Rubriigiarhiiv: Kasulikud asjad

Kokkuhoid auto kütusekuludelt, ehk sõit CNG gaasiga

2013-10-04 15.03.43NB: Postitust tänu inimeste huvile 3 korda uuendatud. Uuendused postituse allpool.

Nüüdseks olen mõned paagitäied sõitnud CNG (Compressed Natural Gas, Surugaas) gaasi pealt töötava Volkswagen Passat 1.4 Ecofuel mudeliga.  Jagaks emotsiooni ja numbreid.

Esiteks emotsioon autost – täiesti super masin. Kiirendus ja sõidumugavus on tänu DSG kastile väga mõnus.  See 1.4 liitrine mootor annab 110kw võimsust välja. Auto kaal on 1647kg ja see lubab kiirenduseks 0-100km/h 9.9 sekundit.

Ja selle kõige juures tuleb autol summutist metanooli põletamisel välja täpselt seesama mis meiegi kopsudest – veeaur ja süsihappegaas.

Nüüd aga kütuse kulu ja sõidukilomeetri hinna juurde.

Tehase poolt on ette antud CNG gaasiga kulunormid (Linnas 5.8kg/100km, Maanteel 3.5kg/100km ja Kombineeritud kulu 4,3kg/100km)

Teise paagitäie tankimisel nullisin odomeetri ära ning paagi peaaegu tühjaks saamisel vaatasin kui palju gaasi uuesti paaki mahtus.

Algandmetena sellised numbrid:

Läbitud kilomeetreid: 431km
Keskmine kiirus: 52km/h
Kulunud CNG gaas: 20,91kg
CNG gaasi hind: 0,779€/kg

See tähendab, et keskmine kütusekulu tuli tegelikult 20,91 / 431 * 100 = 4,85 kg/100km kohta.

100 km hinnaks teeb see omakorda 4,85 * 0,779 = 3,78 eurot.

Võrdlusena siia kõrvale, et enne sõitsin Saab 9-5ga (1,9 TDI mootor, automaatkast) ning see võttis umbes 7 l/100km kütust ning 100 km hinnaks kujunes 9,1 eurot!

Kalkuleerimist saab väga lihtsasti ise ka Eesti Gaasi küttekulude võrdluse lehel teha.

Eestis on hetkel 5 CNG tanklat (Tartus, Narvas, Pärnus ja 2tk Tallinnas). Kogu Euroopas on 2779 CNG tanklat.

Millalgi kindlasti asutakse ka Eestis tõstma selle kütuseliigi aktsiisi, mispeale hind tõuseb aga sellegipoolest jääb see tänu väiksele kulule kindlasti säästlikuks kütuseliigiks. Lisaks muidugi on minu puhul keskkonnasäästlikkus argumendiks (tänu Fredile:)). Erinevatel andmetel hakatakse aktsiisi tõstma alles 2018 või 2022 aastal Eestis ja sedagi siis astmeliselt.

2013-10-07 17.36.18 2013-10-07 17.38.07 2013-10-07 17.30.11 2013-10-07 17.30.16

15.10.2014 täiendus.

Olen nüüd 1 aasta CNG-ga sõitnud ja kokkuhoid kütusekuludelt on samasugune nagu eespool kirjeldatud. Täiendama peab aga seda infot, et sääst selliselt autolt ei pruugi olla nii roosiline nagu paberil kalkuleerituna tundub.

Olen selle aasta jooksul pidanud ühe korra teeninduses laskma vahetada gaasipaakide rõhuklapid 3tk. (sest need väidetavalt tuleb vahetada kõik ühekorraga VW õpetuse järgi). Need klapid ja nende vahetamine aga maksid ~1000 eurot.

Seega kehtib iga masina juures jätkuvalt see printsiip, et mida keerulisema süsteemiga auto, seda enam on tõenäosus, et miski kusagil laguneb ja seda enam tuleb remondile/hooldusele raha kulutada.

Vaatame, kas nüüd järgmise aasta peab vastu suuremate kuludeta või jäävadki peened kõrgsurve mehhanismid ebakindlateks ja vajavad aegajalt detailide vahetamist.

29.09.2016 täiendus.

Olen nüüd 3 aastat CNG-ga sõitnud ja läbinud kokku 93 000 km.

