Rubriigiarhiiv: Kasulik õppetund

Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringud

Võtsin täna plaani teha väike vahekokkuvõte minu Isepankur.ee ja Omaraha.ee investeeringutest. Seda eeskätt seepärast, et ise värske pilt ette saada ja et tuleviku tarbeks mõned mõtted kirja panna.

Taustaks siis niipalju, et mõlemad on inimeselt inimesele laenukeskkonnad. Laenuintressi ja tootluse määravad laenu soovija ja pakkuja – ehk, et täpselt nii nagu kokkuleppele jõutakse. Raha vahendamine käib läbi laenukeskkonna.

Tootlused kordi suuremad kui aktsiaturul

Tegelikkuses pole muidugi ilmselt mõtet neid kahte valdkonda väga palju omavahel kõrvutada. Seda nende erinevate riskide ja investeeringute pikkuse ja muude asjaolude pärast.

Sellegipoolest on minu reaalne kogemus see, et nii Isepankuri kui Omaraha keskkondades olen investeerinud inimeste laenudesse ja teeninud kõvasti suuremat tulu kui aktsiaturul.

Kui aktsiaturul on hektel üldse kasumi teenimisega väga viletsad lood, siis neis keskkondades olen teeninud täiesti stabiilselt ja korralikult 15%…30% tulu.

Alguses alustasin loomulikult üsna tagasihoidlike summadega, sest ei olnud veel mingit usaldust süsteemi toimimise osas. Nüüdseks on aga mõni aasta asi täiesti normaalselt töötanud ja minu jaoks ennast tõestanud. Jah, alati on laenajate hulgas ka väheke pätte ja kaabakaid, kes võetud kohustusi täita ei sooviks aga keskmiselt olen ikkagi väga rahul.

Omaraha.ee

Selles keskkonnas tunnen koos teiste investoritega suurt puudust mingisugusestki statistikast või kokkuvõtetest tootlikkuse ja muu sellise olulise info osas. Tänaseni seda pole… tuleb vaadata igat laenu käsitsi.

Laekumised on siiski kõik enamvähem joone peal. Ühel laenul on hilinemine.

Mõnus on see, et keegi teeb minu eest investeerimisvalikute töö ära… arusaadavalt muidugi raha eest:)

Isepankur.ee

Isepankuri tootlus on mul väheke tõusnud võrreldes varasemaga ja see on nüüd juba üle 24% aastas. Alumisel pildil on näha ka see, et olen selle tootlusega investorite hulgas 114. kohal. Olen rahul.

Teeninduse kogemused

Klienditeenindus on lahutamatu osa minu igapäevaelust. Mõnikord klienditeenindajana aga enamasti ise kliendi rollis olles.

Mõned kogemused klienditeeninduse vallas on suurepärased ja mõned on jubedad. Hea meelega kiidaks paremaid ja laidaks kõige hullemaid. Täiendan seda postitust ilmselt ka edaspidi.

Hea teeninduse kogemused

HEA KOGEMUS – Carbox Tartus, Teguri tn. (Aus ja sõbralik teenindus. Pakkumises näidatud 440€ remonttööde hind kujunes tegelikult 370€ suuruseks ja keegi ei püüdnud seda varjata mu eest.) [25.05.2011]

 

 

HEA KOGEMUS – Caffe Truffe Tartus, Raekoja platsis. (Väga viisakas ja professionaalne teenindus. Toit maitseb väga hästi ja peale külastust on alati hea tuju sõbralikust teenindusest) [20.10.2011]

 

 

LisandraHEA KOGEMUS – Fotostuudio Tartus, stuudio.com. (Fotograaf Andres Jalak võlus mind täiesti erakordse sõbralikkusega. Käisime perega tema stuudios fotosessioonil ja nii head suhtlemise kogemust pole ma kunagi varem fotostuudios näinud. Loomulikult tulid tulemuseks ka väga lahedad pildid meile mälestuseks.) [1.12.2011]

 

 

 

Kehva teeninduse kogemused

KEHV KOGEMUS – Musicbox Tartus, Lõunakeskuses (Saatuse tahtel läksin sealt kauplusest Jaanuaris 2011 koos lapsega ostma ühte multifilmi DVD-d. Ostsime plaadi ja kodus laps hakkas vaatama seda. Osutus praagiks plaadiks – mängis algusest natuke ja siis hakkas hakkima ning lõpuosa ei mänginud üldse. Kaupluses asja selgitades mõnitas pildil olev müüja meid, polnud nõus plaati tagasi võtma, polnud nõus vahetama ja tegi kõik selleks, et ma ebameeldiva käitumise tõttu sealt minema tõmbaks. Kodus hakkas huvitama, et kuidas nende ettevõttel rahaliselt üldse läheb sellise käitumise juures. Leidsin, et neil on suured maksuvõlad. Ei imestanud väga. Selle DVD jagu raha jäigi meil kadunuks. Ei jõudnud tolle tegelasega enam kaklema minna.) [29.01.2011]

