Rubriigiarhiiv: Investeeringud

14 aastat II pensionisamba kogumist

Sellel aastal on Eesti pensioniturul toimunud väike raputus teenustasude osas. Seda ennekõike seepärast, et käivitus selline suur projekt nagu Tuleva.

Ma siinkohal Tuleva teemadel ei arutaks, ehkki etteruttavalt võin öelda, et oleme abikaasaga mõlemad selle liikmete hulgas ja panustasime ka algkapitali mõned tuhanded eurod.

Üheks Tuleva-rahva arutlusteemaks on niisiis olemasolevate fondide tootlus. Just reaalne tootlus ja fondide poolt saavutatud tulemus. Ja seda, tuleb välja ei olegi nii lihtne teada saada ega välja arvutada. Eriti keeruline on asi siis kui oled juba ka fondi vahetada jõudnud.

Tuleva facebooki lehel jagati Tartu Ülikooli CITISe meeste poolt loodud II samba pensionifondide tootluse analüüsitööriista ja seal jagasid ka mõned mehed oma fondide netotootlusi peale inflatsiooni.

Näiteks Andres Võrk jagas oma tulemust:screen-shot-2016-11-05-at-22-33-23

Seega tuli meelde jälle ka enda pensionifondi tulemuslikkus täpsemalt välja arvutada. Lihtsalt sportlikust huvist nii-öelda. Olen seda varasemalt ka oma pensionkogumise 10 aastapäeva puhul siin põhjalikumalt arvutanud aga tegin siis nüüd väikese värskenduse.

Sissejuhatuseks siis, et olen hetkeseisuga oma pensionifondiga juba kolmandas kohas seda kogumas ja iga kord olen ka kogu eelneva kapitali  ringi liigutanud.

Seega olen kulutanud kaks korda raha ka fondidest väljumisele. See kulu on olnud kokku veidi üle 236 euro siis.

Kokku olen II sambasse raha kogunud üle 14 aasta. Kogu perioodi jooksul on pangad kokku minu+riigi poolt panustatud kapitali kasvatanud 1,4%. See on siis netotootlus peale inflatsiooni.

Minu II samba pensionifondi aastatootluseks teeb see 0,1%.

 

II samba pensionifondi tootlukused

SEB fondi tulemus tuli nii kehva, sest väljusin sealt peale kriisi üsna pea ja ei jäänud nende aastatepikkust kosumist ootama. Vahetasin LHV vastu.

LHVs kogusin ja olin rahul täpselt senikaua kuni vaatasin 2014 aastal, et nende brutotootlus on küll tublisti parem aga ka haldustasu on “tublisti parem” ja küsisin neilt seepeale, et kas nad tulevad vastu ja on nõus läbi rääkima haldustasu vähendamist mingilgi määral. Vastuseks sain kindla ei ja paar lõiku lubadusi/põhjendusi kuidas nende fond tulevikus kasvab nii korralikult, et mul pole mingit põhjust rahulolematu olla.

Mina aga olin rahulolematu ja pettunud, et LHV mulle mingit paindlikkust ei pakkunud ja saatsin samal päeval avalduse fondi ringi vahetamiseks.

Sellest ajast on mu pensioniraha olnud siis Swedbanki kasvatada. Vaevalt, et nemadki pikaajaliselt mind rahuldada suudavad, aga seni olen parema alternatiivi puudumisel raha seal hoidnud.

Ootan vaikselt Tuleva käivitumist ja vaatan kas paigutaks kogu pensioni rahulikult sinna ringi või kuidas seal minema hakkab.

