Rubriigiarhiiv: Haridus ja õppimine

Vaesed, keskklass ja rikkad

Mõned korrad on mul vaja olnud seletada Kiyosaki raamatutest tuttavat käitumiste erinevust vaeste, keskklassi ja rikaste vahel.

Põhimõtteliselt on erinevus selles: Vaesed ja keskklass töötavad ise raha heaks, rikaste heaks töötab nende raha. 

Raha asemel võib lugeda eelmises lauses ka igasuguseid muid varasid aga lauseilu huvides ei hakka poliitilist korrektsust taga ajama.

Kuidas vaene või keskklassi inimene rikkaks saaks?: Tuleb osa sissetulekust suunata varade kasvatamisse.

Kõik ongi niisama lihtne.

Kõik muidugi nõuab aega, kannatust ja planeerimist aga ei ole võimatu. 30 aastaga rahaline vabadus saavutada oleks väga paljude inimeste jaoks võimalik. Vajaka jääb teadlikkusest ja tahtejõust ma arvan suuremal osal meist.

vaesed_keskklass_rikkad

8 erinevat tööd

Juba selle aasta alguses võtsin ma varasema pere-eelarve pidamise ja arendamise asemel fookusesse sissetulekud. Õigemini küll öeldes siis sissetulekute suurendamise võimalused. Kaardistasin selle jaoks ka passiivse sissetuleku põhilised võimalused ühes oma varasemas postituses.

Passiivsele sissetulekule vaatamata on minu tulude osas kõige suurem roll hetkel minu põhitöökohal. Seepärast ei ole ma kunagi võtnud ka lähenemist, et löön oma põhitööle käega ja asun ettevõtmiste tuhinas passiivset sissetulekut kasvatama. Minu jaoks on minu põhitöö olnud samuti üsnagi motiveeriv ja hästitasustatud tegevus.

Kuidas ma olen leidnud töö, mida ma armastan, oskan ja mille eest makstakse hästi?

Mul on vedanud? Kindlasti!

Ennekõike vedas mul aastaid tagasi sellega, et ma polnud rahul oma toonase tööga. Ei mäleta enam täpselt aga see võis olla umbes 2005 aastal kui ma leidsin internetist mingeid artikleid ja lugemismaterjali selle kohta, et kuidas leida omale unistuste töökoht. Üks inimene, kelle loenguid ma sellistel teemadel kuulasin oli Stanfordi Ülikooli ettevõtlusprogrammi juht Tina Seelig.

Huvitav asi oli see, et minul polnud selle hea töö tarvis isegi töökohta vahetada – piisas sellest kui sain ise aru, et mismoodi ma selles ettevõttes õnnelik ja võimalikult kasulik saaks olla. Isegi palgatöölisena.

Põhimõtteliselt seisneb kogu asja iva selles, et leia endale töö, mida sa armastad, mida oskad ja mille eest makstakse hästi (ehk, et mille järele on vajadus).

Ingliskeelsena leidub selliseid skeeme Google otsingus terve hunnik aga kuna ma ühtegi head eestikeelset ei leidnud millele viidata, siis tegin ise ühe pildikese neist seostest.

Mina igatahes olen aastaid suunanud oma tööülesandeid ja kogu töö olemust nende põhimõtete järgi ja olen juba mõnda aega rahul sellega mida ma teen ja kuidas mulle selle eest tasutakse.

Kuna ma näen enda ümber aga hordide kaupa inimesi kes ilmselgelt pole kunagi millegi sellise peale mõelnud, siis just nende inimeste jaoks ma selle postituse kirjutasingi:) Võib-olla satub mõni inimene seda postitust lugema ja aastaid hiljem taipab, et just see oligi “heureka” moment tema jaoks.

Rahalise rikkuse kasvu valemid

Kui sind huvitab rahalise rikkuse kasvatamine, siis parim viis selles suunas liikumiseks on mõnede põhimõtete enda jaoks selgeks tegemine.

Kuidas rahalist rikkust kasvatada?

Algatuseks tuleb selgeks saada ainult 2 reeglit:

 

  1. Tulud – Kulud = Vaba raha
  2. Vaba raha x Palju aastaid = Rikkus

 

See tundub naeruväärselt lihtne eks?

Sellise põhimõtte järgi elada ja oma tarbijakäitumist seada ei oska aga sugugi igaüks. Paljud meie hulgast valivad tänased naudingud pikaajalise kasu asemel ja kulutavad iga kuu ära kogu raha mille on teeninud.