KEHV KOGEMUS – Orient Express Tartus, Lõunakeskuses (Heas usus olen selles toidukohas mitmeid kordi söömas käinud. Absoluutselt iga kord olen pettuma pidanud, sest toidud mida pakutakse on tõenäoliselt mitmeid päevi või isegi nädal vanad. Seemnekuklitest kuni kartulite ja pelmeenideni on kõik asjad täiesti vintskeks seisnud ja viimasel korral olid pelmeenid mingi muu toidu maitsega. Ilmselt külmkapis või kusagil koos muu toiduga pikalt seismisest. Saan aru, et mõnikord võib mõni toit niiöelda üle jääda toidukohtades aga seal on tegemist ikka erilise väntsutamisega.) [22.05.2011]

KEHV KOGEMUS – Rattaring Tartus, Aardla tn. (Jõudsin perega 20 minutit enne sulgemisaega kaupluse ukse taha, kuid see oli juba lukku keeratud. Inimesi oli küll mitmeid veel kaupluses ja mulle vaadati sealt nõutult teiseltpoolt ust vastu kuid sisse enam ei lubatud. Miks kirjutada, et kauplus on avatud kuni kella 18:00-ni kui tegelikult suletakse vähemalt 20 minutit varem. Kui mu mälu mind alt ei vea, siis on mul ka ükskord varem sealsamas kaupluses sarnane hiljaksjäämine juhtunud.) [25.05.2011]

Sammud rahalise vabaduseni

Olen aru saanud, et nii minu kui ka paljude teiste inimeste jaoks on informatsiooni visualiseerimine väga tähtis. Aju mõistab paljudel inimestel visuaalset infot sadu kordi paremini kui teksti või suulist infot.

Sellepärast ma joonistasingi ükspäev enda arusaama sammudest rahalise vabaduseni tahvlile. Ennekõike iseenda jaoks aga võib-olla leiab sellest abi ka mõni teine inimene näiteks Rahakooli kasutajate hulgas.

NB: Kõigi inimeste teekond ei ole kindlasti selline ja kõik ei tahagi kunagi jõuda nende kaugemate astmeteni. See on lihtsalt minu praegune nägemus asjast.

Ennast arvan ma olevat hetkel kusagil kuuenda sammu algusepooles.

Lisasin ka PDF faili natuke pikema seletusega iga sammu kohta: Sammud rahalise vabaduseni.pdf

 

Millises etapis sina oled?

2010 aasta pere-eelarve ja säästmise kokkuvõte

No tšau kõik mu blogi lugejad!

Kuidas teil on läinud? Kuidas pere-eelarve pidamine edeneb?

Kes on valmis 2011 aastasse edasi minema ilusate soovidega oma elu paremaks muuta?

Kõik, keda huvitab, kuidas minu perel edeneb laenumülkast välja ronimine ja meelerahu ning külluse juurde jõudmine – olete teretulnud ka selle aastal lugema ja kommenteerima. Eriti hea meel on mul nende inimeste üle loomulikult, kes mõnikord kommentaarides minu mõtteid täiendavad või nõu annavad. Suur aitäh neile, kes seda eelmisel aastal tegid!

2010 pere-eelarve pidamine oli edukas tänu koostööle

Tegime aasta jooksul 1891 sissekannet Rahakooli. Seega tuli nii minul kui Bretil teha keskmiselt 18,2 sissekannet nädalas.

Jätkuvalt ei tee me siiski sissekandeid päris kord nädalas vaid pigem paar korda kuu jooksul. Selles osas olengi ma tegelikult väga tänulik Bretile, kes aasta lõpupoole mind pidevalt utsitas ja tuletas meelde, et ma ikka oma tšekid sisse kannaks. See ongi üks neist suurepärastest plussidest kahekesi pere-eelarvet pidada – kui ühel inimesel peaks motivatsioonipuudus tulema mõnikord aktiivselt asjaga tegeleda, siis on väga palju abi sellest teisest. Neid motivatsioonikriise tuleb igaühel vähemalt pere-eelarve pidamises küll kindlasti mitmeid ette ja nende parimaks rohuks või raviks ongi see, kui sul on keegi, kes ei lase sul asja ära unustada või nurka visata.

