Rubriigiarhiiv: Elektrienergia säästmine

Energiakulu säästmine vee keetmisel

Mitmelt poolt internetis võib leida “säästunippe” ja “vihjeid” selle kohta, et pliidil kastrulis vee keetmine on energiakulukam kui veekeetjaga sama koguse vee keema ajamine. Selliste nippide juures pole aga tavaliselt mingeid fakte toodud ja seetõttu otsustasin teha ise testi enda majapidamises asuvate vee keetmiseks sobilike seadmete võrdlemiseks.

Võtsin testimiseks veekraanist 10°C kaevuvee ning mõõtsin igaks testiks täpselt 300ml koguse. Testisin temperatuuri tõstmist 10°C pealt keemistemperatuurini. Valisin välja põhjaplaadiga veekeedukannu, keraamilise tööpinnaga köögipliidi ning mikrolaineahju.

Algandmed

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh (eeldame, et ma keedan vett päevasel ajal)

Vajalikud valemid

P = w/t , ehk t = w/P
P – võimsus,
vattides (W)
w – energia,
dšaulides (J)
t – aeg,
sekundites (s)

1 kalor = energia hulk, mida on tarvis 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
1 kalor = 4,184 J (dšauli)
1 tund = 3600 s (sekundit)

Arvutused

1. Põhjaplaadiga veekeedukann “Stollar”

Tarbitav võimsus: 2,2 kW (kilovatti)
Soojendatava vee kogus : 0,3 l (liitrit)
Vajalik energia temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ (kilodšauli)
Teoreetiline aeg sellise võimsusega sellise enegia andmine veele: 113 / 2,2 = 51,3 s (sekundit)
Tegelikult kulunud aeg vee temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra:  70 s (sekundit)
Kulutatud energia kasutamise efektiivsus: 51,3 / 70 = 73%
Kokku kasutati energiat: 2,2 x (70 / 3600) = 0,043 kW/h (kilovatt tundi)
Kokku 0,3 liitri vee temperatuuri tõstmise 90°C võrra hind: 0,043 x 1,7414 = 0,074 krooni = 7,4 senti


2. Mirkolaineahi “Samsung”

Tarbitav võimsus: 1,2 kW (kilovatti)
Soojendatava vee kogus : 0,3 l (liitrit)
Vajalik energia temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ (kilodšauli)
Teoreetiline aeg sellise võimsusega sellise enegia andmine veele: 113 / 1,2 = 94,1 s (sekundit)
Tegelikult kulunud aeg vee temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra:  190 s (sekundit)
Kulutatud energia kasutamise efektiivsus: 94,1 / 190 = 50%
Kokku kasutati energiat: 1,2 x (190 / 3600) = 0,063 kW/h (kilovatt tundi)
Kokku 0,3 liitri vee temperatuuri tõstmise 90°C võrra hind:
0,063 x 1,7414 = 0,110 krooni = 11 senti (48% rohkem kui keedukannuga)


3. Keraamilise tööpinnaga pliit “Electrolux”

Tarbitav võimsus: 1,2 kW (kilovatti)
Soojendatava vee kogus : 0,3 l (liitrit)
Vajalik energia temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra: 4,184 x 90 x 0,3 = 113 kJ (kilodšauli)
Teoreetiline aeg sellise võimsusega sellise enegia andmine veele: 113 / 1,2 = 94,1 s (sekundit)
Tegelikult kulunud aeg vee temperatuuri tõstmiseks 90°C võrra:  270 s (sekundit)
Kulutatud energia kasutamise efektiivsus: 94,1 / 270 = 35%
Kokku kasutati energiat: 1,2 x (270 / 3600) = 0,09 kW/h (kilovatt tundi)
Kokku 0,3 liitri vee temperatuuri tõstmise 90°C võrra hind:
0,09 x 1,7414 = 0,157 krooni = 15,7 senti (110% rohkem kui keedukannuga)

PS: Keraamilisel pliidil valisin väiksema kuumuti, sest see sobis väiksemale potile.

