Rubriigiarhiiv: Pere-eelarve

meie pere 2014 finantsnäitajad

Kuna pisipoja kasvamise kõrval on aega kõigeks ülivähe, siis 2014 lõpu kokkuvõtteks ei hakka pikka juttu ajama…

Arvutan endalegi esimest korda mõned näitajad ja suhtarvud välja. Täitsa põnev:)

  • Passiivse tulu osakaal sissetulekutest – 10,9% @ 2014a.
  • “Säästetud” osakaal aktiivsetest sissetulekutest – 26,8% @ 2014 a. (27,5% @ 2013 a.)
  • “Hädavajalike” kulude osakaal kogukuludest – 45% @ 2014 a.
  • Omakapitali mahu kordaja (“hädavajalikke” kulusid on omakapitalina) – 6,5 aastat @ 2014 a.
  • Passiivse tuluga kaetud “hädavajalik” tarbimine – 33,5% @ 2014 a.
  • Kuine passiivne tulu – 430€/kuus @ 2014

Suhtarvud baseeruvad sellel rahavoo postitusel.

Väike vaade 2014 aasta rahavoole näitab seda, et ainus kuu negatiivse rahavooga oli august. Ülejäänud kuudel kulus vähem kui teenisime.
PS: Pildil pole investeerimisest tekkivat tulu ega ka sissemakseid investeeringutesse.

2014 aasta rahavoog

 

2014 kulude jaotuse kommentaariks võib paar asja välja tuua:

  • Veebruaris olid meil pulmad
  • ~2500€ kulus hambaravile
  • Tavapärasest enam kulus mööbli ostmisele raha
  • Tavapärasest heldemad olime vist kinkide tegemisel:)

PS: Pildil pole investeerimisest tekkivat tulu ega ka sissemakseid investeeringutesse.

2014 aasta pere-eelarve kulude jaotus

Rahavoog

Eelmises postituses, mis rääkis vaestest, keskklassist ja rikastest, kujutasin Kiyosaki kurikuulsat rahavoo skeemi. Too skeem aga jäi natuke lihtsakoeliseks minu jaoks ja mõtlesin, et seoses tuleviku ja võimaliku rahakool.ee renoveerimisega, teen veidi täpsema skeemi ja proovin mõisted lihtsustada ja paika saada enda jaoks.

Selline kategoriseerimine võimaldaks enda pere finantsülevaates saada kätte minu arvates olulisi näidikuid:

  1. Passiivse tulu osakaal sissetulekutest (%)
  2. “Säästetud” osakaal “aktiivsest” sissetulekust (%)
  3. Tarbitud kulude osakaal väljaminekutest (%)
  4. “Tahan” kulude osakaal tarbitud väljaminekutest (%)
  5. Reservide mahu kordaja (mitu kuud “aktiivset” sissetulekut on reservides) (kuud)
  6. Omakapitali mahu kordaja (mitu kuud “hädavajalikke” kulusid on omakapitalis) (kuud)
  7. Varade maht (€)
  8. Omakapitali maht (€)
  9. Omakapitali osakaal varadest (%)
  10. Passiivse tuluga kaetud “Hädavajalik” tarbimine (%)
  11. Passiivse tuluga kaetud tarbimine (%)

Nende näidikute baasil saaks juba päris toredasti pere nn. finantstervist hinnata ja mingeid riske välja tuua või midagi tuleviku kohta prognoosida.

Kui need näidikud igakuiselt talletada, siis on võimalik ka trendi näha ja selle pealt omakorda järeldusi teha.

Rahavoog

Mingeid probleeme kindlasti esineb sellise kategoriseerimisega aga ma pisemate nüansside pärast ei muretseks. Ilmaasjata ei tahaks pilti keerulisemaks ajada.

10 kuud pausi eelarvestamises

2012 aasta maikuus juhtus nii, et jätsin pere-eelarve jälgimise pooleli.