Võrdluseks siia siis meie aasta alguses koostatud eelarve ja järgmisel pildil ka tegelikud tulemused aasta lõpus.

Nagu näha, siis on kumulatiivne rahavoog jäänud mõnusasti plussi. Kui nüüd tagasi mõelda siis ei meenu mulle kogu aasta jooksul korda, kus oleksin pidanud muretsema sellepärast, et kuidas palgapäevani ära elada või kuidas hakkama saada. See muidugi ongi minu puhul siiani üheks suuremaks pere-eelarve pidamise eesmärgiks olnud – pidevast lollakast muretsemisest lahti saada. Elada nii, et homse (või veel hullem tänase) pärast ei peaks paanitsema.

Kõik pere rahaalased vestlused on muutunud mõnusalt intelligentseks ja põhifookus pole enam sellel, et otsime taga kuhu raha kaob, vaid räägime hoopis sellest, et kuidas rohkem vaba raha tekitada ja kuidas seda turvaliselt säilitada või effektiivselt kasvatada.

Kuidas me ühe aastaga 10-kordistasime investeeringute mahtu

“Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine” on targad mehed öelnud. See on tõsi!

Teada, et investeerimine on ainus viis, kuidas sinu raha väärtust säilitada ja loodetavasti ka kasvatada, on lihtne. Seda aga ellu viia ja sellega pihta hakata on aga hoopis teine tera.

Ja ma ei räägigi siinkohal neist inimestest, kes pole saanud vastavaid teadmisi ja kardavad investeerides lihtsalt kõigest ilma jääda vaid ma räägin siinkohal ka neist inimestest, kes seda suurepäraselt teavad, et see on õige teguviis, aga kes sellegipoolest ei saa kuidagi alustatud.

Mina olin üks neist inimestest!

Mõningase vabandusena võin muidugi ennast õigustada sellega, et terve 2009. aasta põhieesmärgiks oligi meil lahti saada kulukatest (18%-20%) laenudest ja krediitkaartidest. Seetõttu ei olnud reaalne leida investeeringuid mis oleksid tulusamad kui 20% ja seetõttu edasi lükata laenude kiirendatud tagasimaksmist.

2010 aasta aga oli erinev. Suunasime enamvähem aasta algusepoolel varem krediidivõlgade katteks läinud maksed nüüd juba investeeringutesse – nii nagu kunagine plaan oli.

Alguses ei olnudki väga mingit teistsugust tunnet. Vaba raha hulk jäi ju ikka samaks ja kulutused olid ikka samasuguses säästurežiimis nagu varemgi. Aasta lõpupoole aga hakkasid tekkima esimesed emotsioonid seoses säästetud summaga. Sellele aitas kaasa kusjuures sellesamuse sektordiagrammi lisamine Rahakooli graafikute hulka. Sealt oli väga lihtne võrrelda investeeringute osakaalu muude kulutuste suhtes.

Alljärgnevad graafikud räägivad minu meelest ise enda eest.

Ma pean absoluutselt suurepäraseks õnnestumiseks neid kahte saavutust:

LAEN/LIISING – 29% 2009 aastal versus 14% 2010 aastal

INVESTEERINGUD – 2% 2009 aastal versus 16% 2010 aastal

Investeeringute rahaline maht kusjuures suurenes natuke rohkem kui 10 korda:) Hea meel on ka selle üle, et INVESTEERINGUD olid rahasummas suuremad kui LAEN/LIISING.

Need graafikud prindin välja ja panen kööki tahvlile!

2010 kulude ja investeeringute osakaalud

eelmise, 2009 aasta kulude ja investeeringute osakaalud

Järgmisel aastal on loomulikult plaanis edasi täiendada oma investeeringute ridu ja õppida neid edukalt ja kasumlikult juhtima. See tegevus, erinevalt lollide laenude tagasimaksmisest, on juba palju mõnusam ja motiveerivam tegevus.

Senimaani on meie pere tegelenud paari aasta jooksul kulude süvendatud optimeerimise ja vähendamisega. 2011. aastal on plaanis viia fookus juba järgmisele tasemele – asuda suurendama tulusid.

Usun, et väga palju põnevaid väljakutseid on meid sellel teel ootamas. Kõiki tähtsamaid momente sellest on mul alati heameel jagada ka teiega ja usun, et meil saab olema põnev aasta koos.

