Rubriigiarhiiv: Arvamus

14 aastat II pensionisamba kogumist

Sellel aastal on Eesti pensioniturul toimunud väike raputus teenustasude osas. Seda ennekõike seepärast, et käivitus selline suur projekt nagu Tuleva.

Ma siinkohal Tuleva teemadel ei arutaks, ehkki etteruttavalt võin öelda, et oleme abikaasaga mõlemad selle liikmete hulgas ja panustasime ka algkapitali mõned tuhanded eurod.

Üheks Tuleva-rahva arutlusteemaks on niisiis olemasolevate fondide tootlus. Just reaalne tootlus ja fondide poolt saavutatud tulemus. Ja seda, tuleb välja ei olegi nii lihtne teada saada ega välja arvutada. Eriti keeruline on asi siis kui oled juba ka fondi vahetada jõudnud.

Tuleva facebooki lehel jagati Tartu Ülikooli CITISe meeste poolt loodud II samba pensionifondide tootluse analüüsitööriista ja seal jagasid ka mõned mehed oma fondide netotootlusi peale inflatsiooni.

Näiteks Andres Võrk jagas oma tulemust:screen-shot-2016-11-05-at-22-33-23

Seega tuli meelde jälle ka enda pensionifondi tulemuslikkus täpsemalt välja arvutada. Lihtsalt sportlikust huvist nii-öelda. Olen seda varasemalt ka oma pensionkogumise 10 aastapäeva puhul siin põhjalikumalt arvutanud aga tegin siis nüüd väikese värskenduse.

Sissejuhatuseks siis, et olen hetkeseisuga oma pensionifondiga juba kolmandas kohas seda kogumas ja iga kord olen ka kogu eelneva kapitali  ringi liigutanud.

Seega olen kulutanud kaks korda raha ka fondidest väljumisele. See kulu on olnud kokku veidi üle 236 euro siis.

Kokku olen II sambasse raha kogunud üle 14 aasta. Kogu perioodi jooksul on pangad kokku minu+riigi poolt panustatud kapitali kasvatanud 1,4%. See on siis netotootlus peale inflatsiooni.

Minu II samba pensionifondi aastatootluseks teeb see 0,1%.

 

II samba pensionifondi tootlukused

SEB fondi tulemus tuli nii kehva, sest väljusin sealt peale kriisi üsna pea ja ei jäänud nende aastatepikkust kosumist ootama. Vahetasin LHV vastu.

LHVs kogusin ja olin rahul täpselt senikaua kuni vaatasin 2014 aastal, et nende brutotootlus on küll tublisti parem aga ka haldustasu on “tublisti parem” ja küsisin neilt seepeale, et kas nad tulevad vastu ja on nõus läbi rääkima haldustasu vähendamist mingilgi määral. Vastuseks sain kindla ei ja paar lõiku lubadusi/põhjendusi kuidas nende fond tulevikus kasvab nii korralikult, et mul pole mingit põhjust rahulolematu olla.

Mina aga olin rahulolematu ja pettunud, et LHV mulle mingit paindlikkust ei pakkunud ja saatsin samal päeval avalduse fondi ringi vahetamiseks.

Sellest ajast on mu pensioniraha olnud siis Swedbanki kasvatada. Vaevalt, et nemadki pikaajaliselt mind rahuldada suudavad, aga seni olen parema alternatiivi puudumisel raha seal hoidnud.

Ootan vaikselt Tuleva käivitumist ja vaatan kas paigutaks kogu pensioni rahulikult sinna ringi või kuidas seal minema hakkab.

Igal juhul veits masendav on vaadata tegelikult juba päris korralikku summat mida ma olen kohustatud kommertspankade käes hoidma sellise tootluse eest. Mitte ükski mu enda poolt hallatud investeerimisvaldkondadest ei ole nii viletsa tootlusega.

Hea töökoht ja arenemine

Tööl käies on väga lihtne teha seda mida kästakse teha ja seda mida on hädavajalik teha. Kui midagi kästakse teha, siis pole tarvis ju endal mõelda ega vastutust võtta ja hädavajalike asjade lahendamise peale tuleb meil kõigil niikuinii mõelda. Näiteks probleemide lahendamine alustades tualetis käimisest kuni vajalike töövahendite leidmiseni välja.