Põhjuseks oli see, et üks tähtsam valdkond mu elus nõudis rohkem tähelepanu kui see, et mul rahaliselt asjad korras oleks. Võib öelda, et Maslow tegi oma töö ja pere-eelarve jälgimise ega ka sellest hoolimise jaoks ei jäänud üle ei energiat ega motivatsiooni. Rahustasin ennast, et nii vahest juhtub lihtsalt ja kunagi tuleb aeg kui saan jälle asjad tagasi toimima.

Nüüd on siis viiendat kuud pere-eelarve jälgimine ja juhtimine jälle kontrolli all ja selles osas hingerahu tagasi. Natuke imelik tunne on kusjuures seoses sellega, et vahepealse 10 kuu raha liikumisest ei tea mitte midagi. Mõni üksik suur väljaminek tuleb küll kohe meelde aga üldiselt pole mingit ettekujutust kuhu sissetulek läks. Huvitav on mõelda, et vanasti, enne kulude ja tulude jälgimist, oli üldse võimalik rahulikult elada… peab ikka paika, et “ignorance is bliss”:)

Vahepeal on veel aega ära võtnud ka magistratuuri õppeainete läbimine ja mõned keerulisemad ja aeganõudvamad muudatused töö juures. Lisaks teab vist igaüks, kes on mõned aastad mingil teemal bloginud, et vahepeal tuleb loovuse kriis peale ja justkui ei taha enam samal teemal kirjutada. Ise ma mõtlen, et siis ongi paras aeg paus teha või ära lõpetada asi – ei ole mingit vajadust ega mõtet sundida ennast vägisi midagi sellist tegema.

Nüüd on mõnda aega aga järjest peale tulnud sellist tunnet, et midagi tahaks jälle välja öelda finants- ja majandusteemadel. Olgu selleks pere või mõne suurema üksuse rahaline majandamine, ikka kohtab erinevaid huvitavaid “juhtumeid” mida kohe tahaks natuke analüüsida ja lahata…

Mõned teemad näiteks millest tahaks kindlasti kirjutada:

isepankur ja omaraha keskkonnad ja seal investeerimine (mis seis on investeeringutega, kuidas on läinud jne.)

II samba pensioni kogumine (üle 10 aasta kogumist on täis)

Elukindlustuse vajadus ja mõttekus (millisel juhul ja kui suures ulatuses mina kindlustaksin või kindlustanud olen)

Kiirlaenude küüsis olevad inimesed (mõned isiklikud kogemused kuidas situatsiooni analüüsida ja planeerida olukorrast välja pääsemist)

Elukaaslasega raha ühine haldamine ja mida ma sellest õppinud olen

Lastele taskuraha andmine (mis süsteemiga arvutada, kui palju, mis tingimustel jne.)

Investeerimisest (Kuidas läheb näiteks lapse koolifondil või mõnel minu Tallinna Börsi aktsial)

Millise summa eest oleks optimaalne osta auto (Kas osta välja või liisida. Siin kindlasti ei tule ühest vastust vaid pigem sihiks mingit abivahendit arutlemiseks)

Raha teenimine lisaks palgatööle või ettevõtlusega alustamine (Enda kogemuste pealt – kuidas pihta hakata, mida vältida võiks, mis on kerge ja mis on raske)

Enda ökoloogilisest jalajäljest (ja selle vähendamise võimalikkusest)

Kirbukalt asjade ostmisest ja müümisest (ja miks mind see üldse huvitab)

Sekka mõni ülevaade pere-eelarve pidamisest ja kulude optimeerimisest

 

Sellised mõtted siis tulevikuks. Võimalik, et taaskohtun mõnede vanade lugejatega. Võimalik, et otsimootorid toovad siia ka uusi huvilisi… Igal juhul on mul huvi ja vajadus mõnedest asjades siin jälle “suu puhtamaks rääkida” ja heal juhul ka diskussiooni tekitada.

Kõigile head südasuve ja peatse “lugemiseni”:)

Janar Eit Hiiumaal 2013

Unistamine ja unistuste täitmine – vajalik pere-eelarve pidamisel

Enda finantsasjade organiseerimise ja pere-eelarve pidamise jooksul on mind korduvalt tabanud motivatsioonipuudus.