Kirjuta palun kommentaaridesse ka:) Kasvõi sellest, kuidas sinul 2010. aasta läks, või mida kavatsed 2011 ära teha?

Kinnisvara hinnad

Kinnisvaraportaalis kv.ee tegi pakkumiste hinnaindeks küll vägeva jõnksu üheainsa päevaga – kinnisvara hind tõusis 19% euro tulekuga.

Mulle tundub uskumatu, et selline hetkeline tõus võiks ka pidama jääda aga mine sa tea. Sellise tõusu kõrval on Statoili tänaöine (50 kroonisendine) hinnatõus küll poisike.

Kangesti ei tahaks halada ja vinguda mingite hindade tõusu üle ja luban, et ma seda siin blogis tegema ei hakka ka, aga tahtsin euro tuleku puhul tõe ja õiguse huvides siiski sellise väikese märgi maha saada siia. Juhuks kui keegi kunagi väidab, et hinnad ei tõusnud meil euro tulekuga.

Kindlasti tõusevad… ja tõusevad veel:)

Heategevus

Kui paljud inimesed tegelevad regulaarselt heategevusega? Kui paljud inimesed tahavad sellega regulaarselt tegeleda? Kui paljudel on selleks võimalus?

Minu jaoks on heategevus olnud üks neist asjadest, millest olen alati mõelnud nii – kui saan rikkamaks ja oma eluga rohkem järjel olen, siis hakkan heategevusega regulaarselt tegelema.

Rohkem kui 10 aastase tööl käimise perioodi jooksul pole aga seda aega niisugusel viisil kätte jõudnud. Ikka mõtlesin vanaviisi, ikka lükkasin alustamist edasi.

Mulle on aasta-aastalt hakanud rohkem meeldima mõte elust, kus ma saaksin enamuse oma ajast või energiast heategevusele pühendada. Alati olen ma aga alustamisega oodanud, sest olen arvanud, et näiteks ettevõtjana võiksin teenida oluliselt suuremaid summasid ja seeläbi oleks mul oluliselt suurem võimalus kedagi aidata läbi heategevuse.

2010 aasta jooksul olen mõistnud paari asja:

Esiteks – mul pole heategevuse tegemiseks ka praegu kindlasti rahalistest vahenditest puudust. Ka ajast poleks puudus, kui mõni looderdamise periood asendada näiteks sellega, et kellelegi sellel ajal hoopis mõni heategu teha. Kui raha annetamisest rääkida, siis ei peakski mõtlema summast mida annetad näiteks, vaid mingist protsendist pigem.

Teiseks – heategevust on parem mõtestada hoopis hea tegevusena. Siis on justkui valikuvõimalused tegutsemisel palju suuremad ja selle tegevuse mõte joonistub palju selgemini välja. Eesmärk pole ju kusagile purki vastumeelselt raha toppida, vaid teha tõepoolest head kellelegi. Mõnikord ongi head palju lihtsam ilma rahata teha:) See mõttekäik sai hoo sisse viimaselt TEDx konverentsilt Tartus, kus Märt Treier just sedalaadi heast tegevusest rääkis.

Sellepärast võtsingi sügisel vastu otsuse, et asun hiljemalt 2011 regulaarselt annetama neile tegevustele, abivajajatele või projektidele, mis mulle meeldivad. Rahaliste annetuste tegemisel ei pea need olema ju üldse mitte väga suured olema. Kui mul on 25 krooni Statoilis kohvi ostmiseks, siis on mul kindlasti ka 25 krooni mõne asjaliku projekti toetamiseks annetada.

Olen teinud ka juba algust ja võin kinnitada, et kellegi aitamine või siis see niinimetatud “hea tegevus” on tõepoolest hea:) Ja seda just annetaja seisukohast – väga mõnus tunne on!

Minu tänane annetus ühele minu meelest väga õigele asjale – Wikipedia‘le.

Kirjutage kommentaariumisse julgelt huvitavaid soovitusi – kellele võiks hea inimene raha annetada või keda mina saaksin 2011 aastal aidata.

Imede öö ja Kälimehed

Umbes veerand tundi tagasi lõppes Lõuna-Eesti suurimas ostlemiskeskuses “Imede öö”.

Käisin lihtsalt sportlikust huvist ka ise kohapeal vaatamas seda, et mis on see, mis inimesed sellisele üritusele kohale toob. On see suur soov jõulukingitusi osta? On need allahinnatud tooted? On see lihtsalt hea vabandus iseendale ostlemissoovile järele anda?