Igal juhul veits masendav on vaadata tegelikult juba päris korralikku summat mida ma olen kohustatud kommertspankade käes hoidma sellise tootluse eest. Mitte ükski mu enda poolt hallatud investeerimisvaldkondadest ei ole nii viletsa tootlusega.

meie pere 2014 finantsnäitajad

Kuna pisipoja kasvamise kõrval on aega kõigeks ülivähe, siis 2014 lõpu kokkuvõtteks ei hakka pikka juttu ajama…

Arvutan endalegi esimest korda mõned näitajad ja suhtarvud välja. Täitsa põnev:)

  • Passiivse tulu osakaal sissetulekutest – 10,9% @ 2014a.
  • “Säästetud” osakaal aktiivsetest sissetulekutest – 26,8% @ 2014 a. (27,5% @ 2013 a.)
  • “Hädavajalike” kulude osakaal kogukuludest – 45% @ 2014 a.
  • Omakapitali mahu kordaja (“hädavajalikke” kulusid on omakapitalina) – 6,5 aastat @ 2014 a.
  • Passiivse tuluga kaetud “hädavajalik” tarbimine – 33,5% @ 2014 a.
  • Kuine passiivne tulu – 430€/kuus @ 2014

Suhtarvud baseeruvad sellel rahavoo postitusel.

Väike vaade 2014 aasta rahavoole näitab seda, et ainus kuu negatiivse rahavooga oli august. Ülejäänud kuudel kulus vähem kui teenisime.
PS: Pildil pole investeerimisest tekkivat tulu ega ka sissemakseid investeeringutesse.

2014 aasta rahavoog

 

2014 kulude jaotuse kommentaariks võib paar asja välja tuua:

  • Veebruaris olid meil pulmad
  • ~2500€ kulus hambaravile
  • Tavapärasest enam kulus mööbli ostmisele raha
  • Tavapärasest heldemad olime vist kinkide tegemisel:)

PS: Pildil pole investeerimisest tekkivat tulu ega ka sissemakseid investeeringutesse.

2014 aasta pere-eelarve kulude jaotus

Rahavoog

Eelmises postituses, mis rääkis vaestest, keskklassist ja rikastest, kujutasin Kiyosaki kurikuulsat rahavoo skeemi. Too skeem aga jäi natuke lihtsakoeliseks minu jaoks ja mõtlesin, et seoses tuleviku ja võimaliku rahakool.ee renoveerimisega, teen veidi täpsema skeemi ja proovin mõisted lihtsustada ja paika saada enda jaoks.

Selline kategoriseerimine võimaldaks enda pere finantsülevaates saada kätte minu arvates olulisi näidikuid:

  1. Passiivse tulu osakaal sissetulekutest (%)
  2. “Säästetud” osakaal “aktiivsest” sissetulekust (%)
  3. Tarbitud kulude osakaal väljaminekutest (%)
  4. “Tahan” kulude osakaal tarbitud väljaminekutest (%)
  5. Reservide mahu kordaja (mitu kuud “aktiivset” sissetulekut on reservides) (kuud)
  6. Omakapitali mahu kordaja (mitu kuud “hädavajalikke” kulusid on omakapitalis) (kuud)
  7. Varade maht (€)
  8. Omakapitali maht (€)
  9. Omakapitali osakaal varadest (%)
  10. Passiivse tuluga kaetud “Hädavajalik” tarbimine (%)
  11. Passiivse tuluga kaetud tarbimine (%)

Nende näidikute baasil saaks juba päris toredasti pere nn. finantstervist hinnata ja mingeid riske välja tuua või midagi tuleviku kohta prognoosida.

Kui need näidikud igakuiselt talletada, siis on võimalik ka trendi näha ja selle pealt omakorda järeldusi teha.

Rahavoog

Mingeid probleeme kindlasti esineb sellise kategoriseerimisega aga ma pisemate nüansside pärast ei muretseks. Ilmaasjata ei tahaks pilti keerulisemaks ajada.

Vaesed, keskklass ja rikkad

Mõned korrad on mul vaja olnud seletada Kiyosaki raamatutest tuttavat käitumiste erinevust vaeste, keskklassi ja rikaste vahel.