Ma soovitan soojalt võtta sul hetke ja mõelda mõlemad reeglid enda jaoks korralikult läbi – mida nendega on mõeldud, mida need sinu jaoks tähendavad, kas sa käitud nende järgi, saaksid sa midagi enda käitumises praegu muuta, et rohkem neid rakendada.

Võib-olla ei meeldi sulle matemaatiliselt ülestähendatud valemid – sellisel juhul võin neid sinu jaoks veel lihtsustada:

  • Kuluta vähem kui sa teenid (mida suurem (positiivne) vahe nende kahe vahel seda parem)
  • Tee seda pikaajaliselt (ja lood endale järjest rohkem võimalusi raha enda kasuks tööle panna)

 

PS: Kas sa teadsid, et ligi pooled Eesti elanikud kogesid 2010 aasta jooksul mingil perioodil negatiivset rahavoogu. See tähendab, et nende kulud olid suuremad kui nende tulud. Selliseid tulemusi näitab Faktum & Ariko poolt 2010 aasta lõpus läbi viidud finantsalase kirjaoskuse uuring. Probleem oli kõige suurem madalas sissetulekurühmas ja 1. haridustasemega rühmas, ehk neis rühmades esines selliseid juhtumeid 52% küsitletutest.

Passiivne sissetulek

Mõni aeg tagasi üritasin kaardistada sammud rahalise vabaduseni ja sealse plaani hilisemates sammudes esines korduvalt mõiste passiivne sissetulek. Passiivse sissetuleku mõiste paremaks visualiseerimiseks üritan täna panna kokku ühe mõttekaardi.

Passiivne sissetulek ei ole sama mis lisatöö põhitöö kõrvalt

Olen mõnikord täheldanud nende mõistete segamini ajamist. Nende erinevus seisneb aga ennekõike selles, millisel määral on sind ennast vaja selleks, et sissetulek sinu pangakontole või rahakotti laekuks.

Passiivne sissetulek on tulu, mis peale “süsteemi” tööle saamist toob raha sinu kontole ilma sinu aktiivse osaluseta.

Passiivne sissetulek ei teki siiski õhust ja armastusest – selleks, et tulu saama hakata, on vaja midagi investeerida. Põhimõtteliselt on olemas kahte tüüpi investeeritavat väärtust, mis võimaldavad hilisemat passiivset tulu teenida.

Passiivse tulu teenimiseks on sul tarvis kas raha või aega või kasutada mõlemit korraga

Selle jagunemise järgi on juba natuke lihtsam hakata kirja panema neid põhimõttelisi võimalusi, mis on olemas passiivse tulu tekitamiseks.

Esimene variant: Paned enda olemasoleva raha teenima endale raha juurde (mõningal juhul ei pea sul tegelikult ka raha olemas olema – võid ju selle samuti hea enesekindluse ja tasuva projekti puhul hoopiski kelleltki teiselt laenata). Plussiks on see, et sa ei pea ise tavaliselt eriti pingutama selle tööle saamiseks. Miinuseks võib olla see, et kui teed seda oskamatult, siis ka kaotad osa oma rahast.

Teine variant: Investeerid oma aega mingisse väärtust loovasse lahendusse, mis siis peale seda ise sulle raha teenib. Plussiks on see, et selliste toodete/teenuste loomist saab teha väga piiratud rahahulgaga ja risk rahalist kaotust kanda projekti tulemusena võib olla olematu või väike. Miinuseks on see, et selliste toodete/teenuste loomine nõuab omajagu aega, pühendumist ja motivatsiooni tavaliselt.

Kolmas variant: Investeerid aega ja raha mõlemit oma passiivse tulu projekti. Sellised projektid on tavaliselt juba ettevõtte mõõtu ja nende plussiks on see, et potentsiaalne tulu neist võib olla teistest suurem aga miinuseks võib olla see, et kui projekt on suuremahuline ja pikaajaline siis saab motivatsioon teostuse lõpuni viimiseks otsa enne kui tulu tulema hakkab.

Joonistasin mulle pähe tulnud passiivse tulu teenimise põhilistest võimalustest ka ühe mõttekaardi, mida täiendasid ka Tauno ja Laas.

