Rubriigiarhiiv: Eesti riik ja rahvas

Rahalise rikkuse kasvu valemid

Kui sind huvitab rahalise rikkuse kasvatamine, siis parim viis selles suunas liikumiseks on mõnede põhimõtete enda jaoks selgeks tegemine.

Kuidas rahalist rikkust kasvatada?

Algatuseks tuleb selgeks saada ainult 2 reeglit:

 

  1. Tulud – Kulud = Vaba raha
  2. Vaba raha x Palju aastaid = Rikkus

 

See tundub naeruväärselt lihtne eks?

Sellise põhimõtte järgi elada ja oma tarbijakäitumist seada ei oska aga sugugi igaüks. Paljud meie hulgast valivad tänased naudingud pikaajalise kasu asemel ja kulutavad iga kuu ära kogu raha mille on teeninud.

Ma soovitan soojalt võtta sul hetke ja mõelda mõlemad reeglid enda jaoks korralikult läbi – mida nendega on mõeldud, mida need sinu jaoks tähendavad, kas sa käitud nende järgi, saaksid sa midagi enda käitumises praegu muuta, et rohkem neid rakendada.

Võib-olla ei meeldi sulle matemaatiliselt ülestähendatud valemid – sellisel juhul võin neid sinu jaoks veel lihtsustada:

  • Kuluta vähem kui sa teenid (mida suurem (positiivne) vahe nende kahe vahel seda parem)
  • Tee seda pikaajaliselt (ja lood endale järjest rohkem võimalusi raha enda kasuks tööle panna)

 

PS: Kas sa teadsid, et ligi pooled Eesti elanikud kogesid 2010 aasta jooksul mingil perioodil negatiivset rahavoogu. See tähendab, et nende kulud olid suuremad kui nende tulud. Selliseid tulemusi näitab Faktum & Ariko poolt 2010 aasta lõpus läbi viidud finantsalase kirjaoskuse uuring. Probleem oli kõige suurem madalas sissetulekurühmas ja 1. haridustasemega rühmas, ehk neis rühmades esines selliseid juhtumeid 52% küsitletutest.

Propaganda eksperdid, ehk miks ma massimeediat väldin

Massimeediat on alati kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi ajupesuks. Enamus uudistest lehtedes pole uudised vaid kellegi propaganda või müügiartikkel. Mõnel juhul on artiklid ka loomulikult lihtsalt selle jaoks, et lugejaid lehte lugema meelitada (Elu24 tüüpi artiklid). Ükski neist ei anna mulle eriti palju tarkust või teadmisi juurde.

Üks väike stiilinäide 16.detsembri Postimehest. Uudis kell 11…

Eluasemelaenude portfelli maht oli III kvartalis ligi 99 miljardit krooni.

Tarbimislaenude enam kui 60-päevased võlgnevused moodustasid kokku umbes 1 miljard krooni. Kõigi eralaenude enam kui 60-päevased võlgnevused ulatusid ligi 6 miljardi kroonini.

Millele järgneb uudis kell 14…

Majanduse edasine kosumine on takerdunud väikse kodumaiste tarbimise taha, mida aitaks hoogustada laenude kasv.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul sisenõudluse taastumine on majandusele väga oluline oluline. «Reegel on, et headel aegadel tuleb säästa ja kehvadel aegadel laenata, et uut raha ringlusesse lasta,» täheldas Arrak.

Kõigepealt pean ütlema, et ma olen Andres Arrakuga nõus matemaatilise majandusmudeli koha pealt – tõepoolest selleks, et “majandus taastuks”, oleks vaja laenamist suurendada. See on täiesti loogiline väide ja nii see tõepoolest on, kui arvestada seda, et raha tekkeallikaks ongi laenamine.

Kas see on aga hea ja asjalik õpetus või nõuanne päevalehes?

Kas majanduse taastumine on eesmärk, või on eesmärk inimeste heaolu meie riigis?

Siinkohal muidugi tulebki küsida, et kelle eesmärgist rääkida:)

Rikkuse kogumise juures on paar võimalust:

  • Saa/võida/teeni/vangerda enda kätte rikkust teiste inimeste käest (niiöelda olemasolevast ühisest pajast)
  • Kuna rikkuse tahtjaid on üha rohkem, siis tuleb saadaolevat vara pidevalt suurendada. Selle lihtsaimaks võimaluseks on leida inimesi, kes sinult raha laenavad ja lubavad sulle tagasi maksta. Kui sul aga “juhtub pank olema”, siis on sul luba laenata raha, mida sul olemas polegi:) Nii on kõige mõnusam raha juurde tekitada (ehk suurenda olemasolevat pada ja kindlusta, et osa sellest läheb kohe sinu taskusse)

Siinkohal käib muidugi jutt rahalisest rikkusest. Muud rikkused on õnneks selle salakavala süsteemi suhtes immuunsed.

