Artiklid

Tänane situatsioon

Algandmed

• diiselmootor eelkõige väiksema kütusekulu poolest
  
• universaalkere kuna suudan ikka ja jälle veenduda selle vajalikkuses
• seest avaram kui praegune
• vanus 3-7a et garantii läbi oleks ja roosteprobleemid järgmise 5a jooksul veel kummitama ei hakkaks
  
• Hinnaklass kuni ca 140tuh EEK

• milline on sektori keskmine brutopalk
  
• kuidas sektori brutopalk käitus majanduskriisi esimesel aastal
• milline on hõivatud inimeste arv sektoris
• kui palju töötajaid vähenes sektorist majanduskriisi esimesel aastal
  

Kui ettevõtted jälgivad ning maksimeerivad kasumit, käivet ja kahtlemata veel lugematul hulgal olulisi võtmenäitajaid, siis keskmiselt on perede puhul olukord keerulisem. Paljud perekonnad jälgivad seda, kui suured on nende igakuised sissetulekud ja kui palju neil igal kuul raha järele jääb.

Kuid kas see on pikaajaliselt jätkusuutlik ja piisav?

Suur palk on kasutu, kui sellest kuu lõpuks midagi järele ei jää. Rahalise jäägi maksimeerimine on omakorda küsitava väärtusega, sest raha on lõppude lõpuks vahend, mitte eesmärk. Kahtlemata on palju raha parem kui vähe raha, aga suur number pangaarvel ei tekita tavaliselt suurt rahulolu. Pigem muret, sest selle rahaga tuleks alati midagi ette võtta, et tema väärtus ei kahaneks.

Seega on säästu (ehk kasumi) maksimeerimine lühiajaliselt küll igati asjakohane ja õige eesmärk, kuid pikemas perspektiivis üsna küsitava väärtusega.

Hoopis olulisemaks pere finantstegevuse võtmenäitajaks võiks tänapäeval lugeda nn omakapitali.

Selle arvutamine on lihtne:

varad - kohustused = omakapital

Varade hulka saab lugeda kõik perele kuuluvad varad, millel on reaalselt olemas mingisugune realiseerimisväärtus. Seda olenemata asjaolust, kas vara on soetatud laenu abil või mitte.

Kohustusteks on teatavasti kõik laenud, liisingud, krediitkaardivõlad, õppelaenud jms võlgnevused.

Seega omakapital on see osa varade väärtusest, mis jääb meie perele alles siis, kui kogu meie vara maha müüakse ja kõik meie võlad ära makstud saavad.

Omakapitali maksimeerimise seisukohast muutuvad omakorda oluliseks investeeringud. On selge, et omakapitali ei aita oluliselt kasvatada rahapaigutused nipsasjadesse, tavamööblisse või rõivastesse, kui neid just maha müüa ei kavatseta. Ühtlasi ei suurenda omakapitali mingil viisil perele pangalaenu abil maja soetamine, kui ei ole ette näha, et selle väärtus kasvab ja see õnnestub mõne aja pärast maha müüa. Küll aga aitavad omakapitali kasvatada rahapaigutused kogumishoiustele, fondidesse, aktsiatesse või varadesse, mille väärtus ajas kasvab ja mis on selle hinnaga realiseeritavad.

Omakapitali kasvatamise seisukohast on eriti head rahapaigutused sellised, mis genereerivad perioodiliselt lisatulu ehk passiivseid tulusid. Sellisteks varadeks on näiteks kinnisvara, mida õnnestub välja üürida, aga ka aktsiad, mis toodavad dividende. Põhimõtteliselt aitavad sellised kapitalipaigutused suurendada sissetulekuid nii, et pereliikmete roll raha teenimisel muutub üha väiksemaks ja pikemas perspektiivis võiks see võimaldada pereliikmete aktiivsest tööelust eemaldumist.

Perekond võib omakapitali maksimeerides tegutseda ka sisuliselt väikeettevõttena ning vajadusel kapitali kasvatamiseks kaasata pangalaenusid, sest kui on näha, et rahapaigutuse eeldatav tootlus on suurem pangalaenu kulukusest, ei ole ühtegi mõjuvat põhjust tekkivat vahet ehk kasumit loomata jätta. On selge, et isegi kiirlaen võib olla kasulik töövahend, kui selle kasutamine põhineb äriplaanil, mille eeldadav tulusus on kiirlaenu kulukusest suurem.

Siiski, tänu asjaolule, et erinevalt firma pankrotist ei ole pere pankrott sisuliselt võimalik, tuleks enne  laenude abil omakapitali looma hakkamist olla kindel, et võetud kohustused on võimalik juba kogutud omakapitali abil katta, kui plaan vett vedama läheb. Seega jääb esimeseks sammuks endiselt säästmine selle tavamõistes, mis viib omakorda investeeringuteni ja alles piisavate tagatiste olemasolul tasub kaaluda edasisi tegevusi täiendava riski võtmiseks.

Kuigi ammumöödunud majandusõpingutest on meelde jäänud selline Keynes'i mõte, et pikaajaliselt oleme kõik surnud, on tegelikult pikas perspekiivis ainumõeldav pere finantstegevuse eesmärk omakapitali kasvatamine.

Sisuliselt on see ainus tee, mil moel meie tegevusest ka meie lapsed reaalselt kasu saavad ja sellele tasub mõelda isegi rohkem kui palgatõusule.