Motivatsiooni tekkimine ja esimene level

Enne seda, kui me oma pere finantsasju väga hästi ei planeerinud oli motivatsioonipuudus põhiliselt tingitud sellest, et asjad polnud hästi ja seetõttu oli selle valdkonnaga ebameeldiv ja ebamotiveeriv tegeleda. Sellist suhtumist olen ka väga paljude teiste inimeste puhul näinud – mida sa ikka planeerid kui lihtsalt rahapuudus on! Polegi ju midagi planeerida.

Siis vahepeal oli periood, kus pere-eelarve pidamine ja finantside planeerimine motiveeris iseenesest seda tegevust tegema. Nägid kuidas asjad läksid järjest paremaks ja kuidas mured ja probleemid rahaga kimbutasid järjest ja järjest vähem. Raha peale mõtlemine ja sellega käitumine muutusid ja see protsess motiveeris meid iseenesest.

See periood aga saab läbi. See saab läbi siis kui miski selle tegevuse juures ei üllata või ei paku enam nii suurt põnevust. Loomulikult on väga hea kui enne seda hetke oled enda finantsasjade eest hoolitsemise omale harjumuseks muutnud. Siis ei suuda sa seda enam nii kergesti ära lõpetada. Sa mäletad veel liiga hästi, et kui paha oli elada üldse ilma planeerimata.

Motivatsiooni teine level

Kui motivatsioon hakkab vähenema ja sa tunned, et enda finantside planeerimine on justkui muutumas kohustuseks tuleb lihtsalt selle tegevuse jaoks motivatsiooniskeem ümber mõelda.

Mis võiks olla selleks “teise leveli” motivatsiooni allikaks?

Minu arvates tuleb vaadata sellel hetkel tõsisemalt nende kaugemate väärtuste ja eesmärkide poole, millest me unistame või unistanud oleme.

Selleks, et midagi naudinguga teha, on väga oluline teada miks seda teha vaja on. Selleks, et pikaajaliselt oma finantsasju korras hoida on seega sarnaselt paljude muude tegevustega teada, milleks ma seda tegema peaksin.

Unistuste realiseerimisega on selline tore asi, et ma pole veel kohanud inimest kes saaks öelda, et on kõik oma unistused täitnud. Maailma rikkamatel inimestel on tõenäoliselt rohkemgi unistusi kui vaesematel.

Vajalik on aga unistada neist asjadest, mille täitumisse me ise usume! Kui ma unistuse täitumisse ei usu, siis on see mõttetu unistus. Sellised võib peast välja visata või siis tegeleda sellega, et kuidas ma saaksin sellesse uskuma hakata.

Seega on sul vaja pere-eelarve pidamiseks ja finantsplaneerimiseks unistada! Ja siis neid unistusi täita ja seejärel ongi nagu võluväel olemas sul uus motivatsioon selleks tegevuseks:) Sa taipad, et kui planeerid oma finantsasju, siis on paljusid unistusi lihtsam täita. Võib-olla saad tänu paremale rahalisele seisule täita neid kiiremini.

Loomulikult ei ole paljud unistused üldse rahaga seotud ja nende teostust ei piira seega ka sinu rahaline seis. Neist unistustest ma siinkohal ei rääkinudki. Pigem neist, mille jaoks siiski tihtilugu on raha vaja – hobid, reisimine, meelelahutuse ja kultuuri tarbimine…

Meie unistused

2011 aasta oli meie jaoks Bretiga mitmete selliste toredate (aga ka raha maksvate) unistuste täitumise aeg. Mina sain lõpuks omale Mac arvuti, mille ostmist ma olin aastaid edasi lükanud… Bret tegi ära mootorratta load, ostis endale kauni ratta ja ei jõua tõenäoliselt ära oodata, millal ükskord kevad saabub, et oma sõbrannadega koos cruisima minna:) Meie pisitütar kogus peaaegu aasta aega raha, et osta endale “Tillupets” – see on üks pehme mänguasi, millesse ta ilmselgelt nii armus, et ta oli nõus münt-mündi haaval koguma 29€ selle ostmiseks. Minulgi võttis pisara silmanurka peaaegu kui ta selle lõpuks kätte sai ja õnnest säras:)