Kokkuhoid kütusekuludelt on jätkuvalt samasugune nagu eespool kirjeldatud. Kütuse hind pole samuti selle aja jooksul tõusnud. Isegi odavamaks on läindu tegelikult – juba mõnda aega on hind olnud 0,729 €/kg.

Viimase 18 000 km keskmine kütusekulu on olnud 4,3 kg/100km kohta. Seda minu mitte eriti tagasihoidliku sõidustiili juures.
20160929_143604

Remondikulude koha pealt, et peale paar aastat tagasi vahetatud surveklappe pole midagi kallist seoses mootori/gaasisüsteemiga remontida tulnud. Ühe korra on küünlad vahetatud ja jagaja kaas, sest see lekkis kusagilt niiskust väheke ja kontaktid ei olnud enam puhtad. Teisel korral on vahetatud pihustid, mis olid väidetavalt seoses gaasi veidi kõrgema põlemistemperatuuriga läbi põlema hakanud ja mootor ei käinud väga puhtalt enam. Samas ei saa ka päris kindlalt väita, et bensiinimootoriga autol neid vahetusi tegema ei oleks pidanud – võib-olla veidi hiljem lihtsalt.

Veermiku ja muude kuluosade vahetamine on olnud samasugune nagu igal teisel bensiini/diisliautol.

Keskmiselt sõidangi ühe paagitäiega kusagil 450-500km ja paagitäis maksab ~16€.

9.01.2020 täiendus (viimane).

Olen nüüd 7 aastat CNG-ga sõitnud ja läbinud ise kokku 192 000 km (auto läbisõit kokku 235 000).

Kokkuhoid kütusekuludelt on jätkuvalt samas suurusjärgus nagu eespool kirjeldatud. Kütuse hind on vahepeal aktsiisi võrra kerkinud ja on mõnda aega olnud 0,889 €/kg. (+22% 2013 aastaga võrreldes)

Kütusekulu on jätkuvalt täpselt sama nagu siis kui auto ostsin 4,3 kg/100km kohta. Seda minu sõiduprofiili (75% maantee, 25% linnas+asulas) juures ja mingit säästusõidustiili ei harrasta.

Remondikulude osas ei tulnudki peale selle algse surveklappide vahetuse midagi 7 aasta jooksul seoses CNG-ga remontida. Ülejäänud kulud olid loomulikud auto veermiku ja mootori tarvikud mis vahetada tulid.

Keskmiselt sõidab jätkuvalt paagitäiega kusagil 450-500km ja paagitäis maksab ~18,5€.

Nüüd aga läheb see auto müüki. Selle konkreetse auto nõrgimaks kohaks osutus lõpuks hoopiski ikkagi Eesti autodele kohaselt rooste. Mitmed kohad kerel kippusid roostesse ja ei olnud soovi sellega võitlema asuda.

Väga meeldiv auto oli sõidukogemuse mõttes ja eriti meeldiv auto oli kütusekulude mõttes.

Head edasist eluteed sulle härra Passat!

 

Passiivne sissetulek

Mõni aeg tagasi üritasin kaardistada sammud rahalise vabaduseni ja sealse plaani hilisemates sammudes esines korduvalt mõiste passiivne sissetulek. Passiivse sissetuleku mõiste paremaks visualiseerimiseks üritan täna panna kokku ühe mõttekaardi.

Passiivne sissetulek ei ole sama mis lisatöö põhitöö kõrvalt

Olen mõnikord täheldanud nende mõistete segamini ajamist. Nende erinevus seisneb aga ennekõike selles, millisel määral on sind ennast vaja selleks, et sissetulek sinu pangakontole või rahakotti laekuks.

Passiivne sissetulek on tulu, mis peale “süsteemi” tööle saamist toob raha sinu kontole ilma sinu aktiivse osaluseta.

Passiivne sissetulek ei teki siiski õhust ja armastusest – selleks, et tulu saama hakata, on vaja midagi investeerida. Põhimõtteliselt on olemas kahte tüüpi investeeritavat väärtust, mis võimaldavad hilisemat passiivset tulu teenida.

Passiivse tulu teenimiseks on sul tarvis kas raha või aega või kasutada mõlemit korraga

Selle jagunemise järgi on juba natuke lihtsam hakata kirja panema neid põhimõttelisi võimalusi, mis on olemas passiivse tulu tekitamiseks.