Põhimõtteliselt on erinevus selles: Vaesed ja keskklass töötavad ise raha heaks, rikaste heaks töötab nende raha. 

Raha asemel võib lugeda eelmises lauses ka igasuguseid muid varasid aga lauseilu huvides ei hakka poliitilist korrektsust taga ajama.

Kuidas vaene või keskklassi inimene rikkaks saaks?: Tuleb osa sissetulekust suunata varade kasvatamisse.

Kõik ongi niisama lihtne.

Kõik muidugi nõuab aega, kannatust ja planeerimist aga ei ole võimatu. 30 aastaga rahaline vabadus saavutada oleks väga paljude inimeste jaoks võimalik. Vajaka jääb teadlikkusest ja tahtejõust ma arvan suuremal osal meist.

vaesed_keskklass_rikkad

Pensioni kogumise mõttekus teise sambasse

Olin üks neist “hulludest”, kes liitus II samba pensioni kogumise süsteemiga kohe esimesel hetkel kui seda lubati. See oli 2002 aasta sügisel, täpsemalt 16. septembril 2002 kui minu esimene sissemakse panga fondi arvele laekus ja kus seda kasvatama lubati hakata:)

Esimeseks pensionifondi valikuks oli mul SEB progressiivne pensionifond ja sellesse fondi jäin oma makseid tegema koguni 7 aastaks. Kriisi aastatel põles seal fondis raha nii kiirelt, et otsustasin LHV-sse jalga lasta. Maksed laekuvadki tänaseni LHV “L” pensionifondi.

Seega olen kogunud II samba pensionifondi raha enam kui 10 aastat ja otsustasin sel puhul toimunust väikese kokkuvõtte teha.

Mida uurisin

1) Milline on olnud tootlus fondi kaupa (ehk siis SEB ja LHV hakkama tootluse näitajad)

2) Milline on olnud reaaltootlus neis fondides (ehk siis taandasin kõiki sissemakseid vastavalt inflatsioonile, mis on toimunud alates sissemakse ajast)

3) Milline on olnud minu sissemaksete tootlus (ehk siis rahaline võit puhtalt minu seisukohast vaadatuna. Nii riigipoolsed maksed kui ka fondihalduri teenitud tulu pole olnud minu raha ja käsitlen seda siin tuluna)

Fondides teenitud tulu analüüsi tulemused

2_pensionisammas_10_aastat

 

 

 

 

 

 

 

* – annualiseeritud = aasta baasile viidud

Kokkuvõtteks

Võib teha järgnevaid järeldusi:

1) Minu poolt kasutatud II samba pensionifondid ei ole minu ja riigi seisukohast esimese 10 aasta jooksul tootlust ja inflatsiooni arvesse võttes tulu teeninud vaid on teeninud väikese kahjumi keskmiselt (-0,6%). Isegi ilma inflatsiooni arvesse võtmata on aastatootlus olnud vaid +1,4% keskmiselt.

 

15.10.2014 uuendus:

Tuleb välja, et isegi minusugusel suhteliselt suurel pensionisüsteemi olemuse uurijal on jäänud vähemalt üks oluline aspekt märkamata ja seetõttu kriipsutasin osa varem tehtud järeldusi läbi (aga jätsin alles postituse lõppu).

Ma ei olnud varasemalt teadvustanud endale seda, et riigi poolt makstav raha minu pensionifondi on minu pensionifondi eelfinantseerimine.

See tähendab, et riik lihtsalt maksab minu riikliku pensioni osa lihtsalt varem mu fondi ära. Juhul kui see seal nüüd mingi tootlusega oleks, siis oleks see isegi tore mõte aga praegusel juhul kui tootlus on negatiivne, siis minul isiklikult sellest mingit tulu ei tõuse.

Tegelikud tulusaajad on siin siis kommertspankadest pensionifondihaldurid, kes miljonites eurodes teenustasusid kasseerivad.