Ahjaa – kõik need asjad ostsime loomulikult säästetud raha eest:)

Bret oma “uue kallimaga” Leedus treileri peal:)

Kulutused toidule (eurohinnad+suvi)

Põhimõtteliselt võiksin suviste toidukulude analüüsimiseks meie peres kasutada igal aastal sarnast teksti, sest tulemused kordavad ennast aasta-aastalt.

Sellel, 2011 aastal, on aga tavalisele toidukulu suurenemisele jõudsalt kaasa aidanud ka hindade tegelik tõus, eurohindade väiksem tundumine ja tavalisest pikem puhkus ning eelmistest aastatest suurem hulk väikesi minipuhkusi nädalavahetusel jne. Igaks selliseks ürituseks kulub ju ikka väike kogus šaslõkki, mõnd head salatit, kergemaid alkohoolseid jooke jne.

Veerand väljaminekutest suvel tegime toidule

Täpsemalt öeldes kulus toidule 23% meie kuludest suvel. Selle sisse jäävad ka väljas söödud toidukorrad, sõprade juurde ja üritustele kaasa ostetud toit ja igasugune alkohol, mis kusagil on tarbitud.

 

Teiselt graafikult on näha aga seda kurba tõsiasja, et sellel aastal pole me mitte kordagi oma seatud eelarvesse mahtunud. Selle põhjuseks on see, et me pole sellel aastal keskendunud kodus toidu valmistamisele ja täidame oma õhtud pigem hobide ja spordi tegemisega.

Kõigel on oma hind…

Suvekuude toidukulude tõus on siit eriti hästi näha.

 

Rahalise rikkuse kasvu valemid

Kui sind huvitab rahalise rikkuse kasvatamine, siis parim viis selles suunas liikumiseks on mõnede põhimõtete enda jaoks selgeks tegemine.

Kuidas rahalist rikkust kasvatada?

Algatuseks tuleb selgeks saada ainult 2 reeglit:

 

  1. Tulud – Kulud = Vaba raha
  2. Vaba raha x Palju aastaid = Rikkus

 

See tundub naeruväärselt lihtne eks?

Sellise põhimõtte järgi elada ja oma tarbijakäitumist seada ei oska aga sugugi igaüks. Paljud meie hulgast valivad tänased naudingud pikaajalise kasu asemel ja kulutavad iga kuu ära kogu raha mille on teeninud.

Ma soovitan soojalt võtta sul hetke ja mõelda mõlemad reeglid enda jaoks korralikult läbi – mida nendega on mõeldud, mida need sinu jaoks tähendavad, kas sa käitud nende järgi, saaksid sa midagi enda käitumises praegu muuta, et rohkem neid rakendada.

Võib-olla ei meeldi sulle matemaatiliselt ülestähendatud valemid – sellisel juhul võin neid sinu jaoks veel lihtsustada:

  • Kuluta vähem kui sa teenid (mida suurem (positiivne) vahe nende kahe vahel seda parem)
  • Tee seda pikaajaliselt (ja lood endale järjest rohkem võimalusi raha enda kasuks tööle panna)

 

PS: Kas sa teadsid, et ligi pooled Eesti elanikud kogesid 2010 aasta jooksul mingil perioodil negatiivset rahavoogu. See tähendab, et nende kulud olid suuremad kui nende tulud. Selliseid tulemusi näitab Faktum & Ariko poolt 2010 aasta lõpus läbi viidud finantsalase kirjaoskuse uuring. Probleem oli kõige suurem madalas sissetulekurühmas ja 1. haridustasemega rühmas, ehk neis rühmades esines selliseid juhtumeid 52% küsitletutest.

Sammud rahalise vabaduseni

Olen aru saanud, et nii minu kui ka paljude teiste inimeste jaoks on informatsiooni visualiseerimine väga tähtis. Aju mõistab paljudel inimestel visuaalset infot sadu kordi paremini kui teksti või suulist infot.