Kokkuvõtteks

Korraliku põhjaplaadiga veekeedukannuga on vett keema ajada vähemalt poole efektiivsem kui keraamilisel pliidil. Mina tegin katsetuse üsna väikese koguse veega, mis on paras ehk paari tassi tee joomiseks aga kui vaja on keeta näiteks liiter vett kartulite või riisi keetmiseks, siis antud näite puhul säästsime me 27,4 senti ühe keetmise korra pealt. Kui kodune perenaine iga päev keedab kokku näiteks 2 liitrit vett, siis ühe kuu jooksul on see 16,44 krooni ja aastas täpselt 200 krooni säästu.

Teiseks saab antud näites vee kannus keema 3,8 korda kiiremini kui keraamilisel pliidil.

Eks igaüks võib ise otsustada kas see on piisav tulu selle harjumuse kujundamise eest või mitte.

LED tuled jõulukuusele

Vahetult enne jõule otsisin ma kaubandusvõrgust jõulukuusele riputamiseks ühevärvilisi LED tulesid. Tingimuseks oli see, et tuled peaks olema valged aga kaabel peaks olema tume. Mingit tulede vilkumist me ka ei tahtnud – lihtsalt väikesed põlevad ledikesed.

Poodides oli aga kõike muud kui selliseid tulesid nagu meie soovisime. Vilkuvaid, värvilisi ja valgeid tulukesi valgete kaablitega. Hinnad kõigele lisaks ka päris korralikud pikematel tuledel.

Nii tuligi mõte, et mis siis ikka – ehitan ise endale jõulutuled. Ilmselt ei tule need küll oluliselt soodsamad kui poest ostes, aga saan kogemuse võrra targemaks ja lisaks pole ammu millegi sellise kallal nokitsenud.

Vajalikud materjalid:

  1. Vana jõulutulede komplekt – 1tk. (oli mul olemas)
  2. LED pirnid (3V,20mA,valged) – 96tk (2,4 kr/tk = 230,4 krooni)
  3. Takistid (22Ω, ¼W) – 12tk (1 kr/tk = 12 krooni)
  4. Toiteadapter (24,4V,500mA) – 1tk. (oli mul olemas)
  5. Termokahanev katterüüz (Ø8mm, liimiga) – 50cm (30 krooni)
  6. Kaabel (2*0,35mm) – 15m (oli olemas, muidu maksab 4 kr/m)
  7. Jootetina, isoleerpaela

Planeerimine:

  1. Võtsin oma olemasoleva 96 pirniga vana jõulutulede komplekti. Asendan kõikides pesades hõõgniidiga pirnid LEDidega.
  2. Vaatasin Oomipood kauplusest valmis ledid mis mulle meeldisid ja mis olid soodsa hinnaga.
  3. Lõin algandmed sisse LED massiivi kalkulaatorisse http://led.linear1.org/led.wiz leheküljel. Vaata lisatud pilti (kliki pildil, et suuremalt näha)
  4. Sain teada, et vajan 22 oomiseid, 1/4W takisteid 12 tükki. Veel sain teada, et kogu selle vooluringi voolutugevus on 240mA, seda läheb vaja kaabli ristlõike arvutamiseks ning toiteadapteri valikuks.

  5. Arvutasin, millise ristlõikega lisakaablit vajasin http://www.energymatters.com.au/climate-data/cable-sizing-calculator.php?main_page=wire_calc&calc_action=cable_size selle kalkulaatori abil. Sain teada, et minu vooluringil on minimaalselt vaja 0,27mm² kaablit. Kuna mul oli kodus 0,35mm² kahe soonega kaabel olemas, kasutasin seda.
  6. Mõõtsin täpselt ära olemasoleva 24V adapteri voolutugevuse. Tegelikult oli see siis 24.4V, nagu juba eespool kirjas. Minu adapteri maksimaalne lubatud voolutugevus oli 500mA. Niiet pool jääb ülegi.
  7. Läksin kõiki puuduolevaid asju Oomipoest ostma.