Ma kujutan ette, et tööl käimine on paljude inimeste jaoks samastunud oma ülemuse käsu või korralduste täitmisega. Teen seda mida kästi. Teen seda mida tahetakse, et ma teeks.

Teine asi mida töötav inimene peab arvestama on see, et ta müüb ennast põhimõtteliselt palga eest tööandja käsutusse lepingus ette nähtud töö ajaks. See aga tähendab justkui samuti seda, et kui tööandja ütleb: “Tee palun siin töökohal kella 8-17 seda võid teist tegevust”, siis tundubki justkui kõik jälle korrektne olevat ju.

Sellise lähenemise juures aga näen mina ühte väga olulist probleemi.

Kui ma nõustun sellise tööaja jaotusega tööd tegema siis ma põhimõtteliselt nõustun sellega, et mu tööalases karjääris puudub edaspidi oluline areng.

Areng puudub sealt seepärast, et sul pole enam aega mõelda!

Sa täidad mõtlemata oma harjumuspäraseid tööülesandeid ja lahendad probleeme kogu oma tööaja ning sul pole enam aega tegeleda sellega, et midagi su töös või tegevustes paremaks muutuks. Sul pole aega midagi endale selgeks mõelda, sul pole aega mõelda kuidas probleemide hulka vähendada oma töös. Sa muutud masinaks, kes teeb täpselt seda, mida temalt on palutud, aga mitte midagi rohkemat.

Kui sinu jaoks pole see tähtis, et sa areneks ja ei peaks kogu ülejäänud elu tegema täpselt sedasama tööd mida sa juba teed, siis ei ole sul järgnevast illustratsioonist midagi tolku – kobi aga tagasi tööle:)

Ülejäänud võivad korraks mõelda enda töö peale – kas sul on olemas ja kas sa kasutad seda vaba hetke enda töös. Kas sa mõtled ja kas sa õpid midagi sellest, mida ja kuidas sa teed?

Keegi sulle sellist momenti logelemiseks ja niisama olesklemiseks ei paku aga ole kaval ja ära lase ka kogu enda tööaega 100% rutiinsete ülesannete ja tulekahjude lahendamisega täita!

Võid kommentaaridesse kirjutada, millal on sinu jaoks parim hetk kui saad enda või enda töö arendamise peale mõelda?

Hea töökoht ja väärtuse loomine

Valetaksin kui ütleksin, et ettevõttes töötamine pole minu jaoks kunagi olnud lihtsalt elamiseks vajaliku raha teenimine.

On olnud!

Mäletan väga selgesti kui 12 aastat tagasi esimesi kuid ühes tootmisettevõttes tööl käisin. Raske oli harjuda. Mul on selgelt meeles tunne ühel hommikul tööle minnes – SHIT, see ongi nüüd mu elu järgnevate aastakümnete vältel! Reaalsus oli kannaga näkku löönud.

Tööl olles oli asi sedavõrd küll parem, et kuna tööd oli palju, siis mõelda või masenduda väga palju aega polnud. Tegin oma töölaua taga tööd, kõrvaklapid peas, kuulasin raadiot ja rändasin mõtetes peaaegu pidevalt ringi kusagil mujal kui töö juures. Arvasin, et nii ongi siis kui oled tööl – katsud ära kannatada ja teha niipalju kui vaja, et palk välja teenida. Tööl tuleb käia selleks, et siis selle raha eest tööst vabal ajal midagi nauditavat korda saata.

Sellisest mõtteviisist tuli aga mul üsna ruttu masendus peale ja ma hakkasin otsima lahendusi. Lahendust sellele, et töö ei oleks naudingu vastand. Sellistest asjadest polnud ei koolis, kodus ega sõprade ringis räägitud aga mingi sisetunne ütles, et peab olema variante.

Üks sellistest asjadest, mille peale ma palju mõtlesin, oli see kuidas teha tööd nii, et ma ka ise kasu saamise tunnet tunneksin rohkem. Kasu all ei pea ma siinkohal silmas palka. Lepingus kokku lepitud palga saan ma ju niikuinii aga minu jaoks oli palju kohutavam kaotus ikka kõik see aeg mille ma pean töökohas veetma – 8 tundi iga päev. Kohutav ju! Seda just siis, kui ma tunnen, et ma peale palga midagi muud selle aja eest ei saa.