Rahvast oli muidugi hullult palju. Parkima ei mahtunud mitte kusagile. Kõik viisakad ja ebaviisakad, võimalikud ja mittevõimalikud kohad olid autosid täis pargitud. Sõiduteed, invakohad, ülekäigurajad, sõidurajad, ringristmikud ja muud sarnased ebatavalised kohad olid kõik pargitud sõidukite poolt hõivatud.

Ka majas sees polnud liikumine just kõige vabam, aga samas polnud ka väga viga. Kui seda mitte arvestada, et inimestel endil olid üsna väsinud näod ees, siis oli meeleolu isegi üsna pidulik. Muusika mängis kõikjal ja tunne oli selline justkui oleks peole sattunud.

Kuna mul endal polnud ausalt-öeldes rahakottigi kaasas, siis kaup ja selle ostmine mind nii väga ei huvitanud. Jalutasin lihtsalt müügisaalide vahel ringi ja vaatasin inimesi ja seda mida nad teevad.

ONOFF ja nende super hinnasildid

Vaatasin ja mõtlesin erinevate kaupluste ja nende pakkumiste ja müügitehnikate efektiivsuse peale. Meenus see, kui umbes aasta tagasi kirusin tarbija seisukohast ülipeenelt disainitud ONOFF kaupluste müügietikette.

Nende toodete infosildid on tehtud täpselt sellised, et iga silt KUTSUB sind ostma. Hind näeb välja selline, et sinu alateadvus väidab sulle selle nägemise peale, et tegemist peab olema ühe väga hea soodushinnaga. Seda ilmselt tänu õigele fondile, teksti suurusele, punasele värvile jne. Kes tahab toimivat hinnasilti enda toodetele – minge õppige ONOFF kauplustest! Müügimehed igal juhul tegid joostes tööd ja ei jõudnud klientidele telekaid, läpakaid ja muud head paremat ära pakkida. Väga tubli müügitöö ja kindlasti hea magus tulemus poe jõulumüügi numbrite alustuseks.

Puldiautode müügimeeskonna triumf

Järgmise huvitava kogemuse osaliseks sain Rimi kassade lähedal, kus mingid hakkajad noored müüvad väikese leti tagant puldiautosid ja helikoptereid. Tegemist tundub olevat mingite toodetega mida ilmselt mujal Eestis müügil ei ole. Kaup on kindlasti aus ja hea aga see polnudki see mis mulle silma jäi. Silma jäi hoopiski see, kui need tüübid õhtu müüginumbreid kokku lõid kalkulaatoriga. Märkasin neid siis kui üks noormeestest suure paki viimastelt tšekkidelt summasid liitmiseks tsiteeris: “devjatsot, tõsjats, šestsotvosemdesjat…”.

Võib arvata, et kalkulaatoriga summeerimist teostanud noormehe suu nurgad tõusid ülespoole sama kiiresti nagu kasvas summa ekraanil. Kui kõik summad sisestatud said, näitas tüüp saadud summat ka teistele leti taga olnud noormehele ja neiule. Kõik MÕNULESID ja hoidsid ennast tagasi, et mitte hüppama ja kargama hakata.

Olin ilmselt ainus inimene seal läheduses, kellele nende saavutus huvi pakkus. Oleksin tahtnd küsida, et mis see summa neil siis kokku tuli, mille nad täna ühe õhtuga teenisid. Igal juhul oli mul nende üle väga hea meel ja ma pole põrmugi kade, et keegi suure ostmise asemel hoopiski seal raha teenis.

Ostlemisüritustel osalejate liigitus

Selle mõtte tegevuse peale meenus mulle eile juhuslikult nähtud osa TV3-s näidatavast teleseriaalist “Kälimehed”. Seal on üks tegelane Viks (Andrus Vaarik), kes on kehastab mingisugust rikkurit seal.

Mulle meenus tema huvitav inimeste liigitus:

  1. Inimesed kes Jõulude ajal raha kulutavad (niinimetatud hall mass:)
  2. Inimesed kes Jõulude ajal raha teenivad

See polegi isegi nii tähtis, kas rääkida jõuludest või jaanipäevast või veel mõnest muust sündmusest, mille puhul inimesed kaubandusvõrgustikku ostusooviga ründavad. Tähtis on see, et tõepoolest see ongi ju nii lihtne – ühed inimesed teenivad selliste ürituste organiseerimisel ja teised kulutavad. Mida vingem üritus seda rohkem on kliente, seda rohkem kulutatakse ja seda rohkem keegi teenib. Sellest ka nimi – “Imede öö”, sest usun, et lisaks soodsaid hinnaimesid leidvatele ostjatele näevad imesid ka kaupluste müüjad ja omanikud ning kõige lõpuks ka kogu ürituse organiseerijad. Üks suur ime kõigi jaoks:)

Selle teadmisega asusin välisukse poole teele ja ehkki ma tegelikult oleks soovinud natuke Talupoest põdravorsti osta, olin ma ju rahakoti koju unustanud ja nii jäi minu panus seekordsesse “Imede öösse” tegemata.

