel. Reaalsuseks osutus, et tuleme aasta lõikes ilusti toime ka viiendiku võrra väiksema keskmise elektrikuluga.

2. Korteri kommunaalmaksed. Eelarveülejääk umbes 13,5%.
Selgelt on näha, et suvekuudel on korteri kommunaalmaksed tervelt 25% väiksemad kui talvel isegi vaatamata sellele, et suvekuudel lisatakse meie korteriühistus arvele suuremal määral remondifondi kogutavat raha. Ühtlasi võin sarkastilise vahemärkusena öelda, et meie kuludele ei avaldanud kevadel paigaldatud korteri veemõõtjad mingit mõju, mis on positiivne, sest ise kartsin kulude suurenemist, kuigi kõik teised KÜ liikmed arvasid, et kulud peaksid selle tulemusel vähenema, kuna olime ainsad terve KÜ peale, kellel mõõtjad puudusid ning seega oletati, et “veekadu” on lihtsalt kole suur ning seda juba niigi jagati teatud osas kõigi korterite vahel.

3. Eurolaenumaksete vähenemine. Eelarveülejääk umbes 11,5%.
2009. aasta teises pooles vähenesid minu eurolaenumaksed tänu 6 kuu keskmise Euribori langemisele pisut üle 23%. Sellega katab igakuised alkokulud vabalt ära, aga palju üle ei jää.

Nagu näha, on positiivsete üllatuste protsendid väga oluliselt väiksemad kui negatiivsete omad. Seega oli aasta alguses tehtud igati roosiline ja korralikku ülejääki tõotav eelarve pärast suvist korrigeerimist juba palju horisontaalsem ning mingit säästu ei paistnud kusagilt tulevat. Pigem terendas vähemalt teoreetiliselt ees aasta lõpetamine negatiivse rahavooga. Tänu sellele tõmbasime pisut tuure maha. Selle asemel, et puhkuse ajal pikemal reisil käia, sõitsime näiteks Leetu ja oli sellest hoolimata üle aastate esimene suvi, kus ka mina suure vee äärde pääsesin. Samuti hakkasime pisut rohkem kodus süüa tegema ja selle eest tuleb tänada ennekõike Janat, sest mina oska isegi helvestest putru keeta, rääkimata pannkookide küpsetamisest vms keerulisemast kraamist.

Võimalik, et tänu sellistele sammudele õnnestus meil aasta kokkuvõttes kenasti plussi jääda, kuid midagi tohutult rõõmustavat öelda ei saa. Sellist niiöelda puhast säästu, millega me mitte midagi ei teinud ja mis lihtsalt jäi regulaarse sissetulekuallikate ja väljaminekute vahena üle, kujunes kõigest 4,5% meie sissetulekutest ja seda on ikka armetult vähe. Selles mõttes tuleks vist endale ja oma perele ka head uut aastat soovida, sest me peaksime olema palju enamaks võimelised, kui rohkem pingutaksime.

Kuid aitab jutust. Hakkan nüüd jälle eelarvet paika joonistama, sest mulle näib, et kui ma just Jürgen Ligi appi ei kutsu, siis meie 2010. aasta pere-eelarve võib miinusesse jääda ja see oleks tõeliselt lubamatu.