 

http://www.pensionikeskus.ee/?id=589

Tsiteerin pensionikeskuse lehte:

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.

Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.

Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.

 

 

Minu varasemad valed järeldused olid:

2) Samas ainult minu poolt vaadatuna – ehk siis arvestades minu poolt II sambasse paigutatud raha ja arvestades tuluna nii fondi teenitud raha kui ka riigi poolt pandud raha, on tegemist täiesti normaalse investeeringuga. Reaaltootlus sellisel moel on minu jaoks olnud +14%.

Jätkuvalt olen arvamusel, et kui fondide raha riik kuidagi ei omasta, siis on tegemist tulusa investeeringuga.

PS: Siiski ei tohi unustada, et tulumaksuvaba määra ületavatelt väljamaksetelt tuleb kunagi tulevikus ka tulumaksu tasuda. Hetkel on see 21% aga see on muidugi tõenäoliselt minu pensioniikka jõudmiseks muutunud… Seega tuleks paksult võttes seda reaaltootluse +14% veel tulumaksu jagu vähendada (alles jääks +11%) aga selle arvutus läheb rohkem prognoosi valda juba.

Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringud

Võtsin täna plaani teha väike vahekokkuvõte minu Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringutest. Seda eeskätt seepärast, et ise värske pilt ette saada ja et tuleviku tarbeks mõned mõtted kirja panna.

Taustaks siis niipalju, et mõlemad on inimeselt inimesele laenukeskkonnad. Laenuintressi ja tootluse määravad laenu soovija ja pakkuja – ehk, et täpselt nii nagu kokkuleppele jõutakse. Raha vahendamine käib läbi laenukeskkonna.

Tootlused kordi suuremad kui aktsiaturul

Tegelikkuses pole muidugi ilmselt mõtet neid kahte valdkonda väga palju omavahel kõrvutada. Seda nende erinevate riskide ja investeeringute pikkuse ja muude asjaolude pärast.

Sellegipoolest on minu reaalne kogemus see, et nii Isepankuri kui Omaraha keskkondades olen investeerinud inimeste laenudesse ja teeninud kõvasti suuremat tulu kui aktsiaturul.

Kui aktsiaturul on hektel üldse kasumi teenimisega väga viletsad lood, siis neis keskkondades olen teeninud täiesti stabiilselt ja korralikult 15%…30% tulu.

Alguses alustasin loomulikult üsna tagasihoidlike summadega, sest ei olnud veel mingit usaldust süsteemi toimimise osas. Nüüdseks on aga mõni aasta asi täiesti normaalselt töötanud ja minu jaoks ennast tõestanud. Jah, alati on laenajate hulgas ka väheke pätte ja kaabakaid, kes võetud kohustusi täita ei sooviks aga keskmiselt olen ikkagi väga rahul.

Omaraha.ee

Selles keskkonnas tunnen koos teiste investoritega suurt puudust mingisugusestki statistikast või kokkuvõtetest tootlikkuse ja muu sellise olulise info osas. Tänaseni seda pole… tuleb vaadata igat laenu käsitsi.

Laekumised on siiski kõik enamvähem joone peal. Ühel laenul on hilinemine.

Mõnus on see, et keegi teeb minu eest investeerimisvalikute töö ära… arusaadavalt muidugi raha eest:)

Isepankur.ee

Isepankuri tootlus on mul väheke tõusnud võrreldes varasemaga ja see on nüüd juba üle 24% aastas. Alumisel pildil on näha ka see, et olen selle tootlusega investorite hulgas 114. kohal. Olen rahul.

Omaraha.ee laenude vahenduse portaal

Eesti inimeselt inimesele laenamise maastikule on tekkinud isepankur.ee kõrvale järgmine laenuvahendusportaal – www.omaraha.ee

Nagu ikka, olen ma selliste keskkondade suur fänn ja pooldan igati sellist läbipaistvamat rahalaenamist kui seda tavalised pangad pakuvad. Seega tegin sinna keskkonda kohe algatuseks endale konto ja kandsin seemneks mõnisada eurot peale, et asuda katsetama kuidas kõik töötab ja kas see keskkond mulle meeldib.