Kälimehed: 11 osa

Viks: Nii, sinuga on siis ühel pool!

Raivo: Paljuga ma sul sees olen?

Viks: Sa ei taha teada.

Raivo: Kuradi Jõulud… onjo…

Viks: Kuule tõsiselt! Kuda sinusugune tarkade kulmudega poiss on sattunud äkki selle halli massi sisse, kes Jõulude ajal raha kulutab? Sa peaks olema ikkagi see, kes raha vastu võtab Jõulude ajal, mitte see kellelt see ära võetakse. Pole sa sittagi parem kui see su naabrimees!

Kälimeeste 11 osa (eelmainitud lõik algab 41:05)

Häid jõuluimesid kõigile!

Asjade lugu

Üks minu lemmikuid enese harimise viise on erinevatel videokeskkondadel silma peal hoidmine. Täna siis minu meelest vaatamisväärset.

Annie Leonard Ameerika Ühendriikidest, pakub meile selles videos oma vaatenurka inimkonna loodud “asjade” maailma kohta. Kindlasti midagi õpetlikku igaühe jaoks.

Inseneriks õppides läbisin koolis “insenerieetika” õppeaine – seal õpetati, et hea insener disainib kõik lahendused loodusega tasakaalus. See tähendab, et millegi loodusest võtmisel tuleb kohe mõelda ka sellele kuidas midagi samaväärset sinna asemele pannakse, et säiliks tasakaal. Hetkel tundubki, et see tasakaal pole juba väga-väga kaua aega kedagi huvitanud. Loodus pole aga samuti meie vastu lõputult armutu – ükskord tuleb ka inimesel väga kurb arusaamise koht. Loodetavasti juba sellel sajandil:)

Millised meetmed aitaksid täna inimkonda iseenda planeedist rohkem hoolima panna – pole aimugi. Ideid on sadu aga reaalses elus jääb iga inimese sisemine motivatsioon nende teostamiseks nõrgaks. Enamus inimesi ei suuda ennast motiveerida isegi lähedalasuvate motivaatorite abil, ammugi siis veel kusagil kaugel tulevikus oleva parema tuleviku nime.

Sitta sellest, et lapsed ja lapselapsed meid kunagi tulevikus idiootideks pidama hakkavad – meie oleme siis juba surnud ju!

PS: Aitäh Taunzile tõlkimise eest!

Tavaliselt mulle ei meeldi postitada videosid, mis pole eestikeelsed, aga kuna selle minu absoluutsel lemmikul – George Carlini videol tõlget saada pole, siis panen ta samuti siia siiski vaatmiseks neile, kes inglise keelega hakkama saavad.

Pere finantsplaan 2010 – Augusti tulemused

Jätkan jonnakalt postitusteseeriat – “2010 II poolaasta säästuplaan”. Lühidalt võib sissejuhatuseks tõdeda fakti, et suvi on pere-eelarvele raske periood. Ma ütleks, et isegi Jõulud kahvatuvad tavaliselt suvekuude ees. Suvel on lihtsalt nii palju ahvatlusi ja tegevusi, mis kõik pere-eelarvest oma osa nõuavad.

Mõned näited neist suvekuude riskidest:

  • igasugused väliüritused (kontserdid, vabaõhuetendused, lõbus- ja seikluspargid, jne)
  • sagedasem väljas söömas käimine
  • suvel peetakse rohkem pulmi
  • suvel lõpetavad sugulased/tuttavad/sõbrad koole
  • reisimine suvepuhkuse tõttu
  • rohkem grillimist ja chillimist

August 2010 tulemused

Kõigepealt siis taaskord tulemuste graafiline esitamine. Esmapilgul võiks öelda seda, et äärmuslikud liigid on keskmistest kaugenenud – ehk siis need kulud mis olid üle eelarve, olid rohkem üle kui tavaliselt ja neid kulusid mis on alla eelarve (või täiesti 0 krooni) on samuti rohkem kui eelmistel kuudel.

