Rubriigiarhiiv: Insenerid ja soss-sepad

Sulgemispaelaga prügikotid

Normaalsete sidumispaeltega prügikott

Mõned head aastat tagasi ilmusid poelettidele müügile uuenduslikud – sulgemispaeltega prügikotid. Need on väga mugavad kasutada võrreldes ilma paelata prügikottidega. Saad prügikoti rohkem täis panna, saad seda mugavamalt tõsta ning esteetiliselt sulgeda.

Nüüd on “inseneridest” soss-sepad aga suutnud juurutada säästuversiooni sellest suurepärasest innovatsioonist. Sidumispaelad ei tee prügikotile servas enam täit tiiru peale, vaid lõpevad kusagil poole peale ära. Nii on ilmselt andnud kokku hoida mõnikümmend sentimeetrit seda kilepaela.

Tulemuseks on see, et niikui paeltest sikutama hakata, rebenevad need koti küljest lihtsalt ära. Tõmbejõud millega paelad küljest rebenevad polnud igatahes isegi piisav selleks, et kinni tõmmata paberiga täidetud prügikotti. Raskemal prügikotil, kus olmeprügi sees oli, tulid sangad kohe küljest.

Soss-seppade sitanikerdis

Soss-seppade versioon säästuinnovatsioonist on näha alumisel pildil. Väga kahju on mul sellest, et mul pole alles seda silti, mis toote peal oli. Igal juhul kontrollin ma järgmine kord prügikotte ostes, et nad poleks mustad, roheliste sangadega kotid. Neid ma ei riski osta.

Jõulukuuse alusjalg

Paigaldasin täna tuppa vastavalt traditsioonidele jõulukuuske. Kuusk oli varem valmis varutud ja seisis õues, et külma ilmaga kohe tuppa tuues okkad küljest ei kukuks.

Vanasti kasutasin ma nõukogude aegset kolme jalaga imeleiutist kuuse püstitamiseks. Olin sellise juraka abil aastaid kuuske püstitanud ja mõtlesin, et aitab! Ostan korraliku kuusejala. Sellise mille abil saab kuuse ilusti püsti panna ja peale seda reguleerida, et see sirgeks ka saada.

Poes müüakse meil erinevaid plastmassist ja metallist kuuse jalgu. Plastmass ei tundunud mulle poes kuidagi usaldusväärne materjal olevat ja seepärast valisin kena väljanägemisega terasest kuusejala.

Kahjuks aga ma poes väga pikalt selle konstruktsiooni ei analüüsinud ning kodus toodet proovima asudes sain ka kohe aru, et olin teinud ränga vea ja ostnud endale just täiesti mõttetu juraka. Võib üsna kindlalt väita, et selle toote disaininud “soss-sepp” ei olnud sellesse kuuske küll kunagi proovinud püstitada.

Mis sellel kuusejalal siis viga oli:

1. Kinnitamiseks mõeldud liblikpeaga poldid on valitud niisuguse pikkusega, et natukenegi peenema tüvega kuusekene ei jää nende vahele kinni isegi siis kui poldid täiesti lõppu anumasse on kruvitud

2. Kinnituspoltide hoidmiseks on löödud auk teraspleki sisse ja see avaus siis keermestatud. See on paras poes poltide sisse välja keeramise harjutamiseks, aga niipea kui asi tõsiseks läheb ja kuuse tüvi nende vahele üritada kinnitada painduvad poldid suvalises suunas koos kuuse tüvega viltu ning ei hoia mitte midagi enam kinni. Lisaks rikub selline viltu murdumine koos kuusega ära ka kohe keerme, nii et poldi võid paari keeramise peale lihtsalt näpuga avast välja tõmmata.

3. Eelmine probleem on ennekõike põhjustatud tegelikult sellest, et anuma põhi on absoluutselt sile ja sinna pole installeeritud mitte mingit abinõud kuuse tüve otsa fikseerimiseks. Mõni püstine teravik või hambad või suunav koonus või midagi sarnast oleks väga abiks olnud. See, et tüve tipp on alt fikseerimata tekitab sarnase olukorra, nagu üritaksime õues lipuvarrast alt otsast pihku pigistades püsti hoida.

4. Kuna kinnituspoltide avad venivad kohe välja ja poldid seal sees hakkavad logisema, siis ei pea kogu konstruktsioon ka enam vett kinni. See omakorda muudab mõttetuks kogu poltidest ülevalpool oleva anuma ja alumisse poltidest allpool olevasse ruumi mahub siis ainult väike tassike vett. Lisaks pead vee kallalmisel seetõttu iga kord panema ka taldriku jala alla, et aru saada millal poldiaukudest vett välja hakkab nirisema ja et seda mitte parketi peale lasta joosta.

Ainus millega ma rahule jään ja mis mulle isegi meeldis, olid selle ilusad jalased ja ilus tumeroheline värv. Kõik muu on ebaõnnestunud.

Nii ei jäänudki mul muud üle, kui minna otsida kuuri alt üles see vana nõukaaegne kuusejalg, mida ma väga vihkan aga mida ma mingil põhjusel ei olnud jõudnud siiski minema visata ja paigaldasin kuuse taaskord selle päevi näinud kuid VÄGA tugeva kuusejala abil. Selle jala ainus probleem ongi tegelikult see, et seda ei saa reguleerida. Kuhu ta kinni jääb, sinna ta jääb ja kui midagi muuta on vaja, siis tuleb jalg kõigepealt kuuse tüve küljest jälle lahti peksta ning alustada kõike otsast.

Samas sain ma selle nikerdisega kuuse siiski püsti ja ma võin olla kindel, et öösel magamise ajal ei kuule ma kolinat teisest toast, kui kuusk on ümber kukkunud.

Hea meel on, et kuusk paika sai ja praeguseks on ehtedki juba küljes. Homme lähen poodi ja ostan 130 LEDi ning teen endale täpselt seda värvi tuled ka nagu mina soovin, sest mingil põhjusel pole just selliseid saada:)

Seniks, rahulikke Jõule!