Portaali KKK leheküljel tutvustatakse seda keskkonda nii:

Miks Omaraha.ee?

Portaali omaraha.ee põhitegevus on inimeselt inimesele laenude vahendamine ja nende haldamine.

Laenamine inimeselt inimesele on väga levinud laenamise viis. See on nagu laenaksid Sa oma heale sõbrale – vahe on selles, et siin on Sul võimalus laenata paljudele headele inimestele. Ning samuti on siin ka palju häid inimesi, kes soovivad Sulle laenu anda. Laenusaajad saavad soodsama intressi ja investorid saavad suurema tulu, sest meie protsess on efektiivsem. Meil puuduvad pankadega võrreldes suured kulud.

Laenamine ja investeerimine on mugav ning paindlik – kõik vajalikud tegevused saad teha oma arvutist!

Saad ise määrata nii laenamise kui ka investeerimise tingimused, mille alusel otsib portaal Sulle sobivaima pakkumuse ning sõlmib vajalikud lepingud.

Turvalised tehingud.

Portaal kontrollib laenutaotlejate tausta põhjalikult, kasutades selleks Krediidiinfo maksehäireregistrit ja Liisi liisingufirma andmebaasi. Vajadusel esitame taotlejale lisaküsimusi ja analüüsime tema konto väljavõtet. Iga laenutaotleja saab portaali poolt skoori, mis väljendab tema võimet võetud kohustusi täita. Mida suurem on skoor, seda väiksem investori risk.

Investorite paremaks kaitseks on moodustatud tagatisfond, millest tehakse väljamakseid ebaõnnestunud investeeringute katteks.

Kogu võlgade menetlemise protsessi võtab portaal enda kanda ning investoritele see lisakulu ei tekita.

Omaraha.ee portaalis toimuvad tehingud kiiresti, raha liigub mõne minutiga!

Laenutaotluse tekkides teeb portaal päringu üle kõigi investorite ja koostab soodsaima pakkumuse. Kui laenaja pakkumuse kinnitab, tehakse mõne minuti jooksul automaatselt kõik vajalikud toimingud – sõlmitakse lepingud ja korraldatakse raha ülekandmine.

Tutvustav jutt on ilus ja eks seda näitab tulevik, kui hea on meeskond, kes selle teostuse välja kandma peaks. Kuidas saadakse hakkama sellise portaali kõige raskema töö osaga – halbade laenajatega.

Minu investeering

Niisiis kandsin ma katsetuseks 300€ omaraha.ee kontole ja tegin mõned investeerimisprofiilid seal keskkonnas. Täpselt nii nagu palutud. Selleks, et nende süsteem ise paigutaks vastavalt minuetteantud tingimustele ja soovidele minu raha laiali laenusoovijate laenudesse.

Investeerimisprofiilides olin niiöelda mõõdukalt konservatiivne ja palusin raha vastavates riskigruppides küll laiali jagada aga samas ka mitte liiga väikesteks osadeks. Kui keskkond meeldib, siis hajutan tulevikus ilmselt rohkemgi, aga ma tahtsin esimese summaga lihtsalt kiiremini tulemuseni jõuda ja saada raha kellegile välja laenatud.

Minu tehtud profiilid nägid välja sellised:

Raha kandsin ma kontole 5. mail ja jäin ootama, et mis siis nüüd saama hakkab. Esimesed paar päeva ei juhtunudki mitte midagi. Ilmselt ei sobinud minu seatud tingimused koheselt kellegile laenamiseks. Paar päeva hiljem aga leidusid esimesed kokkulangevused ilmselt. 5 päeva hiljem (ehk täna) laenati viimased 100€ välja. Seega on mul nüüd neli laenulepingut eraisikutega, kes vajasid sellistel tingimustel raha.