Kõige suurem erinevus kuludes oligi ilmselt “kingitused, sünni- ja tähtpäevad” kategoorias. Kui eelmisel kuul juhuslikult õnnestus selles kategoorias mitte väga palju kulutada, siis augustis tuli meil oma karmavõlg tasuda ja rahakott korralikult ringile lasta:)

Suurimad ülekulud:

  • Kingitused, sünni- ja tähtpäevad – 218% rohkem planeeritust (Põhjus: Pulm, sünnipäevad, tähtpäevad)
  • Ravimid ja arstitasud85% rohkem planeeritust (Põhjus: Ettevalmistused külmetushaigusteks)
  • Mööbel, sisustus ja tehnika76% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu spordihaigus põhjustas maastikurattaostu, mis polnud üldse muuseas plaanis ka!)
  • Väljas käimised, kino ja teater jms.75% rohkem planeeritust (Põhjus: Suvi ja vallatu hing)
  • Riided, jalanõud, jms. 74% rohkem planeeritust (Põhjus: Minu garderoobi osaline otsa lõppemine ja seepeale 3 paari pükste ja 11 T-särgi ost)

Suurimad kokkuhoiud:

  • Käsitöövahendid – 100% kokkuhoidu (juba kolmandat kuud järjest, küsimus vist pigem liigi mitteaktiivsuses kui kulude kokkuhoius)
  • Hobid – 100% kokkuhoidu
  • Mänguasjad – 100% kokkuhoidu
  • Aed – 100% kokkuhoidu
  • Bensiin – 100% kokkuhoidu (Volvo 80L kütusepaak tekitab kuises arvestuses kõvad kõikumised)
  • Kodukeemia, WC paber, köögitarbed jne – 98% kokkuhoidu (See on küll väga suur üllatus! Ilmselt trehvas kõiki asju varudes olema)
  • Trennid – 92% kokkuhoidu (Trennid on olnud ette makstud või siis vabas õhus ja tasuta:))

Kokkuvõtteks:

Kuised kulutused tulid 1% väiksemad, kui säästuplaan ette nägi – suurepärane! Võiks ju mõelda, et miks nii vähe, aga arvestades kõiki ülekulude valdkondi, ma kartsin ausaltöeldes palju hullemat tulemust:) Aasta alguses tehtud eelarvega võrreldes olime ka augustis 9% plussis. See on täpselt sama tulemus kusjuures nagu eelmiselgi kuul.

Ülevaade kogu protsessist on näha ka järgnevast tabelist:

Periood Tegelik tulemus
vs. säästuplaan
Tegelik tulemus
vs. algne 2010 eelarve
2010 Juuni -17% -28%
2010 Juuli +3% -9%
2010 August -1%
-9%
2010 September

2010 Oktoober

2010 November

2010 Detsember

KOKKU -4%
-16%

Teine huvitavam areng meie pere-eelarves oli augustis see, et me viisime läbi kuu ajalise katsetuse – milline näeks välja meie toidueelarve ja igapäevane söögikordade organiseerimine siis kui planeeriksime iga nädal ette, mida me nädala jooksul süüa teeme või kus sööme ja siis külastaks toidukauplust nii vähe kordi kui võimalik. Kuidas see kõik meil välja tuli ja mida me sellest õppisime, sellest kirjutaks järgmises postituses eraldi. Tulemused ja emotsioon kogu üritusest oli igatahes nii minu kui Breti jaoks positiivne ja otsustasime sellise elukorraldusega ka edasi jätkata.

Illustreerimiseks ka väike graafik selle aasta toidueelarve arengust:

Saadud õppetunnid

  • Vidinate ostmise kulutusi on edukalt võimalik kompenseerida mõnede olemasolevate, kuid kasutust mitte leidvate vidinate maha müümisega. Sellest, mida ma müüsin ja kui palju sellest tulu teenisin, sai lugeda varasemast postitusest garaažimüügi teemal.

  • Toidule ja joogile tehtavad kulutused on sõltuvuses poes käimise kordade arvuga. Mida vähem poodi satud, seda vähem emotsioonioste ostad sealt.

Lõpetuseks

Inimesed, kes te olete lugenud nüüdseks juba Juuni postitust ja Juuli postitust pere-eelarve analüüsimisest ja mõtlete, et võiks/peaks samuti kunagi sellega tegelema hakkama, kuid pole mingil põhjusel sellega siiski tänaseks veel algust teinud – tuletan meelde, et kunagi pole hilja! Võtke ennast kokku ja tehke proovi ning te kahetsete ainult seda, et te sellega juba varem ei alustanud.