Valmistamine:

  1. Lõikusin olemasoleva tuledekomplekti iga 8 pesa tagant tükkideks ja korjasin vanad pirnid pesadest välja.
  2. Asendasin vanad pirnid LEDidega. NB: LED-idel on tähtis ka suund – kõik peavad olema reas õiget pidi. Läbi LEDi klaasi on näha, kumb on anood ja kumb katood (ehk üks on jäme ja teine peenike jalg klaasi sees:)
  3. Jootsin kaheksaliste juppide otsa takistid. Jootsin kõik joonisel näidatud otsa, et hiljem koostamisel lihtsam oleks ja midagi segamini ei läheks.
  4. Keerutasin järjest 2 soonelise lisakaabli ja vana tulede kaabli omavahel kokku ja lõikasin 2 soonelise kaabli parajaks just siis kui kaablid omavahel keerutatud olid, et kumbki lühem ega pikem ei saaks.
  5. Jootsin kaheksalised vanad jõulutulede kaabli jupid uue kaabli külge nii nagu näidatud teisel pildil. NB: Enne kinni jootmist ära unusta termokahanevat rüüzi juhtmete peale valmis ära panna.

  6. Kui kokku jootmine oli lõpetatud, ühendasin ajutiselt adapteri vooluringi. NB: Ära siis + ja – segamini aja!
  7. Peale edukat testimist isoleerisin ühe joodetud kohtadest ära igas ühenduskohas ja kuumutasin termokahaneva rüüzi paika.
  8. Jootsin vooluringi kinni adapteri pistiku külge ja isoleerisin.

Tulemus ja kokkuvõte:

Tulede valmistamine nõudis umbes 5-6 tundi nokitsemist. Minu jaoks suurimaks probleemiks oli juhtmete kokku jootmine, sest mul ei olnud mingit head rakist, mis hoiaks kolme nelja juhtmeotsa üheskoos sellel ajal kui mina neid joota üritan. Selleks oleks vaja olnud ilmselt mingit statiivil näpitsat aga ma ei hakanud seda selle projekti jaoks ostma ka.

Mõõtsin lõpuks üle ka LEDidega vooluringi võimsuse – 8,2W. Kahjuks ma ei olnud enne mõõtnud oma vanade tulede voolu tarbimist aga netist leidsin, et nonde tarbimine võis olla umbes 40W.

Mina kulutasin tulede peale 272,4 krooni. Kui oleksin pidanud ostma ka adapteri ja vanade tulede komplekti ja 2 soonelise kaabli, siis oleks läinud ilmselt mitusada krooni kallimaks kogu üritus. Ma olen tükimat aega kogunud garaazi ühte kasti endale erinevaid adaptereid mis mingitest tehnikavidinatest üle jäävad. Sellise projekti jaoks ei pea loomulikult olema kasutatud 24V adapterit. Võib olla ükspuha milline pinge, aga soovitavalt mitte suurem kui 24V ohutuse huvides. Väiksemate adapteritega on aga jälle see, et siis peavad need LED massiivi jupid väga lühikesed olema ja rohkem on jootmist ja kokku ühendamist.

Kokkuvõtteks, oli tore projekt. Kindlasti on see põnev nokitsemine mõnele tehnikahuvilisemale pereisale koos oma perepoja (või tütrega) üheks või paariks õhtuks. Minule pakkus see ennekõike väikest huvi erinevate arvutamiste ja nuputamise pärast. Usun, et elektroonikud naeraks siinkohal, aga “tavalise inimese” jaoks on seegi juba paraja keerukusega projekt:)

Eelmisel aastal tegin õue korralikud jõulutuled. Sellel aastal tuppa kuusele. Järgmisel aastal kindlasti jätkan traditsiooni millegi ise valmistamisega:)

PS: lisan siia võimalusel veel mõned pildid valmisproduktist.

Head vana aasta lõppu kõigile!

Pesumasina energiakulu avastamine

Beko pesumasinEnergiasäästu kord jõudis pesumasina kätte. Paigaldasin pesumasinale “brennenstuhl” energiamõõturi ja plaanisin selle abil ära mõõta, et kui palju kulub keskmiselt ühele pesupesemise korrale energiat. Seda selleks, et välja selgitad, milline võiks olla tulu kui päevase pesu pesemise asemel seda öösel teha.

