Eesti riik ja rahvas

Screen shot 2011-05-06 at 11.17.16 PM

Rahalise rikkuse kasvu valemid

0
06.05.2011
by Janar in , , ,

Kui sind huvitab rahalise rikkuse kasvatamine, siis parim viis selles suunas liikumiseks on mõnede põhimõtete enda jaoks selgeks tegemine.

Kuidas rahalist rikkust kasvatada?

Algatuseks tuleb selgeks saada ainult 2 reeglit:

 

  1. Tulud – Kulud = Vaba raha
  2. Vaba raha x Palju aastaid = Rikkus

 

See tundub naeruväärselt lihtne eks?

Sellise põhimõtte järgi elada ja oma tarbijakäitumist seada ei oska aga sugugi igaüks. Paljud meie hulgast valivad tänased naudingud pikaajalise kasu asemel ja kulutavad iga kuu ära kogu raha mille on teeninud.

Ma soovitan soojalt võtta sul hetke ja mõelda mõlemad reeglid enda jaoks korralikult läbi – mida nendega on mõeldud, mida need sinu jaoks tähendavad, kas sa käitud nende järgi, saaksid sa midagi enda käitumises praegu muuta, et rohkem neid rakendada.

Võib-olla ei meeldi sulle matemaatiliselt ülestähendatud valemid – sellisel juhul võin neid sinu jaoks veel lihtsustada:

  • Kuluta vähem kui sa teenid (mida suurem (positiivne) vahe nende kahe vahel seda Loe edasi >

Propaganda eksperdid, ehk miks ma massimeediat väldin

2
16.12.2010
by Janar in , ,

Massimeediat on alati kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi ajupesuks. Enamus uudistest lehtedes pole uudised vaid kellegi propaganda või müügiartikkel. Mõnel juhul on artiklid ka loomulikult lihtsalt selle jaoks, et lugejaid lehte lugema meelitada (Elu24 tüüpi artiklid). Ükski neist ei anna mulle eriti palju tarkust või teadmisi juurde.

Üks väike stiilinäide 16.detsembri Postimehest. Uudis kell 11…

Eluasemelaenude portfelli maht oli III kvartalis ligi 99 miljardit krooni.

Tarbimislaenude enam kui 60-päevased võlgnevused moodustasid kokku umbes 1 miljard krooni. Kõigi eralaenude enam kui 60-päevased võlgnevused ulatusid ligi 6 miljardi kroonini.

Millele järgneb uudis kell 14…

Majanduse edasine kosumine on takerdunud väikse kodumaiste tarbimise taha, mida aitaks hoogustada laenude kasv.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul sisenõudluse taastumine on majandusele väga oluline oluline. «Reegel on, et headel aegadel tuleb säästa ja kehvadel aegadel laenata, et uut raha ringlusesse Loe edasi >

kaubandusbilanss

Eesti kaubandus välisriikidega

0
14.05.2010
by Janar in ,

Euro Eestis käibele võtmise valguses räägitakse täna jällegi väga palju sellest, et kas see samm “päästab Eesti majanduse” või ei päästa.

Selliste küsimuste püstituste puhul jääb minu jaoks aga alati arusaamatuks see, et ma ei näe kuidas Euro meie majandust päästa saaks? Ma olen täiesti nõus sellega, et Euro kasutusele võtuga kaasneb mitmeid positiivseid ja samas ka mitmeid negatiivseid efekte, kuid kuidas see kõik meie majanduse tugevaks muutmisega seotud on?

Kuidas see, kui me Euro kasutusele võtame, annab meie majanduskasvule uue hoo (ja seekord paluks valemit ilma kinnisvara- ja finantssektori buumita)?

Kui mõelda riigist, kui ühest perekonnast, kes müüb teistele mingeid tooteid/teenuseid ja tarbib teiste poolt valmistatud tooteid/teenuseid, siis kui kaua saab kesta mudel, kus ostetakse oluliselt rohkem kui ise müüa suudetakse?