Sellepärast ma joonistasingi ükspäev enda arusaama sammudest rahalise vabaduseni tahvlile. Ennekõike iseenda jaoks aga võib-olla leiab sellest abi ka mõni teine inimene näiteks Rahakooli kasutajate hulgas.

NB: Kõigi inimeste teekond ei ole kindlasti selline ja kõik ei tahagi kunagi jõuda nende kaugemate astmeteni. See on lihtsalt minu praegune nägemus asjast.

Ennast arvan ma olevat hetkel kusagil kuuenda sammu algusepooles.

Lisasin ka PDF faili natuke pikema seletusega iga sammu kohta: Sammud rahalise vabaduseni.pdf

 

Millises etapis sina oled?

2010 aasta pere-eelarve ja säästmise kokkuvõte

No tšau kõik mu blogi lugejad!

Kuidas teil on läinud? Kuidas pere-eelarve pidamine edeneb?

Kes on valmis 2011 aastasse edasi minema ilusate soovidega oma elu paremaks muuta?

Kõik, keda huvitab, kuidas minu perel edeneb laenumülkast välja ronimine ja meelerahu ning külluse juurde jõudmine – olete teretulnud ka selle aastal lugema ja kommenteerima. Eriti hea meel on mul nende inimeste üle loomulikult, kes mõnikord kommentaarides minu mõtteid täiendavad või nõu annavad. Suur aitäh neile, kes seda eelmisel aastal tegid!

2010 pere-eelarve pidamine oli edukas tänu koostööle

Tegime aasta jooksul 1891 sissekannet Rahakooli. Seega tuli nii minul kui Bretil teha keskmiselt 18,2 sissekannet nädalas.

Jätkuvalt ei tee me siiski sissekandeid päris kord nädalas vaid pigem paar korda kuu jooksul. Selles osas olengi ma tegelikult väga tänulik Bretile, kes aasta lõpupoole mind pidevalt utsitas ja tuletas meelde, et ma ikka oma tšekid sisse kannaks. See ongi üks neist suurepärastest plussidest kahekesi pere-eelarvet pidada – kui ühel inimesel peaks motivatsioonipuudus tulema mõnikord aktiivselt asjaga tegeleda, siis on väga palju abi sellest teisest. Neid motivatsioonikriise tuleb igaühel vähemalt pere-eelarve pidamises küll kindlasti mitmeid ette ja nende parimaks rohuks või raviks ongi see, kui sul on keegi, kes ei lase sul asja ära unustada või nurka visata.

Võrdluseks siia siis meie aasta alguses koostatud eelarve ja järgmisel pildil ka tegelikud tulemused aasta lõpus.

Nagu näha, siis on kumulatiivne rahavoog jäänud mõnusasti plussi. Kui nüüd tagasi mõelda siis ei meenu mulle kogu aasta jooksul korda, kus oleksin pidanud muretsema sellepärast, et kuidas palgapäevani ära elada või kuidas hakkama saada. See muidugi ongi minu puhul siiani üheks suuremaks pere-eelarve pidamise eesmärgiks olnud – pidevast lollakast muretsemisest lahti saada. Elada nii, et homse (või veel hullem tänase) pärast ei peaks paanitsema.

Kõik pere rahaalased vestlused on muutunud mõnusalt intelligentseks ja põhifookus pole enam sellel, et otsime taga kuhu raha kaob, vaid räägime hoopis sellest, et kuidas rohkem vaba raha tekitada ja kuidas seda turvaliselt säilitada või effektiivselt kasvatada.

Kuidas me ühe aastaga 10-kordistasime investeeringute mahtu

“Kõige raskem asi alustamise juures on alustamine” on targad mehed öelnud. See on tõsi!

Teada, et investeerimine on ainus viis, kuidas sinu raha väärtust säilitada ja loodetavasti ka kasvatada, on lihtne. Seda aga ellu viia ja sellega pihta hakata on aga hoopis teine tera.