Esimene variant: Paned enda olemasoleva raha teenima endale raha juurde (mõningal juhul ei pea sul tegelikult ka raha olemas olema – võid ju selle samuti hea enesekindluse ja tasuva projekti puhul hoopiski kelleltki teiselt laenata). Plussiks on see, et sa ei pea ise tavaliselt eriti pingutama selle tööle saamiseks. Miinuseks võib olla see, et kui teed seda oskamatult, siis ka kaotad osa oma rahast.

Teine variant: Investeerid oma aega mingisse väärtust loovasse lahendusse, mis siis peale seda ise sulle raha teenib. Plussiks on see, et selliste toodete/teenuste loomist saab teha väga piiratud rahahulgaga ja risk rahalist kaotust kanda projekti tulemusena võib olla olematu või väike. Miinuseks on see, et selliste toodete/teenuste loomine nõuab omajagu aega, pühendumist ja motivatsiooni tavaliselt.

Kolmas variant: Investeerid aega ja raha mõlemit oma passiivse tulu projekti. Sellised projektid on tavaliselt juba ettevõtte mõõtu ja nende plussiks on see, et potentsiaalne tulu neist võib olla teistest suurem aga miinuseks võib olla see, et kui projekt on suuremahuline ja pikaajaline siis saab motivatsioon teostuse lõpuni viimiseks otsa enne kui tulu tulema hakkab.

Joonistasin mulle pähe tulnud passiivse tulu teenimise põhilistest võimalustest ka ühe mõttekaardi, mida täiendasid ka Tauno ja Laas.

Lae fail enda arvutisse: Passiivne tulu.pdf

Kui sa näed, et olen sellelt kaardilt mõne tähtsa valdkonna unustanud, siis oleks mul väga hea meel kui kirjutaksid sellest kommentaaridesse.

Äriideed ettevõtluse alustamiseks

Peaaegu alati leidub maailmas julgeid inimesi, kes soovivad ettevõtjaks hakata. Praegusel majandussurutise ja suure töötusega perioodil võiks arvata, et ka eestlasi huvitab varasemast mõnevõrra rohkem ettevõtlusega tegelemine.

Tegelikult muidugi on selleks tarvis veel palju muudki kui julgus või tahe. Teataval määral teadmisi tuleb ka kindlasti kasuks aga selles ma muidugi päris kindel ka ei ole… mõnikord kõrvalt vaadates olen tähele pannud, et ettevõtlusest enne alustamist väga vähe teadnud inimesed on täiesti edukalt hakkama saanud.

Tegelikult tahtsin hoopiski siinkohal koguda kokku väikese minupoolse nimekirja äriideedest, mis on eesti- või inglisekeelsena internetis saadaval. Võibolla aitab mõnel inimesel leida midagi sobivat just enda jaoks.

Kindlasti on neid tegelikult väga palju, aga selline esimene valik minu poolt teile allpool abiks.

Kokku on lehtedel saadaval rohkem kui 15 000 erinevat ideed või juba kusagil teostuses olevat ideed. Kui enamus neist ei sobi võib-olla otse sinu jaoks, siis kindlasti on siin inspiratsiooni ja materjali oma idee leidmiseks rohkem kui kuhjaga.

Hakka pihta:

Ingliskeelsed äriideede lehed

  1. Springwise.com [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ideede/ettevõtete/projektide arv: 4055
    • Iga postituse juures visuaalne materjal ja veebileht ning kontaktid saadaval
    • Siin lehel on ideede asemel alustavad ettevõtted kusagil maailma eri nurkades. Otsi, võib-olla saad just sina teha midagi sarnast või veel paremat oma kodumaal.
  2. “Entrepreneur.com” äriideed
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 969
    • Kategoriseeritud nii huviala, kategooria kui ka elukutse järgi
    • Kategoriseeritud ka stardikapitali järgi
    • Korralikud kirjeldavad tekstid idee selgituseks
  3. Seth Godini alternatiiv MBA programmi äriideed
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 999
    • Kategooriad ja pikemad selgitused puuduvad
  4. MySmallBiz.com äriideed
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 400
    • Korralikult kategoriseeritud
    • Igal ideel põhjalikud selgitavad tekstid
  5. Businessopportunitiesandideas.com äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 11+
    • Selgitused iga idee osas
  6. Globalideasbank.org äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ideede arv: 6195
    • Korralikud probleemi ja lahenduse kirjeldused ning teiste hinnangud nii teostatavusele kui ka originaalsusele
  7. Inc.com – USA kõige kiiremini kasvavad ettevõtted [Lisatud 2011]
    • Keel: Inglise
    • Ettevõtete arv listis: 5000
    • Hea ülevaatlik nimekiri ja kirjeldused ettevõtetest, mis viimasel kolmel aastal kõige kiiremini kasvanud on. Jällegi hea ideede allikas, kellel neist puudus on. Lisaks on leheküljel infot ja nõuandeid ettevõtte asutamise kohta.