Selline mudel riigi puhul kestab tänu sellele, et majandust elavdavad investeeringud väljastpoolt riiki, võetakse laenu, toimub inflatsioon jne.

Eksport Loe edasi >
finantsettevotete_kasumiaruanne

Eesti finantssektori õppetund

0
22.02.2010
by Janar in ,

Sattusin hiljuti uuesti lugema ühte paar nädalat vana artiklit Aivar Rehe kommentaaride kohta Eesti panganduses. Täpsemalt väljendudes ei teinud ta oma avaldustes küll midagi uut ja erakordset, vaid rääkis sedasama vana juttu, kuidas ka pankadel on majanduskriisi ajal ikka väga raske olnud.

Kuigi tema mureliku näoga pilt artikli juures oli üsna veenev, jäi mul väheke kummitama tema väide. Kas ikka on neil nii väga halvasti läinud. Võtsin Statistikaameti kodulehelt täpsema vastuse saamiseks “finantsettevõtete kasumiaruannete” koondandmed aastast 2003 ja ennäe – ongi neil masu olnud. Võiks öelda, et tervelt ühe kvartali on vaesekesed “suures puuduses” pidanud kannatama.

Allikas: Statistikaamet

Ma ei tea, aga kas teil tuleb pähe tänases Eestis veel keegi, kes niimoodi kannatama on pidanud, et tervelt üks kvartal on kehvasti läinud?

kas oled kunagi koostanud ja pidanud pere-eelarvet

Pere finantsküsitlus Rahakoolis

0
11.02.2010
by Janar in ,

Mõned päevad tagasi alustati Rahakoolis pere finantsküsitlusega, et natuke paremini mõista inimeste kõige suuremaid muresid ja probleeme pere-eelarve koostamisel. Kuna küsitluse info on ennekõike pärit Rahakooli kasutajatelt, siis on loomulik, et leidub üsna palju eelarvepidamisest huvitatud inimesi.

Sellegipoolest on aga näha sama trendi millest rääkis ka Swedbanki poolt loodud Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, et pikaajalist planeerimist harrastatakse üsna vähe. Paljud pered loovad eelarvet koguni iga kuu alguses. See on muidugi palju parem kui üldse mitte planeerida, aga sellise lühikese plaani puhul ei ole näha seda, et pikaajaliselt võibolla pole kogu plaan jätkusuutlik. Näiteks ei näe sellise lühiajalise plaani peal seda kui kord aastas tuleb kindlustusmakse tasuda või talveks küttepuid muretseda või autot remontida jne.

Siin on väike näide küsitlusest ühele küsimusele siiamaani laekunud vastustest:

Kutsun kõiki küsitlusel osalema – aitate sellega meil paremini mõista teie Loe edasi >

valiskaubandus bilanss

Miks meie raha ära kaob?

3
01.12.2009
by Janar in ,

Küsimust võib muidugi ka väheke erudeeritumal viisil esitleda – miks me oleme üks neist riikidest, kes kaupu väljast sisse ostab rohkem kui neid välja müüa suudab. Ehk, kui siis veel viisakamalt öelda – miks meie import on suurem ekspordist ja seega väliskaubandusbilanss negatiivne?

Vaatasin statistikaameti andmebaasist numbreid alates aastast 1994. Sellest aastast saadik on meie riigist kokku ligikaudu 367 840 000 000 (367,8 miljardit) krooni välja liikunud selle tõttu, et me ostame rohkem kaupu välismaalt sisse kui suudame välismaalastele endi kaupu maha müüa.

Igaüks võib ise fantaseerida ning mõelda mida eestlased oleks võinud sellise rahaga tarka peale hakata kui neil oleks oskust, tahtmist, kompetentsi ja võimalusi olnud see raha Eestimaale jätta.

Minevikus sorkimine midagi tarka enam ei anna.

Seetõttu huvitab mind hoopis rohkem see graafikult nähtav trend selles suunas, et niipea kui meil õnnetutel niipalju raha käes ei ole on asjad hakandu justkui paremaks jälle minema. Esmalt Loe edasi >

Go to Top