| Anti | 22:02:47 26.07.10 |
| Ajendatuna Janari postitusest, võtsin raamatu ette. Olen esimese kolmandiku lõpetanud ja täis küsimusi. Suurim ja tungivaim küsimus on mul seotud Bodo olulise nõuandega, mis tema meelest on otsustava tähtsusega, see on õigel teel püsimisest tänu oma mentorile ehk siis "teejuhile". Kuidas meil õnnestuks selline inimene, näiteks Tartu kontekstis, leida? Tundub pea võimatu? Ka ilmneb tema edasistes soovitustes huvitav paradoks, Bodo soovitab ennast ümbritseda rikaste inimestega, sest vaesed teevad teid veel vaesemaks aga miks peaksid rikkad tahtma teid kui vaest enda lähedusse, mis Bodo väitel veaksid sina neid ju vaesusesse? Janar, kuidas sina selle probleemi enda jaoks lahendasid? | |
| Janar | 02:25:25 27.07.10 |
| Väga tubli Anti ja aitäh suurepärase küsimuse eest! Loe aga loe edasi ja ära muretse probleemide pärast, mida sul pole veel tekkinud:) Leheküljest 246 (Teejuht ja ekspertide võrgustik) algab osa, mis käsitleb endale "teejuhi" leidmist ja ka seda, miks keegi peaks tahtma mentor olla. Tartul pole kindlasti mitte midagi väga heade mentorite osas puudu. Neid on siin kindlasti rohkem kui me arvatagi oskame. Küsimus on meis endis, kuidas me oskame neid üles leida? Kui me leiame mõne sellise inimese, kas me oleme selleks valmis? Kas me oleme ETTE VALMISTUNUD selleks, et järsku, täiesti ootamatult tekib mul võimalus teha pakkumine mõnele väga edukale inimesele hakata minu mentoriks? Kas me viibime üritustel, kus selliseid inimesi kohata või otsime me nad üles nende kontorist? Edukatest inimestest pole kohe kindlasti puudus - küsimus on ikka meis endis. Miks peaks rikkad inimesed tahtma mõnda vaest inimest enda lähedusse - sellele küsimusele vastuse leidmiseks soovitaks mina sul järgmise raamatuna võtta kätte Napoleon Hilli sulest 1937 aastal ilmunud legendaarse klassika "Mõtlemist muutes rikkaks". Kindlasti oled kuulnud kõnekäändu, et kui rikkal inimesel pole raha, siis on ta lihtsalt ilma rahata rikas, aga kui vaesel pole raha, siis on ta vaene? Umbes nii see ongi. Kõik sinu edu ja tulemused on sinu kahe kõrva vahel. Mis sa arvad, kui näiteks Ain Hanschmidtilt, Oliver Kruudalt, Neinar Selilt või Urmas Sõõrumaalt võta nende miljonid/miljardid ära, kas neist saavad siis vaesed? Kindlasti mitte. Kiruvad mõne aja võibolla ja asuvad uusi miljoneid teenima. Justkui vasaku käega... Aga loe raamatust:) KINDLASTI ei leia sa endale head mentorit siis kui usud, et see on VÕIMATU, ehk nagu ütles Henry Ford: "If you think you can do it, or you think you can't do it, You are right." (Kui sa arvad, et ei saa hakkama, või arvad, et saad hakkama, siis on sul õigus) |
|
| Anti | 17:10:35 03.08.10 |
| Olen vahepeal edenenud ja on ka küsimusi tekkinud. Hetkel 12 peatükk, lehekülg 236. Kuidas sina seda mõistsid, kus Bodo soovitab finantskindluse jaoks: "Üks osa rahast investeerida rahalise vääringuna, teine osa esemelise investeeringuna, umbes 12 protsenti." Sellest lausest sain kolm küsimust: millisest rahast käib jutt, kas sellest mida mul veel pole ja mida ma olen hakanud säästma finantskindluse jaoks? Teine: mis asi on "rahaline vääring"? Kolmas: mis asi on "esemeline investeering, umbes 12 protsenti"? Ja edasi finantsvabaduse potti juures: mida ta mõistab keskmise ja kõrge riskiga investeeringu all, siit siis ka madala riskiga investeeringu all? | |
| Janar | 09:41:57 04.08.10 |
| Antile: 1) FINANTSKINDLUSE saavutamiseks hakkad investeerima siis, kui sul on olemas FINANTSKAITSE. See on põhimõtteliselt siis, kui sul on olemas 3-6 kuu väljaminekute ulatuses raha arvel. Seda FINANTSKAITSE raha ära investeeri kunagi ära riskantsetesse finantsvahenditesse. 2+3) Anti, sa oled selle lause poolitanud natuke vale koha pealt:) Bobo mõtleb seal seda, et FINANTSKINDLUSE saavutamisel paiguta osa investeeringutest aktsiatesse, fondidesse jne ja teine osa esemetesse (kinnisvara, kunst vms). See "umbes 12 protsenti" tähendab seal tootlikkust. Keskmine risk ongi siin kuni 12% tootlikkusega vahendid ja kõrge riskiga on üle 12% tootlikkusega vahendid. Näiteks alustavate ettevõtete osalused jne. |
|
| Anti | 19:05:19 04.08.10 |
| Aga ikkagi, ütleme, et säästan finantskindluse jaoks kuus 255 eurot. Kuidas sa kujutad ette sellest 127 euro investeerimist kinnisvarasse 12 protsendilise tootlikusega, kuus? | |
| Janar | 23:30:48 04.08.10 |
| Keegi pole ju öelnud, et pead investeerimistehingu iga kuu teostama. Raha säästad iga kuu, aga tehinguid teed siis kui võimalik/mõistlik/kasulik on. Pealegi on need ju kõik soovitused:) Kui kapitali on vähe ja seda alles kogutakse, siis pole loomulikult võimalik igakuiselt 127 euro kaupa kinnisvara osta:) Neid proportsioone võiks käsitleda kui pikemaajalisi sihte, mitte igakordseid raha kolme erineva tehingu vahel jagamist. |
|
| Anti | 14:04:30 05.08.10 |
| Julgen arvata, et see peatükk on halvasti tõlgitud ja tõlkijale on investeerimis teema võõras. Sellest tingituna pole ta Saksa konteksti Eestiga suutnud kohandada. Mida rohkem loen seda segasem, sisuliselt võib see tähendada mida iganes. See peatükk on nõuandena nõrk. Aga kuna tõlkija on suures plaanis suutnud Bodo idee edastada, siis detailid tuleb ise paika loksutada. Arvan, et esemelise investeeringu all mõeldakse midagi muud kui kinnisvara, sest ka aastast säästu pole võimalik 12 %ga investeerida, et need dividendid suudaksid jooksvalt sinu kulusid katta, nagu Bodo soovitab. Kui jutt ei käi üürimisteenuse osutamisest. Aga kui käib, siis mida tähendab 12% tootlikust (kas kasumit üürimisest), sõnaga see oleks võinud olla selgemalt lahti kirjutatud. |
|
| Janar | 09:08:08 06.08.10 |
| Jaa, Anti! Täiesti nõus sinuga, et selle peatüki tõlkimisega on enim hätta jäädud. Ka mina lugesin lauseid uuesti ja uuesti, et aru saada asjast:) Aga ma usun, et me oleme mõttest aru saanud. |
|