Sellest mõttelaadist kasvas välja üks minu põhiprintsiipe enda tööalase tuleviku suunamisel. Ma olen alati mõelnud selle peale kuidas MINA saaksin vähemalt sama palju kasu oma töökohal kulutatud ajast kui minu tööandja. Olgu selleks siis õppimise- ja arenguvõimalused, universaalselt kasulikud teadmised ja oskused, maailma nägemise võimalused või mõned materiaalsed hüved.

Kujutasin seda printsiipi sellel väikesel slaidil:

 

8 erinevat tööd

Juba selle aasta alguses võtsin ma varasema pere-eelarve pidamise ja arendamise asemel fookusesse sissetulekud. Õigemini küll öeldes siis sissetulekute suurendamise võimalused. Kaardistasin selle jaoks ka passiivse sissetuleku põhilised võimalused ühes oma varasemas postituses.

Passiivsele sissetulekule vaatamata on minu tulude osas kõige suurem roll hetkel minu põhitöökohal. Seepärast ei ole ma kunagi võtnud ka lähenemist, et löön oma põhitööle käega ja asun ettevõtmiste tuhinas passiivset sissetulekut kasvatama. Minu jaoks on minu põhitöö olnud samuti üsnagi motiveeriv ja hästitasustatud tegevus.

Kuidas ma olen leidnud töö, mida ma armastan, oskan ja mille eest makstakse hästi?

Mul on vedanud? Kindlasti!

Ennekõike vedas mul aastaid tagasi sellega, et ma polnud rahul oma toonase tööga. Ei mäleta enam täpselt aga see võis olla umbes 2005 aastal kui ma leidsin internetist mingeid artikleid ja lugemismaterjali selle kohta, et kuidas leida omale unistuste töökoht. Üks inimene, kelle loenguid ma sellistel teemadel kuulasin oli Stanfordi Ülikooli ettevõtlusprogrammi juht Tina Seelig.

Huvitav asi oli see, et minul polnud selle hea töö tarvis isegi töökohta vahetada – piisas sellest kui sain ise aru, et mismoodi ma selles ettevõttes õnnelik ja võimalikult kasulik saaks olla. Isegi palgatöölisena.

Põhimõtteliselt seisneb kogu asja iva selles, et leia endale töö, mida sa armastad, mida oskad ja mille eest makstakse hästi (ehk, et mille järele on vajadus).

Ingliskeelsena leidub selliseid skeeme Google otsingus terve hunnik aga kuna ma ühtegi head eestikeelset ei leidnud millele viidata, siis tegin ise ühe pildikese neist seostest.

Mina igatahes olen aastaid suunanud oma tööülesandeid ja kogu töö olemust nende põhimõtete järgi ja olen juba mõnda aega rahul sellega mida ma teen ja kuidas mulle selle eest tasutakse.

Kuna ma näen enda ümber aga hordide kaupa inimesi kes ilmselgelt pole kunagi millegi sellise peale mõelnud, siis just nende inimeste jaoks ma selle postituse kirjutasingi:) Võib-olla satub mõni inimene seda postitust lugema ja aastaid hiljem taipab, et just see oligi “heureka” moment tema jaoks.

Teeninduse kogemused

Klienditeenindus on lahutamatu osa minu igapäevaelust. Mõnikord klienditeenindajana aga enamasti ise kliendi rollis olles.

Mõned kogemused klienditeeninduse vallas on suurepärased ja mõned on jubedad. Hea meelega kiidaks paremaid ja laidaks kõige hullemaid. Täiendan seda postitust ilmselt ka edaspidi.

Hea teeninduse kogemused

HEA KOGEMUS – Carbox Tartus, Teguri tn. (Aus ja sõbralik teenindus. Pakkumises näidatud 440€ remonttööde hind kujunes tegelikult 370€ suuruseks ja keegi ei püüdnud seda varjata mu eest.) [25.05.2011]

 

 

HEA KOGEMUS – Caffe Truffe Tartus, Raekoja platsis. (Väga viisakas ja professionaalne teenindus. Toit maitseb väga hästi ja peale külastust on alati hea tuju sõbralikust teenindusest) [20.10.2011]

 

 

LisandraHEA KOGEMUS – Fotostuudio Tartus, stuudio.com. (Fotograaf Andres Jalak võlus mind täiesti erakordse sõbralikkusega. Käisime perega tema stuudios fotosessioonil ja nii head suhtlemise kogemust pole ma kunagi varem fotostuudios näinud. Loomulikult tulid tulemuseks ka väga lahedad pildid meile mälestuseks.) [1.12.2011]