Lae fail enda arvutisse: Passiivne tulu.pdf

Kui sa näed, et olen sellelt kaardilt mõne tähtsa valdkonna unustanud, siis oleks mul väga hea meel kui kirjutaksid sellest kommentaaridesse.

Ebaõnnestumine

Michael Jordan on üks kuulsamaid korvpallureid NBA ajaloos. Ta on öelnud:

“Ma olen visanud mööda rohkem kui 9000 viset oma karjääri jooksul. Ma olen kaotanud 300 mängu. 26 korral on mulle usaldatud viimane võimalus teha vise, mis tooks võidu ja ma olen selle mööda visanud. Olen ebaõnnestunud kordi ja kordi oma elus. Ja see ongi see, millepärast ma õnnestun.”

Kui sa ebaõnnestud, siis on sul kaks võimalust. Jääda ohvrina maha lamama ning anda alla. Või sa ei anna alla ning proovid edasi. Esimene võimalus ei vii eduni.

Kaks esimest korda kui ma kõrgkooli õppima asusin ma ebaõnnestusin. Ained ei meeldinud ja mul polnud põnev ja ma ei suutnud ennast õppima motiveerida. Kolmandal korral teadsin väga täpselt mida tahan ja lõpetasin Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehnomaterjalide ja turundusinseneri eriala 2010 aastal.

Enne 2008 aastat proovisin korduvalt oma rahaasju kuidagimoodi kontrolli alla saada. Sellest ajast on mitmed exceli failid mulle mu ebaõnnestumisi meenutamas. Iga kord jätkus motivatsiooni ja järjepidevust vaid kolmeks neljaks kuuks ja asi jäi pooleli. 2008 sügiseks olin õppinud midagi oma varasematest ebaõnnestumistest ja valmis Rahakool, mida siiamaani kasutan väga suure rõõmuga.

2003 aastast alates olen katsetanud kuidas on raha teenida veebilehtede tegemisega, 3D disainimisega, juhtimisalase nõustamisega, tarkvara edasimüümisega, koolitamisega. Ebaõnnestunud projekte on umbes kümmekond kindlasti. Oma “muusat” pole ma tänaseni leidnud aga ka praegusel ajal on mitmed erinevad projektid katsetamisel ja ma tunnen, et ma pole enam kaugel sellest kui saan tööle täpselt sellise äri, mis on mulle põnev, milles oman väga häid oskusi ja mida on teistele väga vaja.

Isegi paarisuhe on läbi elanud raskemaid ja väga raskeid aegu. On olnud aegu kus probleeme on rohkem kui rõõmsaid hetki. On olnud aegu kus tulevikusoovid ja väärtused on olnud väga erinevad. Paljud väljakutsed on tundunud ületamatud ja motivatsioon asju korda teha on olnud teinekord olematu. Kõik see on aga teinud meid targemaks, tugevamaks, hoolivamaks ja õnnelikumaks täna kui kunagi varem.

Iga ebaõnnestumine on vundament edasistele õnnestumistele kui sellest ainult ise aru saada. Kui mossitada ja alla anda siis lood vundamenti edasistele ebaõnnestumistele. Kui mõelda peale igat ebaõnnestumist, et mis läks valesti ja mida järgmisel korral saad paremini teha, on pidevalt paranevad tulemused lausa paratamatud. Tähtis on teadlikult mitte mõelda ebaõnnestumisest kui lõplikust tulemusest.

Thomas Alva Edisoni kuulus ütlus lambipirni leiutades:

“Ma ei ole ebaõnnestunud, ma olen avastanud 10 000 viisi mis ei tööta.”

Sammud rahalise vabaduseni

Olen aru saanud, et nii minu kui ka paljude teiste inimeste jaoks on informatsiooni visualiseerimine väga tähtis. Aju mõistab paljudel inimestel visuaalset infot sadu kordi paremini kui teksti või suulist infot.

Sellepärast ma joonistasingi ükspäev enda arusaama sammudest rahalise vabaduseni tahvlile. Ennekõike iseenda jaoks aga võib-olla leiab sellest abi ka mõni teine inimene näiteks Rahakooli kasutajate hulgas.

NB: Kõigi inimeste teekond ei ole kindlasti selline ja kõik ei tahagi kunagi jõuda nende kaugemate astmeteni. See on lihtsalt minu praegune nägemus asjast.

Ennast arvan ma olevat hetkel kusagil kuuenda sammu algusepooles.