Ühesõnaga saan ma aru, et leidub inimesi, kellele selline propaganda on otseselt rahaliselt kasulik aga see ei tähenda et see mulle meeldima peaks. Samuti pole see soovitatud laenamine kindlasti kasulik enamuse inimeste jaoks Eestis. Niigi on inimesed tänu teadmatusele raskesse seisu meelitatud.

Mina igal juhul midagi laenama ei lähe…

…ja nii ongi!

Eesti kaubandus välisriikidega

Euro Eestis käibele võtmise valguses räägitakse täna jällegi väga palju sellest, et kas see samm “päästab Eesti majanduse” või ei päästa.

Selliste küsimuste püstituste puhul jääb minu jaoks aga alati arusaamatuks see, et ma ei näe kuidas Euro meie majandust päästa saaks? Ma olen täiesti nõus sellega, et Euro kasutusele võtuga kaasneb mitmeid positiivseid ja samas ka mitmeid negatiivseid efekte, kuid kuidas see kõik meie majanduse tugevaks muutmisega seotud on?

Kuidas see, kui me Euro kasutusele võtame, annab meie majanduskasvule uue hoo (ja seekord paluks valemit ilma kinnisvara- ja finantssektori buumita)?

Kui mõelda riigist, kui ühest perekonnast, kes müüb teistele mingeid tooteid/teenuseid ja tarbib teiste poolt valmistatud tooteid/teenuseid, siis kui kaua saab kesta mudel, kus ostetakse oluliselt rohkem kui ise müüa suudetakse?

Selline mudel riigi puhul kestab tänu sellele, et majandust elavdavad investeeringud väljastpoolt riiki, võetakse laenu, toimub inflatsioon jne.

Eksport vs. Import

Joonistasin 2009 aasta kohta graafiku Eesti kauplemise kohta teiste riikidega, kaubagruppide lõikes.

Graafikult on selgelt näha seda, et on ainult kaks valdkonda, mis meie riiki raha sisse toovad ja on terve rida valdkondi, mis meie riigist raha välja viivad.

Ekspordi elavdamine on üks tähtsamaid küsimusi mida me lahendama peaks. Uurima, mis valdkondades oleks potensiaali midagi paremini müüa välisriikidesse.

Näiteks põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ostame me rohkem kui 4 miljardi krooni eest rohkem sisse, kui ise välja müüa suudame.

Miks me ei suuda eksportida paberit ja paberitooteid maailmale? Miks meie paberipuit kõik välismaale rändas (või rändab siiamaani)?

Andmed: Statistikaamet

Eesti finantssektori õppetund

Sattusin hiljuti uuesti lugema ühte paar nädalat vana artiklit Aivar Rehe kommentaaride kohta Eesti panganduses. Täpsemalt väljendudes ei teinud ta oma avaldustes küll midagi uut ja erakordset, vaid rääkis sedasama vana juttu, kuidas ka pankadel on majanduskriisi ajal ikka väga raske olnud.

Kuigi tema mureliku näoga pilt artikli juures oli üsna veenev, jäi mul väheke kummitama tema väide. Kas ikka on neil nii väga halvasti läinud. Võtsin Statistikaameti kodulehelt täpsema vastuse saamiseks “finantsettevõtete kasumiaruannete” koondandmed aastast 2003 ja ennäe – ongi neil masu olnud. Võiks öelda, et tervelt ühe kvartali on vaesekesed “suures puuduses” pidanud kannatama.

Allikas: Statistikaamet

Ma ei tea, aga kas teil tuleb pähe tänases Eestis veel keegi, kes niimoodi kannatama on pidanud, et tervelt üks kvartal on kehvasti läinud?

Pere finantsküsitlus Rahakoolis

Mõned päevad tagasi alustati Rahakoolis pere finantsküsitlusega, et natuke paremini mõista inimeste kõige suuremaid muresid ja probleeme pere-eelarve koostamisel. Kuna küsitluse info on ennekõike pärit Rahakooli kasutajatelt, siis on loomulik, et leidub üsna palju eelarvepidamisest huvitatud inimesi.