 

 

 

Kehva teeninduse kogemused

KEHV KOGEMUS – Musicbox Tartus, Lõunakeskuses (Saatuse tahtel läksin sealt kauplusest Jaanuaris 2011 koos lapsega ostma ühte multifilmi DVD-d. Ostsime plaadi ja kodus laps hakkas vaatama seda. Osutus praagiks plaadiks – mängis algusest natuke ja siis hakkas hakkima ning lõpuosa ei mänginud üldse. Kaupluses asja selgitades mõnitas pildil olev müüja meid, polnud nõus plaati tagasi võtma, polnud nõus vahetama ja tegi kõik selleks, et ma ebameeldiva käitumise tõttu sealt minema tõmbaks. Kodus hakkas huvitama, et kuidas nende ettevõttel rahaliselt üldse läheb sellise käitumise juures. Leidsin, et neil on suured maksuvõlad. Ei imestanud väga. Selle DVD jagu raha jäigi meil kadunuks. Ei jõudnud tolle tegelasega enam kaklema minna.) [29.01.2011]

KEHV KOGEMUS – Orient Express Tartus, Lõunakeskuses (Heas usus olen selles toidukohas mitmeid kordi söömas käinud. Absoluutselt iga kord olen pettuma pidanud, sest toidud mida pakutakse on tõenäoliselt mitmeid päevi või isegi nädal vanad. Seemnekuklitest kuni kartulite ja pelmeenideni on kõik asjad täiesti vintskeks seisnud ja viimasel korral olid pelmeenid mingi muu toidu maitsega. Ilmselt külmkapis või kusagil koos muu toiduga pikalt seismisest. Saan aru, et mõnikord võib mõni toit niiöelda üle jääda toidukohtades aga seal on tegemist ikka erilise väntsutamisega.) [22.05.2011]

KEHV KOGEMUS – Rattaring Tartus, Aardla tn. (Jõudsin perega 20 minutit enne sulgemisaega kaupluse ukse taha, kuid see oli juba lukku keeratud. Inimesi oli küll mitmeid veel kaupluses ja mulle vaadati sealt nõutult teiseltpoolt ust vastu kuid sisse enam ei lubatud. Miks kirjutada, et kauplus on avatud kuni kella 18:00-ni kui tegelikult suletakse vähemalt 20 minutit varem. Kui mu mälu mind alt ei vea, siis on mul ka ükskord varem sealsamas kaupluses sarnane hiljaksjäämine juhtunud.) [25.05.2011]

Omaraha.ee laenude vahenduse portaal

Eesti inimeselt inimesele laenamise maastikule on tekkinud isepankur.ee kõrvale järgmine laenuvahendusportaal – www.omaraha.ee

Nagu ikka, olen ma selliste keskkondade suur fänn ja pooldan igati sellist läbipaistvamat rahalaenamist kui seda tavalised pangad pakuvad. Seega tegin sinna keskkonda kohe algatuseks endale konto ja kandsin seemneks mõnisada eurot peale, et asuda katsetama kuidas kõik töötab ja kas see keskkond mulle meeldib.

Portaali KKK leheküljel tutvustatakse seda keskkonda nii:

Miks Omaraha.ee?

Portaali omaraha.ee põhitegevus on inimeselt inimesele laenude vahendamine ja nende haldamine.

Laenamine inimeselt inimesele on väga levinud laenamise viis. See on nagu laenaksid Sa oma heale sõbrale – vahe on selles, et siin on Sul võimalus laenata paljudele headele inimestele. Ning samuti on siin ka palju häid inimesi, kes soovivad Sulle laenu anda. Laenusaajad saavad soodsama intressi ja investorid saavad suurema tulu, sest meie protsess on efektiivsem. Meil puuduvad pankadega võrreldes suured kulud.

Laenamine ja investeerimine on mugav ning paindlik – kõik vajalikud tegevused saad teha oma arvutist!

Saad ise määrata nii laenamise kui ka investeerimise tingimused, mille alusel otsib portaal Sulle sobivaima pakkumuse ning sõlmib vajalikud lepingud.

Turvalised tehingud.