Lisasin ka PDF faili natuke pikema seletusega iga sammu kohta: Sammud rahalise vabaduseni.pdf

 

Millises etapis sina oled?

Bodo Schäfer: Tee finantsvabadusse

Bodo Schäfer: Tee finantsvabadusse

Lõpetasin eile Bodo Schäferi raamatu “Tee finantsvabadusse” lugemise. See raamat on kindlasti üks selliseid, mida ma tulevikus kunagi meenutan ja mõtlen sellele, milliseid teadmisi ma just sellest raamatust päris esmakordselt omandasin.

Hinnang raamatule

Teksti lihtsus –
Nõuannete ja näidete detailsus –

Info asjakohasus Eesti lugejale –
Motivatsiooni tekitav –
Hind (227 krooni)

Kokkuvõtteks soovitaks seda raamatut kindlasti lugeda 4 põhjusel:

Esiteks: Raamatus on hästi palju ülesandeid, mida autorpalub teha otse lugemise vahele. Väheneb võimalus, et loed raamatu läbi ja siis unustad enamuse asjadest, mida palutakse endal järele proovida, üldse teha.

Teiseks:Kasutatakse mitmeid kontroll-nimekirju iseenda kohta rohkem teada saamiseks. See aitab vastata küsimustele, millele sa muidu vastata ei oskaks või valesti vastaks tõenäoliselt.

Kolmandaks: Enda saatuse eest vastutuse võtmise tähtsus on väga hästi lahti seletatud ja selle reaalseks läbiviimiseks on raamatus head nõuanded.

Neljandaks: Kummutatakse mitmeid müüte ja tõekspidamisi. Käsitletakse paljusid taksitusi ja küsimusi, mis meie finantsvabaduse teele kindlsti tekivad.

Iga peatüki lõpus on “Kokkuvõte kõige olulisematest mõtetest”, see teeb terade leidmise väga lihtsaks ning aitab mõelda sellele, et mis igas peatükis öelda taheti.

Tsitaat raamatu üheteistkümnendast peatükist:

Selleks, et ellu jääda, peame õppima. Et finantsiliselt vabaks saada, peame õppima. Isegi selleks, et finantsiliselt vabaks jääda, peame me õppima. Õppimine tähendab erinevuste märkamist. Alles siis, kui te erinevusi näete, saate tarku otsuseid langetada.

Ülevaade sisust

Tänaseks on selle raamatu muretsenud endale umbes 2,5 miljonit inimest, see on tõlgitud 20 erinevasse keelde ja seega on sellest saanud viimase 50 aasta maailma üks edukamatest rahateemalistest raamatutest.

Raamatus on küll tavapäraselt kaetud kõik finantsnõuanded – säästmisest kuni investeerimiseni välja, kuid nende lugemine ei mõju kuivalt ja igavalt. Suure hulga uue materjali sees, on isegi põhiteadmisi omavale inimesele, palju uut ja huvitavat lugemist. Eriti just niiöelda “nippide ja trikkide” osas.

Raamatus tegeletakse kõigile meie rahalistele ja rahasse suhtumise probleemidele põhjuste otsimisega, mitte pelgalt õpetustega, kuidas ühte või teist asja paremini teha. Autor annab meile õnge, mitte ei toida meid kaladega.

Põhialused

  1. Mida te tegelikult tahate?
  2. Mida tähendab vastutus?
  3. Kas üks miljon on ime?
  4. Miks rikkaid inimesi rohkem ei ole?
  5. Mida te tegelikult rahast arvate?

Praktiline juhtnöör esimese miljonini jõudmiseks

  1. Võlad
  2. Kuidas te oma sissetulekut suurendate
  3. Säästmine – endale palga maksmine
  4. Liitintressi ime
  5. Põhimõtted investoritele ja rahastajatele
  6. Finantskaitse, finantskindlus ja finantsvabadus
  7. Teejuht ja ekspertide võrgustik
  8. Te võite raha külvata

Väljavaade: kuidas nüüd elu edasi läheb?

Raamatu võite soetada endale näiteks minu lemmikkauplusest – Rahva Raamatu kauplusest (227,10 krooni)

Louis Scatigna: Finantsdoktor

Louis Scatigna: Finantsdoktor

Lõpetasin täna Louis Scatigna kirjutatud ja Äripäeva kirjastuse tõlgitud raamatu “Finantsdoktor” lugemise.