Tean, et paljud sätivad pesu pesemised lihtsalt nädalavahetusele, mil on kogu päeva soodustariifiga elekter, aga meil on ikkagi üsna tihti vaja ka nädala sees pesu pesta – niiet otsustasin selle ikkagi välja selgitada.

Pesumasin kulutab energiat ka välja lülitatuna

Enda suureks üllatuseks avastasin, et pesumasin tarbib energiat ka siis kui OnOff nupp on välja lülitatud ning ühtegi indikaatortuld ei põle. Meie pesumasin tarbis sellel ajal 8,86W/tunnis. See oli minu jaoks väga suur üllatus, sest ma arvasin varem, et pean kahtlustama väikest energiakulu ainult sellistel kodumasinatel ja elektroonikal, kus mingisugune indikaator põleb, või mis on niiöelda “unerežiimis”. Tuli välja, et eksisin.

Arvutus nr. 1 (välja lülitatud asendis energiakulu):

(me pole siiamaani kunagi pesumasinat pistikust välja kiskunud selleks ajaks kui me teda ei kasuta)

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh
Öise energia hind: 106,58 senti/kWh
Päevaseid tunde: 16 tundi
Öiseid tunde: 8 tundi

Välja lülitatud pesumasina elektrienergia tarbimine: 8,86 W/tunnis = 0,00886 kW/tunnis

Ühe ööga kulutatud summa: 0,00886 x 8 x 106,58 =7,55 senti
Ühe päevaga kulutatud summa: 0,00886 x 16 x 174,14 = 24,69 senti

Ühe ööpäevaga kulutatud summa: 7,55 + 24,69 = 32,24 senti
Ühe kuuga kulutatud summa: 32,24 * 30 = 967 senti = 9,67 krooni
Ühe aastaga kulutatud summa: 32,24 x 365 = 11768 senti = 117,68 krooni 

Kokkuvõtteks – meie pesumasin kulutab ~118 krooni aastas välja lülitatud olekus.

Arvutus nr.2 (sääst sellest, kui pesumasinal on taimer, mis lülitab ta sisse öösel)

Ühe pesukorra jooksul kulutatud energia: 600 Wh = 0,6kWh
Pesukordade hulk ühes kuus: 13 korda

Ühe pesukorra hind kui pesta päeval: 0,6 x 174,14 = 104,48 senti
Ühe pesukorra hind kui pesta öösel: 0,6 x 63,95 senti
Sääst ühelt pesukorralt: 40,53 senti

Võimalik sääst ühes kuus: 13 x 40,53 = 526,9 senti = 5,27 krooni
Võimalik sääst ühes aastas: 5,27 x 12 = 63,24 krooni

Kokkuvõtteks 2 – kui taimer programmeerida pesumasinat sisse lülitama igal öösel siis on maksimaalselt võimalik meil säästa ~63 krooni aastas.
Energiamõõtur pesumasinale(Hetkel meil nii palju võimalik säästa siiski ei oleks, sest me juba peseme osa pesukordi nädalavahetusel ja siis kehtib energiahinna odavam tariif)

Mul oli tegelikult sahtlinurgas üks vajalik taimer juba olemas ja seetõttu paigaldasin selle juba tegelikult pesumasinale ära aga kui ma selle ostma oleks pidanud, siis oleks selle tasuvusajaks tulnud ilmselt 3-4 aastat.

Seda, kui paljude inimeste pesumasinad aga võtavad voolu sellel ajal kui nad välja on lülitatud ei oska mina siin küll praegu spekuleerida. Kui kellelgi on võimalus seda mõõta, andke kommentaarides tagasisidet.

Aastal 2000 loendati Eestis 582 089 leibkonda – seega võib oletada, et meil on umbes 500 000 pesumasinat vast kokku? Paljud neist elektrit röövivad, seda ei tea keegi…

Elektrienergia säästmine

Juba mõnda aega olen aktiivsemalt tegelenud elektrienergia säästmisega enda koduses majapidamises.

Täna võtsin vaatluse alla valgustuse.