Ja ma ei räägigi siinkohal neist inimestest, kes pole saanud vastavaid teadmisi ja kardavad investeerides lihtsalt kõigest ilma jääda vaid ma räägin siinkohal ka neist inimestest, kes seda suurepäraselt teavad, et see on õige teguviis, aga kes sellegipoolest ei saa kuidagi alustatud.

Mina olin üks neist inimestest!

Mõningase vabandusena võin muidugi ennast õigustada sellega, et terve 2009. aasta põhieesmärgiks oligi meil lahti saada kulukatest (18%-20%) laenudest ja krediitkaartidest. Seetõttu ei olnud reaalne leida investeeringuid mis oleksid tulusamad kui 20% ja seetõttu edasi lükata laenude kiirendatud tagasimaksmist.

2010 aasta aga oli erinev. Suunasime enamvähem aasta algusepoolel varem krediidivõlgade katteks läinud maksed nüüd juba investeeringutesse – nii nagu kunagine plaan oli.

Alguses ei olnudki väga mingit teistsugust tunnet. Vaba raha hulk jäi ju ikka samaks ja kulutused olid ikka samasuguses säästurežiimis nagu varemgi. Aasta lõpupoole aga hakkasid tekkima esimesed emotsioonid seoses säästetud summaga. Sellele aitas kaasa kusjuures sellesamuse sektordiagrammi lisamine Rahakooli graafikute hulka. Sealt oli väga lihtne võrrelda investeeringute osakaalu muude kulutuste suhtes.

Alljärgnevad graafikud räägivad minu meelest ise enda eest.

Ma pean absoluutselt suurepäraseks õnnestumiseks neid kahte saavutust:

LAEN/LIISING – 29% 2009 aastal versus 14% 2010 aastal

INVESTEERINGUD – 2% 2009 aastal versus 16% 2010 aastal

Investeeringute rahaline maht kusjuures suurenes natuke rohkem kui 10 korda:) Hea meel on ka selle üle, et INVESTEERINGUD olid rahasummas suuremad kui LAEN/LIISING.

Need graafikud prindin välja ja panen kööki tahvlile!

2010 kulude ja investeeringute osakaalud

eelmise, 2009 aasta kulude ja investeeringute osakaalud

Järgmisel aastal on loomulikult plaanis edasi täiendada oma investeeringute ridu ja õppida neid edukalt ja kasumlikult juhtima. See tegevus, erinevalt lollide laenude tagasimaksmisest, on juba palju mõnusam ja motiveerivam tegevus.

Senimaani on meie pere tegelenud paari aasta jooksul kulude süvendatud optimeerimise ja vähendamisega. 2011. aastal on plaanis viia fookus juba järgmisele tasemele – asuda suurendama tulusid.

Usun, et väga palju põnevaid väljakutseid on meid sellel teel ootamas. Kõiki tähtsamaid momente sellest on mul alati heameel jagada ka teiega ja usun, et meil saab olema põnev aasta koos.

Kirjuta palun kommentaaridesse ka:) Kasvõi sellest, kuidas sinul 2010. aasta läks, või mida kavatsed 2011 ära teha?

Kinnisvara hinnad

Kinnisvaraportaalis kv.ee tegi pakkumiste hinnaindeks küll vägeva jõnksu üheainsa päevaga – kinnisvara hind tõusis 19% euro tulekuga.

Mulle tundub uskumatu, et selline hetkeline tõus võiks ka pidama jääda aga mine sa tea. Sellise tõusu kõrval on Statoili tänaöine (50 kroonisendine) hinnatõus küll poisike.

Kangesti ei tahaks halada ja vinguda mingite hindade tõusu üle ja luban, et ma seda siin blogis tegema ei hakka ka, aga tahtsin euro tuleku puhul tõe ja õiguse huvides siiski sellise väikese märgi maha saada siia. Juhuks kui keegi kunagi väidab, et hinnad ei tõusnud meil euro tulekuga.

Kindlasti tõusevad… ja tõusevad veel:)