Eestikeelsed äriideede lehed

  1. Bisness.ee äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Eesti
    • Ideede arv: 21
    • Ideed on täiesti elulised ja juures on ka lühikirjeldus teostamiseks
  2. Ajujaht.ee äriideed [Lisatud 2011]
    • Keel: Eesti
    • Ideede arv: 2533
    • Ideed pole tervenisti avalikud – näha saab vaid lühikokkuvõtet. Samas kui asi on huvitav ja sooviks kellegagi kampa lüüa hoopis siis saab registreerudes kontakti võtta meeskonnaga

    Vaadata võib kindlasti ka veel Ideepank.ee äriideede hindamise ja täiendamise keskkonda.

Kui te teate rohkem eestikeelseid lehekülgi, kus on äriideesid, siis palun kommentaariumis linki jagada. Aitäh!

SmartPOST tõstis hindu

Alates 1. jaanuarist 2010 tõstis populaarsust võitev SmartPOST hindu nagu ma nüüd märkasin.

Hinnatõus 12cm*60cm*60cm paki saatmisele on olnud tervelt 34,5%. Ehk, et 29 krooni maksnud teenus maksab nüüd 39 krooni.

Miks ma sellest üldse kirjutama vaevusin oli tegelikult aga see, et ehkki SmartPOST teeb väga turundust igal pool, siis ometigi pole sellisest 34,5% hinnatõusust ühtegi teavitamist ega uudist ilmunud. Kodulehe viimane uudis räägib ilusasti sellest, kuidas SmartPOST populaarsust kogub ja nii see tõepoolest on. Olen isegi mitmeid kordi nende teenust kasutanud ja see on väga mugav olnud.

Selline “salaja” hinnakirja muutmine jätab lihtsalt natuke kehva mulje mulle. See paneb mind mõtlema selle peale, et kas nüüd kui populaarsus on “piisav”, hakatakse väga kiiresti hindu tõstma, või on hinnatõusule mõni muu põhjendus? Näiteks see, et alguses olidki teenusel niiöelda peibutushinnad, et turgu hõlvata?

Igal juhul edu neile ja loodame, et hinnatõusudega väga liiale ei minda ja populaarsus siiski uuesti kahanema ei hakka. See on tegelikkuses ju väga super projekt ja teenus ühe Eesti ettevõtte poolt.

LED tuled jõulukuusele

Vahetult enne jõule otsisin ma kaubandusvõrgust jõulukuusele riputamiseks ühevärvilisi LED tulesid. Tingimuseks oli see, et tuled peaks olema valged aga kaabel peaks olema tume. Mingit tulede vilkumist me ka ei tahtnud – lihtsalt väikesed põlevad ledikesed.

Poodides oli aga kõike muud kui selliseid tulesid nagu meie soovisime. Vilkuvaid, värvilisi ja valgeid tulukesi valgete kaablitega. Hinnad kõigele lisaks ka päris korralikud pikematel tuledel.

Nii tuligi mõte, et mis siis ikka – ehitan ise endale jõulutuled. Ilmselt ei tule need küll oluliselt soodsamad kui poest ostes, aga saan kogemuse võrra targemaks ja lisaks pole ammu millegi sellise kallal nokitsenud.