Sellegipoolest on aga näha sama trendi millest rääkis ka Swedbanki poolt loodud Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus, et pikaajalist planeerimist harrastatakse üsna vähe. Paljud pered loovad eelarvet koguni iga kuu alguses. See on muidugi palju parem kui üldse mitte planeerida, aga sellise lühikese plaani puhul ei ole näha seda, et pikaajaliselt võibolla pole kogu plaan jätkusuutlik. Näiteks ei näe sellise lühiajalise plaani peal seda kui kord aastas tuleb kindlustusmakse tasuda või talveks küttepuid muretseda või autot remontida jne.

Siin on väike näide küsitlusest ühele küsimusele siiamaani laekunud vastustest:

Kutsun kõiki küsitlusel osalema – aitate sellega meil paremini mõista teie arvamust asjadest. Küsitlusele vasta siin: http://www.getresponse.com/survey.html?survey_id=2127

Tulemuste analüüs ning kokkuvõte ilmuvad peale küsitluse lõppu Rahakool.ee portaalis.

Miks meie raha ära kaob?

Küsimust võib muidugi ka väheke erudeeritumal viisil esitleda – miks me oleme üks neist riikidest, kes kaupu väljast sisse ostab rohkem kui neid välja müüa suudab. Ehk, kui siis veel viisakamalt öelda – miks meie import on suurem ekspordist ja seega väliskaubandusbilanss negatiivne?

Vaatasin statistikaameti andmebaasist numbreid alates aastast 1994. Sellest aastast saadik on meie riigist kokku ligikaudu 367 840 000 000 (367,8 miljardit) krooni välja liikunud selle tõttu, et me ostame rohkem kaupu välismaalt sisse kui suudame välismaalastele endi kaupu maha müüa.

valiskaubandus bilanss

Igaüks võib ise fantaseerida ning mõelda mida eestlased oleks võinud sellise rahaga tarka peale hakata kui neil oleks oskust, tahtmist, kompetentsi ja võimalusi olnud see raha Eestimaale jätta.

Minevikus sorkimine midagi tarka enam ei anna.

Seetõttu huvitab mind hoopis rohkem see graafikult nähtav trend selles suunas, et niipea kui meil õnnetutel niipalju raha käes ei ole on asjad hakandu justkui paremaks jälle minema. Esmalt kindlasti seepärast, et meil tõepoolest pole enam raha mida nii palju kulutada. Teisalt ma loodan, et võibolla natukene ka seepärast, et mingil määral ju ikkagi tehakse kampaaniaid, kus soovitatakse eelistada Eestimaist. Teles vähemasti olen näinud.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt oleks aga vaja rohkem inimesi sellise tavitustöö käigus ka harida. Öelda neile ometigi, et miks me propageerime kodumaise tarbimist ja mida see meie jaoks tähendab.

Kui meedias räägitakse keeruliste sõnadega nagu kaubandusbilanss või muud sünonüümid, siis lihtsamad inimesed, keda võib antud juhul olla suurem hulk eestlastest, ei pruugi sellisest sõnumist välja lugeda seda, et eelista Eestimaist kui võimalik ja sinu raha ei rända välismaale (kust see siis kuidagi tagasi ei tule).

Valikuid ongi ju kaks tegelikult.

A: Tarbida rohkem kodumaist ning mitte osta välismaalt asju mida me ise ka teha/toota oskame. Seda oskab peaaegu iga inimene teha. Seda küll tingimusel kui ta teab, et ta peaks seda tegema ning ta jätkuvalt tahab seda teha, sest ta tunneb, et on tore olla eestlane vms. Peab rohkem tegema selgitustööd, miks on vaja tarbida Eestimaist kaupa. Ei piisa ainult “ähvardamisest”, et “Tarbi Eestimaist!”.

B: Mõelda välja ja arendada rohkem tooteid ja teenuseid, mille eest välismaalane on nõus meile siia Eestisse raha tooma. See on natuke keerulisem teostada, sest igaüks ei oska siin kohe käsi külge panna ning aidata. Tuleb leida hea perspektiiviga tooteid, neid toetada jne. Pead kokku panna ühesõnaga.

Variant C: on tegelikkuses nende mõlemi väga hästi tegemine:) Maailmas on väga häid näiteid kuidas ka väiksemad riigid, kellel pole naftat, ega muid häid maavarasid, suudavad oma imporditulva kontrolli all hoida ning raha ei voola riigist kolinal välja kogu aeg. Holland näiteks:)

Kas meil on tänases masus võimalus muuta midagi meie mõttelaadis ja motivatsioonis asju paremini teha?