Archive for December, 2010
Heategevus
3Kui paljud inimesed tegelevad regulaarselt heategevusega? Kui paljud inimesed tahavad sellega regulaarselt tegeleda? Kui paljudel on selleks võimalus?
Minu jaoks on heategevus olnud üks neist asjadest, millest olen alati mõelnud nii – kui saan rikkamaks ja oma eluga rohkem järjel olen, siis hakkan heategevusega regulaarselt tegelema.
Rohkem kui 10 aastase tööl käimise perioodi jooksul pole aga seda aega niisugusel viisil kätte jõudnud. Ikka mõtlesin vanaviisi, ikka lükkasin alustamist edasi.
Mulle on aasta-aastalt hakanud rohkem meeldima mõte elust, kus ma saaksin enamuse oma ajast või energiast heategevusele pühendada. Alati olen ma aga alustamisega oodanud, sest olen arvanud, et näiteks ettevõtjana võiksin teenida oluliselt suuremaid summasid ja seeläbi oleks mul oluliselt suurem võimalus kedagi aidata läbi heategevuse.
2010 aasta jooksul olen mõistnud paari asja:
Esiteks – mul pole heategevuse tegemiseks ka praegu kindlasti rahalistest vahenditest puudust. Ka ajast poleks puudus, Loe edasi >
Propaganda eksperdid, ehk miks ma massimeediat väldin
2Massimeediat on alati kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi ajupesuks. Enamus uudistest lehtedes pole uudised vaid kellegi propaganda või müügiartikkel. Mõnel juhul on artiklid ka loomulikult lihtsalt selle jaoks, et lugejaid lehte lugema meelitada (Elu24 tüüpi artiklid). Ükski neist ei anna mulle eriti palju tarkust või teadmisi juurde.
Üks väike stiilinäide 16.detsembri Postimehest. Uudis kell 11…
Eluasemelaenude portfelli maht oli III kvartalis ligi 99 miljardit krooni.
Tarbimislaenude enam kui 60-päevased võlgnevused moodustasid kokku umbes 1 miljard krooni. Kõigi eralaenude enam kui 60-päevased võlgnevused ulatusid ligi 6 miljardi kroonini.
Millele järgneb uudis kell 14…
Majanduse edasine kosumine on takerdunud väikse kodumaiste tarbimise taha, mida aitaks hoogustada laenude kasv.
Majandusteadlase Andres Arraku sõnul sisenõudluse taastumine on majandusele väga oluline oluline. «Reegel on, et headel aegadel tuleb säästa ja kehvadel aegadel laenata, et uut raha ringlusesse Loe edasi >
Imede öö ja Kälimehed
0Umbes veerand tundi tagasi lõppes Lõuna-Eesti suurimas ostlemiskeskuses “Imede öö”.
Käisin lihtsalt sportlikust huvist ka ise kohapeal vaatamas seda, et mis on see, mis inimesed sellisele üritusele kohale toob. On see suur soov jõulukingitusi osta? On need allahinnatud tooted? On see lihtsalt hea vabandus iseendale ostlemissoovile järele anda?
Rahvast oli muidugi hullult palju. Parkima ei mahtunud mitte kusagile. Kõik viisakad ja ebaviisakad, võimalikud ja mittevõimalikud kohad olid autosid täis pargitud. Sõiduteed, invakohad, ülekäigurajad, sõidurajad, ringristmikud ja muud sarnased ebatavalised kohad olid kõik pargitud sõidukite poolt hõivatud.
Ka majas sees polnud liikumine just kõige vabam, aga samas polnud ka väga viga. Kui seda mitte arvestada, et inimestel endil olid üsna väsinud näod ees, siis oli meeleolu isegi üsna pidulik. Muusika mängis kõikjal ja tunne oli selline justkui oleks peole sattunud.
Kuna mul endal polnud ausalt-öeldes rahakottigi kaasas, siis kaup ja selle Loe edasi >
Reegel #2: Mõõda rikkust ainult enda jaoks ja ära võrdle seda teistega
2Väga paljude inimeste jaoks tekitab rikkuse tunde puudumine stressi. Mõnede uuringute järgi on raha kõige suuremaks stressiallikaks inimestele (näiteks see uuring 16 riigi elanike hulgas: http://edition.cnn.com/2009/WORLD/americas/09/30/stress.survey.money/index.html)
Sellel stressil on vähemalt 3 lihtsat võimalikku põhjust:
- Inimesel või tema perekonnal on katmata baasvajadused (toit, vesi, peavari, tervis, kehakatted, turvalisus. vt. Maslow’ püramiidi) ja tema sissetulekust ei jätkugi nende katmiseks
- Rikkuse mõiste on defineeritud kellegi teise järgi ja ei sobi tegelikult sinu väärtuste ja vajadustega kokku
- Inimene polegi kunagi enda jaoks rikkuse mõistet üldse defineerinud
Oma tutvusringkonnas ringi vaadates näen ma seda, et mitmed rahaliselt vähekindlustatud inimesed ostavad regulaarselt loteriipileteid, et “äkki õnn naeratab” ja nad saavad rikkaks. Rahaliselt paremini kindlustatud Loe edasi >
Reegel #1: Igaüks võib teenida niipalju raha kui soovib
4Igaühel meist on ööpäevas 24 tundi aega. Iga päeva alguses alustame 24 tunniga ja päeva lõppedes saavad need tunnid otsa. Midagi varuks pole võimalik koguda. Kõik mida sa ei tee täna jääb sul täna tegemata.
Kuidas me selle aja kulutame, see on meie teha.Kas me kulutame oma päevast töö tegemisele ära 9 tundi ja teenime selle eest 500 krooni, või pole me selle summa eest nõus poolt tundigi töötama – see sõltub meist endist.
See palju meile ollakse meie aja eest nõus maksma sõltub sellest kui palju me kellelegi väärtust suudame pakkuda.
Me vahetame oma aega raha vastu mingisuguse kursiga. See ei ole juhus ega paratamatus ega ka halb õnn, milliseks see kurss kujuneb – see on meie tehtud valikute tulemus elus. Kui see kurss sulle rahuldust ei paku, siis ära rahuldu sellega – tee midagi.
Kõige suuremaks takistuseks mis segab sul soovitud hulgal raha teenimast on sinu uskumused ja eelarvamused raha teenimise kohta.Kui sa süüdistad kedagi teist selles, et su palk on väike ja kulutused Loe edasi >
Minu nimi on Janar.