Vajalikud materjalid:

  1. Vana jõulutulede komplekt – 1tk. (oli mul olemas)
  2. LED pirnid (3V,20mA,valged) – 96tk (2,4 kr/tk = 230,4 krooni)
  3. Takistid (22Ω, ¼W) – 12tk (1 kr/tk = 12 krooni)
  4. Toiteadapter (24,4V,500mA) – 1tk. (oli mul olemas)
  5. Termokahanev katterüüz (Ø8mm, liimiga) – 50cm (30 krooni)
  6. Kaabel (2*0,35mm) – 15m (oli olemas, muidu maksab 4 kr/m)
  7. Jootetina, isoleerpaela

Planeerimine:

  1. Võtsin oma olemasoleva 96 pirniga vana jõulutulede komplekti. Asendan kõikides pesades hõõgniidiga pirnid LEDidega.
  2. Vaatasin Oomipood kauplusest valmis ledid mis mulle meeldisid ja mis olid soodsa hinnaga.
  3. Lõin algandmed sisse LED massiivi kalkulaatorisse http://led.linear1.org/led.wiz leheküljel. Vaata lisatud pilti (kliki pildil, et suuremalt näha)
  4. Sain teada, et vajan 22 oomiseid, 1/4W takisteid 12 tükki. Veel sain teada, et kogu selle vooluringi voolutugevus on 240mA, seda läheb vaja kaabli ristlõike arvutamiseks ning toiteadapteri valikuks.

  5. Arvutasin, millise ristlõikega lisakaablit vajasin http://www.energymatters.com.au/climate-data/cable-sizing-calculator.php?main_page=wire_calc&calc_action=cable_size selle kalkulaatori abil. Sain teada, et minu vooluringil on minimaalselt vaja 0,27mm² kaablit. Kuna mul oli kodus 0,35mm² kahe soonega kaabel olemas, kasutasin seda.
  6. Mõõtsin täpselt ära olemasoleva 24V adapteri voolutugevuse. Tegelikult oli see siis 24.4V, nagu juba eespool kirjas. Minu adapteri maksimaalne lubatud voolutugevus oli 500mA. Niiet pool jääb ülegi.
  7. Läksin kõiki puuduolevaid asju Oomipoest ostma.

Valmistamine:

  1. Lõikusin olemasoleva tuledekomplekti iga 8 pesa tagant tükkideks ja korjasin vanad pirnid pesadest välja.
  2. Asendasin vanad pirnid LEDidega. NB: LED-idel on tähtis ka suund – kõik peavad olema reas õiget pidi. Läbi LEDi klaasi on näha, kumb on anood ja kumb katood (ehk üks on jäme ja teine peenike jalg klaasi sees:)
  3. Jootsin kaheksaliste juppide otsa takistid. Jootsin kõik joonisel näidatud otsa, et hiljem koostamisel lihtsam oleks ja midagi segamini ei läheks.
  4. Keerutasin järjest 2 soonelise lisakaabli ja vana tulede kaabli omavahel kokku ja lõikasin 2 soonelise kaabli parajaks just siis kui kaablid omavahel keerutatud olid, et kumbki lühem ega pikem ei saaks.
  5. Jootsin kaheksalised vanad jõulutulede kaabli jupid uue kaabli külge nii nagu näidatud teisel pildil. NB: Enne kinni jootmist ära unusta termokahanevat rüüzi juhtmete peale valmis ära panna.

  6. Kui kokku jootmine oli lõpetatud, ühendasin ajutiselt adapteri vooluringi. NB: Ära siis + ja – segamini aja!
  7. Peale edukat testimist isoleerisin ühe joodetud kohtadest ära igas ühenduskohas ja kuumutasin termokahaneva rüüzi paika.
  8. Jootsin vooluringi kinni adapteri pistiku külge ja isoleerisin.

Tulemus ja kokkuvõte:

Tulede valmistamine nõudis umbes 5-6 tundi nokitsemist. Minu jaoks suurimaks probleemiks oli juhtmete kokku jootmine, sest mul ei olnud mingit head rakist, mis hoiaks kolme nelja juhtmeotsa üheskoos sellel ajal kui mina neid joota üritan. Selleks oleks vaja olnud ilmselt mingit statiivil näpitsat aga ma ei hakanud seda selle projekti jaoks ostma ka.

Mõõtsin lõpuks üle ka LEDidega vooluringi võimsuse – 8,2W. Kahjuks ma ei olnud enne mõõtnud oma vanade tulede voolu tarbimist aga netist leidsin, et nonde tarbimine võis olla umbes 40W.