PS: Ootan teie kõigi kommentaare ja nõuandeid pere-eelarve paremaks planeerimiseks kommentaaridesse.

PS2: Kes vajab konsultatsiooni või abi oma finantsplaani koostamisel võib julgesti ühendust võtta – janar@rahakool.ee või 5129427.

2 aastat finantspommist

Tänane päev, 6. august, on kahtlemata valusa mälestusena jäänud kõigi Hiroshima linna elanike mällu. Täna, 65 aastat tagasi, heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega “Little Boy”). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Väidetavalt oli see Ameerikla Ühendriikide poolt vajalik tegu, sest kiirendas oluliselt sõja lõppu ja säästis seetõttu rohkem elusid pikemas perspektiivis.

Tänane päev, 6. august, on samamoodi ka minu teadliku eneseharimise, elu planeerimise ja õnne otsimise tee alguseks. Täna, 2 aastat tagasi, olin ma jõudnud oma planeerimatu ja pillava elustiiliga punkti, kust kukkumine sai olla ainult väga valus. Ostsin palju emotsioonioste, raha oli alati enne palgapäeva otsas, kasutasin ära kõik mulle antud krediitkaardid ja ei tegelenud vähimalgi määral enda tuleviku planeerimisega. See kõik oli tegelikult väga raske ja tekitas mulle väga palju stressi. Muretsesin väga palju selle pärast, et kuidas küll rohkem raha teenida, et jälle järje peale saada. Muretsesin teadmatusest tuleviku pärast ja sain vihaseks iga kord kui mõni eluks vajalik suurem väljaminek tuli teha, mille jaoks mul loomulikult raha olemas ei olnud.

Ühe sellise suurema väljamineku pärast olingi sunnitud 2008 aasta suvel küsima väikelaenu Swedbank’ist. Ma ei mäleta enam seda summatki, aga mäletan, et kindlasti taotlesin natuke rohkem raha kui kulutuseks vaja oleks olnud. Tegin nii alati kui kusagilt oli võimalik “raha saada”. Seda selleks, et siis jääb ka natuke üle veel millegi muu peale kulutamiseks. Haige mõtlemine, eksole!

Selle väikelaenu taotluse vastuse saingi teada 6. augustil – ja see oli selline:

See vastus oli minu jaoks midagi uut. Varasemad laenu või krediidiküsimised olid alati positiivse vastuse saanud ja seetõttu ei olnud mul kunagi enda ülikehvast rahaplaneerimisest mingit hullemat probleemi tekkinud. Kui mõni ootamatu väljaminek tekkis, siis olin harjunud kohe pangalt raha küsima.

See oli see päev, mil ma esimest korda istusin maha ja mõtlesin:

“Kõik, niimoodi edasi ei saa! Ma teen asju selgelt väga valesti ja ma kavatsen seda muuta. Mul on kopp ees sellest, et ma iga kuu enne palgapäeva kõrini miinustes olen.”

Lisaks olin ma tollel hetkel Swedbank’i peale solvunud ja vihane, et nad minusuguse “väärt kliendi” hätta olid jätnud. Lubasin endale, et ma ei küsigi neilt enam tulevikust mitte ühtegi kõrge intressiga laenu ega krediiti ja saan hakkama ilma nendeta.

Võtsin eest roosad prillid ja silmaklapid, väänasin välja oma loputatud aju ning asusin otsima ohje, et need esimest korda elus enda kätte võtta.

Tahangi tänase tähtsa päeva puhul meenutada seda, et igasugune kasvamine on võimalik ainult oma mugavustsoonist lahkudes. Otse loomulikult tähendab see seda, et kasvamine ongi raske ja mõnikord valus. Aitäh Swedbank’ile tolle tõuke eest, mis lükkas mu “mitteteadlikust ebakompetentsuse” faasist “teadlikku ebakompetentsusesse“.

Selleks, et mitte unustada selliste ajaloosündmuste tähtsust, kavatsen ikka aegajalt vaadata seda pilti minu tagasilükatud laenutaotlusest ja mõelda, mis oleks saanud siis kui mulle oleks tookord ka edaspidi siiski laenu antud. Just nii nagu Hiroshima inimesed on jätnud 1945 aasta sündmuste mäletamiseks alles selle varemetes hoone keset linna.


Hiroshima täna:

Pildid: http://www.pamil-visions.net/celebrating-hiroshima/23926/