Hinnang raamatule

Teksti lihtsus –
Nõuannete ja näidete detailsus  –
Info asjakohasus Eesti lugejale –

Motivatsiooni tekitav –
Hind (370 krooni) –

Kokkuvõtteks soovitaks seda raamatut lugeda võibolla kahel põhjusel ennekõike:

Esiteks: Eestis pole personaalse finantsplaneerimise alast kirjandust just kuigipalju, et mitte öelda ülivähe. Seepärast on iga raamat mille kätte saate, kindlasti väärt motivatsiooni- ja teadmisteallikas.

Teiseks: Kuna raamat on kirjutatud ameeriklase poolt, siis saabki aimu sellest kui palju keerulisem on tegelikult seal riigis oma rahaasju ajada. Meil siin väikeses ja sõbralikus Eestis on oma pere finantsplaneerimine täna veel ülilihtne Ameerikaga võrreldes.

Ainsaks suuremaks miinuseks Eesti lugejaskonnale jääbki selle raamatu puhul see, et päris mitmed peatükid ja nõuanded on meie riigis täiesti kasutud.

Tsitaat raamatu viimasest peatükist:

Ma teen kõvasti tööd, aga minu jaoks on ka oluline elu nautida. Ma ei soovi olla kõige rikkam laip surnuaias.

Ülevaade sisust

Raamatu autor on Ameerikas 25 aastat edukalt tegutsenud finantsnõustaja ja saatejuht Louis Scatigna, kes oskab keerulistel rahateemadel kirjutada lihtsalt ja arusaadavalt, kasutades selgitamiseks võrdlusi kehalise tervisega.
Lou toob välja 20 kõige sagedasemat rahamure põhjust, selgitab “haiguse” olemust ning teeb ettepanekuid, kuidas neid vältida või ravida.

1. Kirjaoskamatus rahaasjades.
2. Vastutustundetus.
3. Ettekujutus, et olete materiaalsed hüved välja teeninud.
4. Sõltuvus laenudest ja kulutamisest.
5. Suutmatus mõista oma finantskäitumise tagamaid.
6. Abikaasade puudulik koostöö.
7. Arvestuse ja kontrolli puudumine.
8. Asjatundmatute finantsnõustajate usaldamine.
9. Säästmine investeerimise asemel.
10. Oskamatus investeeringuid hajutada.
11. Suutmatus mõista inflatsiooni mõju.
12. Maksuseaduste mittetundmine.
13. Üle jõu käiva eluaseme soetamine.
14. Raha raiskamine autodele.
15. Halvasti valitud kindlustus.
16. Mitteusaldusväärse panga valimine.
17. Ülikooliks valmistumisega viivitamine.
18. Pärandiasjade laokile jätmine.
19. Liigne kulutamine pensionipõlves.
20. Tõelise rikkuse käestlaskmine.

Raamatu võite soetada endale näiteks minu lemmikkauplusest – Rahva Raamatu kauplusest (370,50 krooni)

Eraisiku finantsplaneerimine

Eile oli minul ja Taunol enese rahalise harituse arendamises hea päev – asusime Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituse raames Teet Parringu käe all õppima eraisikute finantsplaneerimist.

Tutvunud praeguseks juba põgusalt pakutava materjali ning õppe käigus läbitavat teemaderingi, võin juba ette ära öelda, et see oli 100% õnnestunud investeering. Õppematerjaliks olev Teet Parringu enda kirjutatud 138 lk. raamat on suurepärase selge ülesehitusega ning väga lihtsasti loetav.  Kõik need teemad mida ma ootaksin ühelt selliselt kursuselt on olemas ja ma usun, et saan sellest kindlasti kasu.

Tsitaat sissejuhatusest:

Paljud kursused, mis räägivad eraisiku rahandusest, sisaldavad skeeme, kuidas kiirelt rikastuda. See kursus on teistsuguse suunitlusega. Siin on püütud anda ülevaade isiklike finantside planeerimise põhivaldkondadest: põhimõtetest ja selleks abivahenditest. Kursuse läbinud inimene peaks oskama koostada endale sobiva finantsplaani ja suutma selle ka edukalt ellu viia. See, kas tulemuseks on miljonitesse küündiv rikkus või lihtsalt muretu elu ja rahulik pensionipõlv, sõltub juba igast inimesest endast.

Kursus kestab juunini ja lõpeb eksami ning Tartu Ülikooli diplomiga.

Tore on uusi asju õppida, soovitan kõigile!