Mina kulutasin tulede peale 272,4 krooni. Kui oleksin pidanud ostma ka adapteri ja vanade tulede komplekti ja 2 soonelise kaabli, siis oleks läinud ilmselt mitusada krooni kallimaks kogu üritus. Ma olen tükimat aega kogunud garaazi ühte kasti endale erinevaid adaptereid mis mingitest tehnikavidinatest üle jäävad. Sellise projekti jaoks ei pea loomulikult olema kasutatud 24V adapterit. Võib olla ükspuha milline pinge, aga soovitavalt mitte suurem kui 24V ohutuse huvides. Väiksemate adapteritega on aga jälle see, et siis peavad need LED massiivi jupid väga lühikesed olema ja rohkem on jootmist ja kokku ühendamist.

Kokkuvõtteks, oli tore projekt. Kindlasti on see põnev nokitsemine mõnele tehnikahuvilisemale pereisale koos oma perepoja (või tütrega) üheks või paariks õhtuks. Minule pakkus see ennekõike väikest huvi erinevate arvutamiste ja nuputamise pärast. Usun, et elektroonikud naeraks siinkohal, aga “tavalise inimese” jaoks on seegi juba paraja keerukusega projekt:)

Eelmisel aastal tegin õue korralikud jõulutuled. Sellel aastal tuppa kuusele. Järgmisel aastal kindlasti jätkan traditsiooni millegi ise valmistamisega:)

PS: lisan siia võimalusel veel mõned pildid valmisproduktist.

Head vana aasta lõppu kõigile!

Jõulukuuse alusjalg

Paigaldasin täna tuppa vastavalt traditsioonidele jõulukuuske. Kuusk oli varem valmis varutud ja seisis õues, et külma ilmaga kohe tuppa tuues okkad küljest ei kukuks.

Vanasti kasutasin ma nõukogude aegset kolme jalaga imeleiutist kuuse püstitamiseks. Olin sellise juraka abil aastaid kuuske püstitanud ja mõtlesin, et aitab! Ostan korraliku kuusejala. Sellise mille abil saab kuuse ilusti püsti panna ja peale seda reguleerida, et see sirgeks ka saada.

Poes müüakse meil erinevaid plastmassist ja metallist kuuse jalgu. Plastmass ei tundunud mulle poes kuidagi usaldusväärne materjal olevat ja seepärast valisin kena väljanägemisega terasest kuusejala.

Kahjuks aga ma poes väga pikalt selle konstruktsiooni ei analüüsinud ning kodus toodet proovima asudes sain ka kohe aru, et olin teinud ränga vea ja ostnud endale just täiesti mõttetu juraka. Võib üsna kindlalt väita, et selle toote disaininud “soss-sepp” ei olnud sellesse kuuske küll kunagi proovinud püstitada.

Mis sellel kuusejalal siis viga oli:

1. Kinnitamiseks mõeldud liblikpeaga poldid on valitud niisuguse pikkusega, et natukenegi peenema tüvega kuusekene ei jää nende vahele kinni isegi siis kui poldid täiesti lõppu anumasse on kruvitud

2. Kinnituspoltide hoidmiseks on löödud auk teraspleki sisse ja see avaus siis keermestatud. See on paras poes poltide sisse välja keeramise harjutamiseks, aga niipea kui asi tõsiseks läheb ja kuuse tüvi nende vahele üritada kinnitada painduvad poldid suvalises suunas koos kuuse tüvega viltu ning ei hoia mitte midagi enam kinni. Lisaks rikub selline viltu murdumine koos kuusega ära ka kohe keerme, nii et poldi võid paari keeramise peale lihtsalt näpuga avast välja tõmmata.

3. Eelmine probleem on ennekõike põhjustatud tegelikult sellest, et anuma põhi on absoluutselt sile ja sinna pole installeeritud mitte mingit abinõud kuuse tüve otsa fikseerimiseks. Mõni püstine teravik või hambad või suunav koonus või midagi sarnast oleks väga abiks olnud. See, et tüve tipp on alt fikseerimata tekitab sarnase olukorra, nagu üritaksime õues lipuvarrast alt otsast pihku pigistades püsti hoida.