Portaal kontrollib laenutaotlejate tausta põhjalikult, kasutades selleks Krediidiinfo maksehäireregistrit ja Liisi liisingufirma andmebaasi. Vajadusel esitame taotlejale lisaküsimusi ja analüüsime tema konto väljavõtet. Iga laenutaotleja saab portaali poolt skoori, mis väljendab tema võimet võetud kohustusi täita. Mida suurem on skoor, seda väiksem investori risk.

Investorite paremaks kaitseks on moodustatud tagatisfond, millest tehakse väljamakseid ebaõnnestunud investeeringute katteks.

Kogu võlgade menetlemise protsessi võtab portaal enda kanda ning investoritele see lisakulu ei tekita.

Omaraha.ee portaalis toimuvad tehingud kiiresti, raha liigub mõne minutiga!

Laenutaotluse tekkides teeb portaal päringu üle kõigi investorite ja koostab soodsaima pakkumuse. Kui laenaja pakkumuse kinnitab, tehakse mõne minuti jooksul automaatselt kõik vajalikud toimingud – sõlmitakse lepingud ja korraldatakse raha ülekandmine.

Tutvustav jutt on ilus ja eks seda näitab tulevik, kui hea on meeskond, kes selle teostuse välja kandma peaks. Kuidas saadakse hakkama sellise portaali kõige raskema töö osaga – halbade laenajatega.

Minu investeering

Niisiis kandsin ma katsetuseks 300€ omaraha.ee kontole ja tegin mõned investeerimisprofiilid seal keskkonnas. Täpselt nii nagu palutud. Selleks, et nende süsteem ise paigutaks vastavalt minuetteantud tingimustele ja soovidele minu raha laiali laenusoovijate laenudesse.

Investeerimisprofiilides olin niiöelda mõõdukalt konservatiivne ja palusin raha vastavates riskigruppides küll laiali jagada aga samas ka mitte liiga väikesteks osadeks. Kui keskkond meeldib, siis hajutan tulevikus ilmselt rohkemgi, aga ma tahtsin esimese summaga lihtsalt kiiremini tulemuseni jõuda ja saada raha kellegile välja laenatud.

Minu tehtud profiilid nägid välja sellised:

Raha kandsin ma kontole 5. mail ja jäin ootama, et mis siis nüüd saama hakkab. Esimesed paar päeva ei juhtunudki mitte midagi. Ilmselt ei sobinud minu seatud tingimused koheselt kellegile laenamiseks. Paar päeva hiljem aga leidusid esimesed kokkulangevused ilmselt. 5 päeva hiljem (ehk täna) laenati viimased 100€ välja. Seega on mul nüüd neli laenulepingut eraisikutega, kes vajasid sellistel tingimustel raha.

Selline on hetkel minu raha liikumise ja jagunemise ajalugu:

Plussid ja miinused

+ Ma ei pea ise igasse laenu investeerima, vaid see tehakse minu eest automaatselt vastavalt minu tingimustele
+ Investeerimine reeglite abil aitab iseenast distsiplineerida ja jääda kindlaks oma varasematele põhimõtetele mitte investeerida teatud tüüpi laenudesse

– Portaal võtab minu investeeringutulust 20…40% vahendustasu (samas võiks see ka pluss olla, sest siis ma tean, et neil on motivatsioon mu raha kasumlikumalt paigutada)
– Hetkel puuduvad investorile statistilised raportid ja ülevaated teenitud tuludest (investorile)

Aja jooksul lisandub kindlasti siia veel plusse ja võib-olla ka miinuseid. Selline on aga esimene mulje.

Kokkuvõtteks

Omaraha.ee tundub olevat täiesti asjalik laenuvahenduskeskkond ja ehkki antud hetkel on seal kasutajaid vaid 110, usun ma selle keskkonna tulevikupotentsiaali tugeva olevat. Loodan, et neil tuleb hästi välja ka keskkonna usaldusväärsuse loomine ja kasvatamine edaspidi, sest see on ainus asi mis tekib ajapikku ja mida ei saa ette valmis teha.

Igal juhul on isepankur.ee keskkonnale olemas nüüd ka alternatiiv ja konkurents on teenuse kvaliteedi paranemisel alati üks parimaid asju olnud, niiet loodan, et mõlemil keskkondadel on tulevikus üksteiselt midagi õppida. Samas on igati kena, et need keskkonnad on oma funktsionaalsuselt veidi erinevad – saab erineivaid lähenemisi kasutada ja katsetada kumb rohkem meeldib või töötab.