Millisest hulgast pirnidest jutt käib

Mul on erinevates lampides väga erinevad pirnid ja seetõttu pole kohe kiiresti võimalik ega otstarbekas kõike igal pool vahetama asuda. Loomulikult tuleb alati alustada kõige vähem vaeva ja raha nõudvatest tegevustest ning mis samas toovad kõige rohkem tulu:)

Üleüldse on mul muidugi ilmselt keskmisest rohkem valgusteid majas, sest millalgi projekteerimise ajal tundus olevat see hea mõte panna näiteks ka WC-sse ja esikusse ikka 2 lampi, mitte üks. Kui kokku lugeda, siis peaks mul olema hetkel:

60W hõõglampe – 33tk
50W halogeene – 10tk
40W halogeene – 8tk
20W päevavalguslampe – 6tk
20W hõõglampe – 4tk
20W halogeene – 4tk
11W säästupirne – 13tk (välivalgustuseks) 

See teeb kokku 78 erinevat pirni/lampi minu majapidamises!

Millised pirnid ma vahetama peaks

_A280085Kõndisin niisiis paberi ja pliiatsiga mööda maja ringi ning kaardistasin algatuseks need pirnid, mis on kõige tavalisema E27  sokliga. Kõige rohkem kasutame valgustust koridoris, kabinetis, köögis, elutoas ja teise korruse hallis. Kusjuures ilmselt lambipirnide puudusel oli mul teisel korrusel kasutusel ka kaks 200W hõõglampi 🙂 Need loomulikult tuli esimesena välja visata. Ülejäänud hõõglambid olid kõik 60W.

Tasuvuse arvutus

Elektrienergia hinnapakett: Kodu 2
Tavaline kasutusaeg: kell 18-24
Päevase energia hind: 174,14 senti/kWh = 1,74 krooni/kWh
Keskmine kasutuse kestvus enamvalgustatavas kohas: 2 tundi päevas

Säästupirni hind: 49 krooni

Vana hõõglambi võimsus: 60W = 0,060kW
Uue säästupirni võimsus: 9W = 0,009kW

Vana hõõglamp kulutas: 0,060 x 2 x 1,74 = 0,2088 krooni/päevas
Uus säästupirn kulutab: 0,009 x 2 x 1,74 = 0,0313 krooni/päevas

Sääst päevas ühe säästupirni kasutusele võtust: 0,2088 – 0,0313 = 0,1775 krooni/päevas

Ühe säästupirni tasuvusaeg: 49 / 0,1775 = 276 päeva

Arvutus on lihtsustatud, sest nädalavahetusi pole arvestatud soodsamaks ja talveaja kehtimisel algab soodsam aeg juba kell 23:00, aga see mõjutab tulemust liiga vähe, et seda siinkohal arvesse võtta.

Uute säästupirnide ost

Üldiselt olen ma millalgi ostnud üsna kalleid ~100 krooni maksvaid ilusaid hõõglambikujulisi pirne terve hunniku aga nood läksid miskipärast üsna kiiresti mul kõik läbi. Ilmselt oli põhjus ka minus endas, sest ma ei teadnud tollal, et enamusi säästupirne ei tohi elektrooniliselt lülitada, ehk et siis neid ei saa kasutada välivalgustuses, kus pimedalüliti neid ise sisse lülitab – lähevad ruttu läbi. Teise portsu säästupirne ostsin nii odavaid kui sain ja nood on pidanud juba mitu aastat õues vastu mul.

_A280084Seega otsustasin ka seekord osta võimalikult soodsaid pirne ja mitte panustada kõige kallimate pirnide pikemaajalisele vastupidamisele.

Ostsin 15 uut säästupirni tuppa. Koguhind oli 695 krooni – see teeb ~46 krooni ühe pirni hinnaks. Kõik pirnid olid 9W või 11W võimsusega. Eks näis kas kusagil jääb pimedaks ka ja on vaja võimsama vastu vahetada hiljem.

Minu oletustele tuginedes võiks nüüd elektriarved väheneda mul 60-80 krooni kuu kohta. Samas muidugi on talv tulemas, ning elektriarved suurenevad seetõttu niikuinii aga ehk siis on sellel talvel natuke väiksemad kui eelmisel:)

Elame näeme…

Sarnasel energiasäästu teemal kirjutatakse ka siin blogis.