4. Kuna kinnituspoltide avad venivad kohe välja ja poldid seal sees hakkavad logisema, siis ei pea kogu konstruktsioon ka enam vett kinni. See omakorda muudab mõttetuks kogu poltidest ülevalpool oleva anuma ja alumisse poltidest allpool olevasse ruumi mahub siis ainult väike tassike vett. Lisaks pead vee kallalmisel seetõttu iga kord panema ka taldriku jala alla, et aru saada millal poldiaukudest vett välja hakkab nirisema ja et seda mitte parketi peale lasta joosta.

Ainus millega ma rahule jään ja mis mulle isegi meeldis, olid selle ilusad jalased ja ilus tumeroheline värv. Kõik muu on ebaõnnestunud.

Nii ei jäänudki mul muud üle, kui minna otsida kuuri alt üles see vana nõukaaegne kuusejalg, mida ma väga vihkan aga mida ma mingil põhjusel ei olnud jõudnud siiski minema visata ja paigaldasin kuuse taaskord selle päevi näinud kuid VÄGA tugeva kuusejala abil. Selle jala ainus probleem ongi tegelikult see, et seda ei saa reguleerida. Kuhu ta kinni jääb, sinna ta jääb ja kui midagi muuta on vaja, siis tuleb jalg kõigepealt kuuse tüve küljest jälle lahti peksta ning alustada kõike otsast.

Samas sain ma selle nikerdisega kuuse siiski püsti ja ma võin olla kindel, et öösel magamise ajal ei kuule ma kolinat teisest toast, kui kuusk on ümber kukkunud.

Hea meel on, et kuusk paika sai ja praeguseks on ehtedki juba küljes. Homme lähen poodi ja ostan 130 LEDi ning teen endale täpselt seda värvi tuled ka nagu mina soovin, sest mingil põhjusel pole just selliseid saada:)

Seniks, rahulikke Jõule!

ToeTagi video “Kilekott”

ToeTagi video “Kilekott” on väga hea teostusega sotsiaalse kampaania video minu meelest. Mulle meeldib professionaalne teostus ja meeldib see läbiv kahe lapse teema.

Siinkohal olgu ära märgitud, et juba mõnda aega olen harjutanud ühe ja sama kilekotiga poes käimist, et vältida iga kord uue ostmist. Väga hea tunne on taskust kilekott leida.

# Nipp seisnes siis selles, et iga kord kui oled kodus poekoti tühjaks laadinud, pane see kohe jope taskusse või käekotti tagasi, et ei unustaks.

Mõned korrad olen siiski kusagile oma taskus olnud kilekoti ära kaotanud ja õnneks on nüüd juba täiesti häiriv uut osta poest. See on hea märk:)

Kilekottide kasutamise kahjulikkuse kohta loe lähemalt www.killerkott.org

Salvestav digiboks – millist valida?

Elan linnast väljas ning ükski kaabeltelevisioon minuni ei küüni. Olin mõned aastad Viasat’i klient, aga kuna me vaatasime SAT-i kanaleid vähe, siis tundus hind selle mitte-vaatamise eest soolane ja lõpetasin lepingu.

Seega lõpeb minu telekast pilt 1. juulil 2010, ehk siis kui lõpetatakse analoogsignaali edastamine. Vähemasti nii on vist hetkel otsustatud.

Õnneks on lahendus loomulikult olemas – tuleb osta digiboks ja see ühendada teleka ja antenni vahele. Väga lihtne!

Aga ei ole:) Meie peres kasutatakse üsna palju saadete salvestamist ja nende vaatamist siis kui soovi või aega on. See tähendab, et enda praeguse DVD-salvestaja või videomakiga ei ole enam väga lihtsasti võimalik midagi peale hakata. Jah, oleks võimalik digitüüner sättida valmis teatud kanali peale ja ühendada see salvestajaga ning õigel hetkel siis salvestaja tööle programmeerida. Niisugusel viisil aga ei saa vahepeal muid kanaleid vaadata ning nii salvestaja kui digitüüner – mõlemad peavad olema sisse lülitatud.

Saate salvestamist ja samal ajal vaatamise võimalust on ka meil päris tihti kasutatud – seda selleks kui mitmelt kanalilt korraga tuleb päeva ainsad huvitavad saated võibolla.