Kui sa nüüd selle keskkonna kasutamisega investorina soovid algust teha, siis oleks minu ainus soovitus väikselt alustada ja vaadata omal käel kuidas on lood halbade laenude tekkimise ja usaldusväärsuse säilimisega peale seda.

Passiivne sissetulek

Mõni aeg tagasi üritasin kaardistada sammud rahalise vabaduseni ja sealse plaani hilisemates sammudes esines korduvalt mõiste passiivne sissetulek. Passiivse sissetuleku mõiste paremaks visualiseerimiseks üritan täna panna kokku ühe mõttekaardi.

Passiivne sissetulek ei ole sama mis lisatöö põhitöö kõrvalt

Olen mõnikord täheldanud nende mõistete segamini ajamist. Nende erinevus seisneb aga ennekõike selles, millisel määral on sind ennast vaja selleks, et sissetulek sinu pangakontole või rahakotti laekuks.

Passiivne sissetulek on tulu, mis peale “süsteemi” tööle saamist toob raha sinu kontole ilma sinu aktiivse osaluseta.

Passiivne sissetulek ei teki siiski õhust ja armastusest – selleks, et tulu saama hakata, on vaja midagi investeerida. Põhimõtteliselt on olemas kahte tüüpi investeeritavat väärtust, mis võimaldavad hilisemat passiivset tulu teenida.

Passiivse tulu teenimiseks on sul tarvis kas raha või aega või kasutada mõlemit korraga

Selle jagunemise järgi on juba natuke lihtsam hakata kirja panema neid põhimõttelisi võimalusi, mis on olemas passiivse tulu tekitamiseks.

Esimene variant: Paned enda olemasoleva raha teenima endale raha juurde (mõningal juhul ei pea sul tegelikult ka raha olemas olema – võid ju selle samuti hea enesekindluse ja tasuva projekti puhul hoopiski kelleltki teiselt laenata). Plussiks on see, et sa ei pea ise tavaliselt eriti pingutama selle tööle saamiseks. Miinuseks võib olla see, et kui teed seda oskamatult, siis ka kaotad osa oma rahast.

Teine variant: Investeerid oma aega mingisse väärtust loovasse lahendusse, mis siis peale seda ise sulle raha teenib. Plussiks on see, et selliste toodete/teenuste loomist saab teha väga piiratud rahahulgaga ja risk rahalist kaotust kanda projekti tulemusena võib olla olematu või väike. Miinuseks on see, et selliste toodete/teenuste loomine nõuab omajagu aega, pühendumist ja motivatsiooni tavaliselt.

Kolmas variant: Investeerid aega ja raha mõlemit oma passiivse tulu projekti. Sellised projektid on tavaliselt juba ettevõtte mõõtu ja nende plussiks on see, et potentsiaalne tulu neist võib olla teistest suurem aga miinuseks võib olla see, et kui projekt on suuremahuline ja pikaajaline siis saab motivatsioon teostuse lõpuni viimiseks otsa enne kui tulu tulema hakkab.

Joonistasin mulle pähe tulnud passiivse tulu teenimise põhilistest võimalustest ka ühe mõttekaardi, mida täiendasid ka Tauno ja Laas.

Lae fail enda arvutisse: Passiivne tulu.pdf

Kui sa näed, et olen sellelt kaardilt mõne tähtsa valdkonna unustanud, siis oleks mul väga hea meel kui kirjutaksid sellest kommentaaridesse.

Ebaõnnestumine

Michael Jordan on üks kuulsamaid korvpallureid NBA ajaloos. Ta on öelnud:

“Ma olen visanud mööda rohkem kui 9000 viset oma karjääri jooksul. Ma olen kaotanud 300 mängu. 26 korral on mulle usaldatud viimane võimalus teha vise, mis tooks võidu ja ma olen selle mööda visanud. Olen ebaõnnestunud kordi ja kordi oma elus. Ja see ongi see, millepärast ma õnnestun.”

Kui sa ebaõnnestud, siis on sul kaks võimalust. Jääda ohvrina maha lamama ning anda alla. Või sa ei anna alla ning proovid edasi. Esimene võimalus ei vii eduni.