Peamiseks takistuseks säästmisel on motivatsioonipuudus. Muidugi leidub peresid, kes tõeliste jõupingutuste tulemusel ots otsaga kokku tulevad, kuid enamustel juhtudest tulevad sama moodi ots otsaga kokku ka igati korraliku sissetulekuga pered. Põhjuseks on enamasti eesmärgi puudumine, mille nimel säästa ja raha kõrvale panna.

Minu soovitused enda motiveerimiseks raha koguma on järgmised:

1. Ära lase väikestel summadel ennast heidutada.
Kui suudad iga kuu säästa 300 krooni, on see aasta lõpuks ikkagi 3 600 krooni. 300 krooni päevadele laiali jagades näed, et see on 10 krooni päev. Sellise summa säästmine võib igapäevaselt olla raske, aga on paremaid ja halvemaid päevi ning keskmiseks säästuks on see igati saavutatav. Kindlasti on paljud üllatusega märganud, et kui kodus laua peal on purk, millesse päeva jooksul tekkivad mündid visata, siis mõne kuuga on selles purgis mitusada krooni - ainuüksi müntidest.

2. Mõtle välja, millist summat ja mis ajaks sa tahad koguda.
Kui oled ammu tahtnud teha korteris remonti, siis on võimalik planeeritav summa välja arvutada. Kui tahad osta kodukinoprojektorit (näiteks mina väga tahan), välisreisi või muud enda jaoks väga lahedat asja, siis saad kasvõi interneti abil ettekujutuse summast, mille pead kokku saama, et seda endale lubada. Kuigi summa võib tunduda suur, näiteks 10 000 krooni, selgub seda osadeks jagades, et näiteks kahe või kolme aastaga on võimalik selline summa üsna lihtsasti säästa. Paar aastat võib tunduda pikk aeg, aga enamus meist on nõus selle kenasti ära kannatama, kui on endale konkreetselt sellise lubaduse andnud. Ka iga laps on nõus jõulude või sünnipäevani ootama, kui teab, et kingitus, mille ta saab, on väga väärtuslik.

3. Visualiseeri endale tulemust.
Kujuta ette, millise tunde annab sulle teadmine, et oled oma eesmärgi saavutanud. Sa saad sõita välisreisile, millest oled kaks aastat unistanud, teha köögiremondi või osta endale kasvõi teleka ja sellega ei kaasne MINGEID kohustusi ega võlgnevusi. Sa võid nautida vabadust. Ja kui oled oma eesmärgi saavutanud, mõtle välja, mida sa veel tahaksid ning sea uus eesmärk.

4. Ära anna alla.
Omast kogemusest tean, et ühel hetkel või korduvalt tekib raha kogudes motivatsioonikriis. Milleks ma pingutan? Raha on alati käeulatuses ja hiljem saab ka maksta. Sellest aitab üle saada vana hea rahvatarkus: "Raha tahab lugemist". Kui sa iga päev jälgid oma rahaseisu nii pangas kui sularahana ja kasvõi investeeringute väärtusena, siis tead täpselt, kui suureks muutuvad sinu täiendavad kulutused kasutades hetkeajel järelmaksu või muid finantseerimisvõimalusi ning näed nende mõju omaenda eelarvele ja rahakotile. Mõnus välisreis muutub koheselt vastikuks, kui eelarvegraafik rohelisest punaseks muutub ja sa kindel olla ei saa, kas pärast seda reisi ka veel omadega igakuiselt välja tuled. Samuti hea auto muutub hetkega palju vähem heaks, kui tema igakuised ülalpidamiskulud on 30% suuremad kui säästlikul autol ja sa näed, et see eelarve negatiivseks pöörab.

5. Sa ei usu, aga tegelikult suudad säästa planeeritust rohkem.
Mõtlemise muutus, mis eesmärgi püstitamise ja säästmisega kaasneb, tähendab enamasti, et leidub veelgi kohti, mis säästmist võimaldavad elustandardit oluliselt muutmata. Muidugi ei ole keegi meist nõus loobuma korralikust toidust või meelelahutustest. Aga oleme enamasti koheselt nõus loobuma "oh kui äge, sa ostsid, ostan ka" kulutustest, kui teame enda eesmärki. Ja selliseid kulutusi on väga palju, sest sõbrad, tuttavad ja sugulased kõik tarbivad midagi. Kas meil just sama vaja on, aga meile meeldiks ka kõike seda tarbida. See aga tähendab pisut ülevõimendades, et peaksime tarbima sama palju ilusaid asju, kui meie sõbrad, sugulased ja tuttavad kokku.

Kõik need mõtted on mul tänaseks tekkinud omaenda kogemuse baasil. Aga on veel üks väga tähtis aspekt. Säästmisel ja koonerdamisel on suur vahe. Kui säästmist teha läbi endale seatud eesmärgi ja teadlikult, ei muutu sa tavaliselt halvemaks inimeseks. Kui aga üritada suvalistest kohtadest võimalikult palju kokku hoida, on oht, et see muudab sinu iseloomu, ellusuhtumist ja pikapeale lähedasi ning sõpru sinu ümber.

Selle vältimiseks soovitan täiesti kindlalt mõistlikku säästmist läbi erinevateks kululiikideks jagatud pere-eelarve, mis võimaldab täpselt teada, mille pealt sa tahad kokku hoida ja mille pealt seda teha ei mõtlegi.