Niisiis ei ole ma siiamaani ostnud digitüünerit ära hoolimata suurest reklaamimisest. Lootuses, et jõuavad müügile ka tüünerid, millega ka samal ajal salvestada saab.

Salvestavad digiboksid

Nüüd tundub, et ootamine on ära õigustanud, sest juba hakkab tekkima isegi väike valik salvestajatest, mis suudavad näiteks  sisesele kõvakettale, USB kõvakettale või USB mälupulgale salvestada. Mõne seadmega saab isegi mitut kanalit korraga salvestada ja siis veel lisaks ka vaatamise jaoks ühte kanalit dekodeerida. Väga hea – just see mida ma vajan.

Nüüd on jäänud ainult üks viimane probleem veel lahendada. Milline salvestaja endale valida. Peale väikest guugeldamist leidsin sellised kohad, mille salvestajad vastavad minu tingimustele:

http://www.starman.ee/meediablogi/digilevi-vaatajad-saavad-salvestava-digiboksi

http://www.valguskiir.ee/index.php?page=1313&lang=est&sel=29

Kallimad on siis sellised, kus saab saate salvestamist ka “ajatada”, ehk et öelda aparaadile ette millal tulevikus mingit kanalit salvestada. Odavamatel on ainult võimalus salvestada niiöelda otse, nupule vajutamisega.

Kui keegi teab veel mõnda head salvestavat digiboksi soovitada, siis palun kommenteerige.

Jõulukingi ideed

Snowtubing OtepääIgal aastal olen ma Jõulude ajal kingituste otsimisele mõlenud nii hilja kui veel vähegi võimalik. Seda vist ennekõike seeprärast, et “shoppamine” on vastumeelne ja teiseks pole kunagi häid ideid üldse mida kingiks osta ja kolmandaks ei tea ma mis inimestel olemas ka on juba. Ühesõnaga hunnik peavalu igasse detsembrisse.

Sellel aastal tahaks selle asjaga natuke effektiivsemalt hakkama saada. Mitte närvitseda 22. detsembri õhtul tühjaks ostetud poes, mis sellegipoolest inimesi veel puupüsti täis on, vaid mõelda juba detsembri algusest peale nendele kinkidele mis vaja osta on, ning need juba varakult valmis osta.

Panen siia kirja mõned kinkide ideed, mis mulle internetist silma on jäänud. Minule meeldivad asjadest rohkem elamusega seotud kingiideed:
(mõned lingid ka, aga üldiselt pakutakse igal pool Eestis igasuguseid põnevaid teenuseid ja elamusi. Kasuta Google või Neti otsingut nende üles leidmiseks)

  1. Snowtubingu ja lumekarusselli pilet (Otepääl)
  2. Proovisukeldumine (Tallinnas või Tartus)
  3. Uisutamine (Paljudes kohtades kus on jäähall)
  4. Ratsutamine hobusega (Tallinas või Tartus)
  5. Sõit ralliautoga, Bagiga, ATV-ga, Krossimootorrattaga või Hõljukiga
  6. Massaaž
  7. Kaljuronimine või seiklusrada
  8. Joonistamise või maali kursus
  9. Raamat või ajakirja tellimus
  10. Kino-, kontserdi- või teatripiletid
  11. Spaa või terviseprotseduur, veekeskuse pilet
  12. Kalender enda valitud piltidega
  13. Enda küpsetatud toit või kook
  14. Huvitav lauamäng

Süütepakid poole hinnaga

Fire-Up süütepakid soodushinnagaOn mind nüüd tabanud mingi needus või õnnistus, mina aru ei saa, aga just nädal tagasi kirjutasin ma sellest kuidas süütepakid on ühed tõsiselt head leiutised ja nüüd pean neist jälle kirjutama.

Täiesti juhuslikult märkasin täna Selveris, et neidsamu minu lemmikuid Fire-Up süütepakke müüakse soodushinnaga 8.90!

See teeb ühe süütamise hinnaks eelmises postituses mainitud 57 sendi asemel nüüd vaid 32 senti.

Ostsin 6 pakki, võitsin sellega 42,6 krooni ja ostsin selle raha eest elukaaslasele lilled. Ilus soodustus minu meelest.