Kaks esimest korda kui ma kõrgkooli õppima asusin ma ebaõnnestusin. Ained ei meeldinud ja mul polnud põnev ja ma ei suutnud ennast õppima motiveerida. Kolmandal korral teadsin väga täpselt mida tahan ja lõpetasin Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehnomaterjalide ja turundusinseneri eriala 2010 aastal.

Enne 2008 aastat proovisin korduvalt oma rahaasju kuidagimoodi kontrolli alla saada. Sellest ajast on mitmed exceli failid mulle mu ebaõnnestumisi meenutamas. Iga kord jätkus motivatsiooni ja järjepidevust vaid kolmeks neljaks kuuks ja asi jäi pooleli. 2008 sügiseks olin õppinud midagi oma varasematest ebaõnnestumistest ja valmis Rahakool, mida siiamaani kasutan väga suure rõõmuga.

2003 aastast alates olen katsetanud kuidas on raha teenida veebilehtede tegemisega, 3D disainimisega, juhtimisalase nõustamisega, tarkvara edasimüümisega, koolitamisega. Ebaõnnestunud projekte on umbes kümmekond kindlasti. Oma “muusat” pole ma tänaseni leidnud aga ka praegusel ajal on mitmed erinevad projektid katsetamisel ja ma tunnen, et ma pole enam kaugel sellest kui saan tööle täpselt sellise äri, mis on mulle põnev, milles oman väga häid oskusi ja mida on teistele väga vaja.

Isegi paarisuhe on läbi elanud raskemaid ja väga raskeid aegu. On olnud aegu kus probleeme on rohkem kui rõõmsaid hetki. On olnud aegu kus tulevikusoovid ja väärtused on olnud väga erinevad. Paljud väljakutsed on tundunud ületamatud ja motivatsioon asju korda teha on olnud teinekord olematu. Kõik see on aga teinud meid targemaks, tugevamaks, hoolivamaks ja õnnelikumaks täna kui kunagi varem.

Iga ebaõnnestumine on vundament edasistele õnnestumistele kui sellest ainult ise aru saada. Kui mossitada ja alla anda siis lood vundamenti edasistele ebaõnnestumistele. Kui mõelda peale igat ebaõnnestumist, et mis läks valesti ja mida järgmisel korral saad paremini teha, on pidevalt paranevad tulemused lausa paratamatud. Tähtis on teadlikult mitte mõelda ebaõnnestumisest kui lõplikust tulemusest.

Thomas Alva Edisoni kuulus ütlus lambipirni leiutades:

“Ma ei ole ebaõnnestunud, ma olen avastanud 10 000 viisi mis ei tööta.”

Sammud rahalise vabaduseni

Olen aru saanud, et nii minu kui ka paljude teiste inimeste jaoks on informatsiooni visualiseerimine väga tähtis. Aju mõistab paljudel inimestel visuaalset infot sadu kordi paremini kui teksti või suulist infot.

Sellepärast ma joonistasingi ükspäev enda arusaama sammudest rahalise vabaduseni tahvlile. Ennekõike iseenda jaoks aga võib-olla leiab sellest abi ka mõni teine inimene näiteks Rahakooli kasutajate hulgas.

NB: Kõigi inimeste teekond ei ole kindlasti selline ja kõik ei tahagi kunagi jõuda nende kaugemate astmeteni. See on lihtsalt minu praegune nägemus asjast.

Ennast arvan ma olevat hetkel kusagil kuuenda sammu algusepooles.

Lisasin ka PDF faili natuke pikema seletusega iga sammu kohta: Sammud rahalise vabaduseni.pdf

 

Millises etapis sina oled?

Kinnisvara hinnad

Kinnisvaraportaalis kv.ee tegi pakkumiste hinnaindeks küll vägeva jõnksu üheainsa päevaga – kinnisvara hind tõusis 19% euro tulekuga.

Mulle tundub uskumatu, et selline hetkeline tõus võiks ka pidama jääda aga mine sa tea. Sellise tõusu kõrval on Statoili tänaöine (50 kroonisendine) hinnatõus küll poisike.

Kangesti ei tahaks halada ja vinguda mingite hindade tõusu üle ja luban, et ma seda siin blogis tegema ei hakka ka, aga tahtsin euro tuleku puhul tõe ja õiguse huvides siiski sellise väikese märgi maha saada siia. Juhuks kui keegi kunagi väidab, et hinnad ei tõusnud meil euro tulekuga.

Kindlasti tõusevad… ja tõusevad veel:)