Selline on hetkel minu raha liikumise ja jagunemise ajalugu:

Plussid ja miinused

+ Ma ei pea ise igasse laenu investeerima, vaid see tehakse minu eest automaatselt vastavalt minu tingimustele
+ Investeerimine reeglite abil aitab iseenast distsiplineerida ja jääda kindlaks oma varasematele põhimõtetele mitte investeerida teatud tüüpi laenudesse

– Portaal võtab minu investeeringutulust 20…40% vahendustasu (samas võiks see ka pluss olla, sest siis ma tean, et neil on motivatsioon mu raha kasumlikumalt paigutada)
– Hetkel puuduvad investorile statistilised raportid ja ülevaated teenitud tuludest (investorile)

Aja jooksul lisandub kindlasti siia veel plusse ja võib-olla ka miinuseid. Selline on aga esimene mulje.

Kokkuvõtteks

Omaraha.ee tundub olevat täiesti asjalik laenuvahenduskeskkond ja ehkki antud hetkel on seal kasutajaid vaid 110, usun ma selle keskkonna tulevikupotentsiaali tugeva olevat. Loodan, et neil tuleb hästi välja ka keskkonna usaldusväärsuse loomine ja kasvatamine edaspidi, sest see on ainus asi mis tekib ajapikku ja mida ei saa ette valmis teha.

Igal juhul on isepankur.ee keskkonnale olemas nüüd ka alternatiiv ja konkurents on teenuse kvaliteedi paranemisel alati üks parimaid asju olnud, niiet loodan, et mõlemil keskkondadel on tulevikus üksteiselt midagi õppida. Samas on igati kena, et need keskkonnad on oma funktsionaalsuselt veidi erinevad – saab erineivaid lähenemisi kasutada ja katsetada kumb rohkem meeldib või töötab.

Kui sa nüüd selle keskkonna kasutamisega investorina soovid algust teha, siis oleks minu ainus soovitus väikselt alustada ja vaadata omal käel kuidas on lood halbade laenude tekkimise ja usaldusväärsuse säilimisega peale seda.

2011 Nädal 19: Aktsiainvesteeringud

Viimaste aastate majandus on sama põnev kui ekstreemsport. Tuleb kahe käega toolist kinni hoida, et igapäevased “põnevad” uudised sind pikali ei virutaks.

Näiteks tänane Baltika (-10,1%) langust ühe päevaga on ikka päris “kena tulemus”. Seda eriti minu vaatevinklist, kelle portfellis see hetkel kõige koledama postisiooni on haaranud. Hetkel Baltika positsioon (-21,7%) alates soetamisest. Ettevõtte viimaseid tulemusi vaadates pole selline liikumine muidugi midagi väga imestamisväärset.

Samuti on miinustesse tagasi vajunud niigi õrnukene Olympic, mis minu portfellis hetkel (-3,9%) peale maandunud on. Lisaks on ka värskelt soetatud Premia miinustes, täpsemalt (-8,7%) soetamisest.

Kogu Tallinna börsi aktsiaportfell on hetkel siiski (+5,27%) kasumis.

Graafikut vaadates märkan ma ühte murelikku trendi – ma olen kõik aktsiad liiga kõrgelt ostnud millegipärast. Pean üle vaatama oma aktsiate valikukriteeriumeid.

Samas kas Balti börsilt on üldse midagi väga positiivset leida praegu? Kõik aktsiad liiguvad kuidagi massipsühhoosi ja meediakäraga koos… Ok, välja arvatud see Baltika näide… see oli minu soovmõtlemine, et neil need väikesed muudatused juhtkonnas ja tulevikustrateegias ka tõepoolest mingi positiivse tulemuse annavad ja naad jalgu alla hakkavad saama. Aga mis siin ikka spekuleerida… vaatame vaikselt mis edasi saab… elu on ikka seiklus!

Börsil kauplemise mängureeglid – väärtuse langus

Lugesin täna The Digerati Life blogist Tony Lotoni* artiklit lihtsatest börsil kauplemise mängureeglitest. Mina ise pole mingi börsil kauplemise spetsialist aga mulle meeldis seal artiklis kõige rohkem see, kuidas demonstreeriti investeeringu kaotuse tegelikku tähendust. Mõtlesin, et jagan seda sinuga ka.

Kuulsa investeerimisguru Warren Buffett’iga seostatakse kahte tähtsat reeglit investeerimisel – need reeglid on:

  • Reegel #1 – Ära kaota raha!
  • Reegel #2 – Ära unusta reeglit #1.

Need kuldsed reeglid peaksid meile meenutama seda, et kaotatud väärtus investeeringutes võib vähendada drastiliselt nende tootlust. See tähendab seda, et: kaotades näiteks oma investeeringute väärtusest 50%, on sul vaja järelejäänud väärtusele 100% tootlust, et nulli tagasi jõuda. Niisiis, kui mõni su investeering peaks kaotama 90% oma väärtusest, siis on sul nulli tagasi jõudmiseks vaja kümnekordset tulu teenida järelejäänud varaga.

Kõige parem on mitte kaotada oma investeeringute väärtust oluliselt ja märgata kaotusi võimalikult varakult. Vaata siit tabelist kaotuse ja taastamiseks vajaliku tootluse suhet:

KAOTATUD VÄÄRTUS 10% 20% 50% 75% 90% 99%
VAJALIK TOOTLUS TAASTAMISEKS 11% 25% 100% 300% 900% 9900%

Selleks, et erainvestorina efektiivselt oma investeeringutel silma peal hoida ja suuremaid kaotusi näiteks “STOP ORDER”iga välistada, ei ole mina Eestis kuigi häid võimalusi leidnud. Isegi LHV-l pole selline enda seatud limiidiga müümine võimalik. Seetõttu on eraisikuna ainus võimalus lihtsalt vanamoodne igapäevane/-nädalane investeeringute jälgimine ja vastavalt siis tegutsemine.

Meil Taunoga on aga plaan kuidas see probleem enda jaoks ära lahendada:) Kui sul peaks ka selline mure olema, siis võid kommentaari oma kontakti jätta või kirjutada mulle. Ütlen sulle ka kuidas automaatselt oma portfellist ülevaade saada igapäevaselt või nädalaselt ja kuidas saada hoiatusi, kui mingi vara väärtus peaks kõvasti kukkuma hakkama.

*Tony Loton kaupleb börsil ja on kirjutanud raamatud “Stop Orders” ja “Position Trading (Second Edition)

2011 Nädal 11: Aktsiainvesteeringud

Viimased kolm nädalat on olnud aktsiabörsidel üsna kindel trend. Asi liigub stabiilselt allamäge.

Tegemist pole küll ilmselgelt miskise Tallinna börsile ainuomase liikusmisega vaid pigem annavad siin tunda sellised globaalsed sündmused nagu naftakriis seoses Liibüaga ning nüüd lisandub “süüdlaste” nimekirja ka ilmselt Jaapani maavärin.

Ühesõnaga, ma ei oota mingisugust kiiret taastumist ja pigem loodan esimesi tõusumärke koos ilmade soojenemise ja üldise kevadese õide puhkemisega.

Kõige suurem “vabalangeja” on hetkel Olympic jällegi, tehes viimase kolme nädalaga languse (-13,7%). Teine langeja on Tallink (-8,1%).

Kaubamaja on aga vapralt vastu pidanud ja langenud neil tormilistel aegadel kõigest (-0,9%).

Kogu portfelli languseks viimase kolme nädalaga (-7,3%). Põhimõtteliselt pole ka veel väga hullu. On mu portfell ennegi selliseid langusi näinud, elab ka selle üle:)

Praegune seis: